Üldkohtu kohtustatistika - 2025

Intensiivne ja viljakas aasta

2025. aasta oli Üldkohtu jaoks mitmes mõttes intensiivne.

See oli muutuste aasta: juunis asus 2024. aasta oktoobris vabanenud kohtadele Üldkohtus ametisse kaks uut kohtunikku, septembris lahkus Üldkohtust neli kohtunikku ja kolm uut kohtunikku asusid kuueks aastaks ametisse. Seega lisandus alates 2024. aasta oktoobrist täitmata ametikohale veel teinegi vaba ametikoht. Üldkohus, mis teoreetiliselt koosneb 54 kohtunikust, ei ole kunagi veel olnud täiskoosseisus: kuni juunini oli kohtunikke 51, juunist septembrini 53 ja alates septembrist 52.

Hoolimata väiksemast kohtunike arvust lõpetas Üldkohus kalendriaasta jooksul oma tegevusaja suurima arvu kohtuasju. Kuigi Üldkohtule esitatud kohtuasju oli rekordiliselt palju, vähendas ta pooleli olevate kohtuasjade arvu viimase 18 aasta madalaima tasemeni. Statistilise parandusega, mille puhul võetakse arvesse ainult ühe kohtuotsuse kuulutamist 404 liidetud kohtuasjas, väheneb keskmine menetlusaeg märkimisväärselt.

Üldkohus tegi sel aastal oma esimesed otsused eelotsusetaotluste kohta, mis kuuluvad alates 2024. aasta oktoobrist tema pädevusse, ning kohtujuristid esitasid oma esimesed ettepanekud. Üldkohus sai märkimisväärse hulga uusi eelotsusetaotlusi ja kohandas oma töökorraldust selles valdkonnas, luues kaks spetsialiseerunud koda, mis asendasid kuni 2025. aasta septembrini ajutiselt moodustatud eelotsusekoja.

Vaadelgem koos lähemalt seda rekordilist aastat.

Saabunud kohtuasjad: märkimisväärne kasv

2025. aasta arvandmed näitavad, et 2024. aastal saabunud kohtuasjade arv, mis vähenes enneolematult (786 uut kohtuasja), oli tõepoolest seotud konjunktuuriliste põhjustega.

989 saabunud kohtuasjaga, mis on eelmise aastaga võrreldes 26% rohkem, jõudis Üldkohus uute kohtuasjade puhul oma tegevusaja kõrgeima tasemeni. Isegi kui jätta kõrvale 65 eelotsusetaotlust, mis esitati Üldkohtule üle antud valdkondades, ületavad 924 hagi ja erimenetluste arv viimase viie aasta näitajaid[1].

2025. aasta on esimene täisaasta pärast Euroopa Liidu Kohtu põhikirja reformi, millega Euroopa Kohtu eelotsusepädevus teatavates konkreetsetes valdkondades anti üle Üldkohtule.

Üldkohtule edastati 65 eelotsusetaotlust tema pädevusse kuuluvates valdkondades: 24 neist käsitlevad ühist käibemaksusüsteemi, 18 reisijatele hüvitise maksmist ja nende abistamist reisist mahajätmise või transporditeenuste hilinemise või tühistamise korral, kaheksa tolliseadustikku, seitse aktsiise, seitse kaupade tariifset klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuris ja üks kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. See arv on väiksem seadusandlustaotluse esitamise ajal antud hinnangust, kuid lõppkokkuvõttes valis Euroopa Kohus neisse konkreetsetesse valdkondadesse kuuluvaid kohtuasju välja vähe, sest peale valdkondade, millele on viidatud põhikirja artikli 50b esimeses lõigus, puudutasid need ka ühte või mitut muud valdkonda või tõstatasid eraldiseisvaid küsimusi esmase õiguse, rahvusvahelise avaliku õiguse, liidu õiguse üldpõhimõtete või Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamise kohta. Olgu märgitud, et 2025. aastal jäeti ühtse kontaktpunkti süsteemiga hõlmatud 76 kohtuasjast Euroopa Kohtu menetlusse ainult üheksa ja kaks jäeti läbi vaatamata.

Eelotsusetaotlused saabusid 17 liikmesriigist, kuid Saksamaa 21 taotlust moodustasid olulise osa eelotsusetaotlustest; talle järgnesid Austria ja Poola kumbki seitsme taotlusega ning Bulgaaria kuue taotlusega. Oluline on märkida, et Üldkohtu pädevusse kuuluvaid eelotsusetaotlusi on esitanud koguni 13 kõrgeimat kohut 13 liikmesriigist.

Intellektuaalomandi õigustega seotud kohtuasjades esitatud hagide arv on veidi vähenenud (257 võrreldes 268 hagiga 2024. aastal ehk –4%). Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) apellatsioonikodadele esitatud kaebuste arv on suurenenud (+4,6%), kuid vastukaaluks sellele kasvule vähenes tegelikult apellatsioonikodade otsuste arv (–4,9%). Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) apellatsioonikodade otsuste peale Üldkohtule esitatud hagide määr on ligikaudu 10%, mis on varasemate aastatega võrreldes stabiilne. Tuleb märkida, et see valdkond, mis on alates 22. septembrist 2025 usaldatud Üldkohtu seitsmele spetsialiseerunud kojale, moodustab 2025. aastal saabunud kohtuasjadest peaaegu 26%. Neist kohtuasjadest 236 puudutasid kaubamärgivaldkonda ja 19 disainilahenduste valdkonda. Kaks kohtuasja esitati sordikaitse valdkonnas Ühenduse Sordiameti (CPVO) otsuste peale. Suuremas osas (82%) neist kohtuasjadest on poolteks apellatsioonikoja menetluse pooled (inter partes‑kohtuasjad).

2025. aastal kasvas ELTL artikli 270 alusel esitatud avaliku teenistuse kohtuasjade arv märkimisväärselt (109 võrreldes 76 kohtuasjaga 2024. aastal ehk +43%). See valdkond, mis on alates 22. septembrist 2025 usaldatud Üldkohtu kolmele spetsialiseerinud kojale, moodustab 11% kõigist 2025. aastal saabunud kohtuasjadest. Neile 109 hagile lisandub 15 hagi, mis kuuluvad nende kolme koja pädevusvaldkonda „Avalik teenistus +“ vastavalt avaliku teenistuse asjade uuele määratlusele[2], mis ei piirdu üksnes ELTL artikli 270 alusel esitatud hagidega.

Riigiabi valdkonnas on 2025. aastal esitatud kohtuasjade arv (27 kohtuasja) võrreldes 2024. aastaga kasvanud nelja kohtuasja võrra, jäädes siiski oluliselt alla Üldkohtu varasematele kõrgetele tasemetele. Nagu ka 2023. ja 2024. aastal, on konkurentsi valdkonna kohtuasju väga vähe: 2025. aastal lisandus 12 uut kohtuasja.

Üldkohtule andsid endiselt palju tööd piiravate meetmetega seotud kohtuvaidlused: 2025. aastal esitati 105 uut kohtuasja (2024. aastal oli neid 63). Selliste kohtuvaidluste osakaal on veelgi suurem, kui arvestada, et mõnel juhul ei esita hagejad uut hagi, vaid vaidlustavad uued piiravad meetmed pooleli olevate hagide raames, esitades vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 86 hagiavalduse muutmise avalduse. Uued kohtuasjad selles valdkonnas on valdavalt (84 kohtuasja 105 hulgast) seotud piiravate meetmetega, mille liit võttis Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase sõja raames, sealhulgas Valgevene osalemise, Moldova Vabariigis valitseva olukorra, Venemaale Iraani antava sõjalise toetuse või Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vastu suunatud destabiliseeriva tegevuse tõttu. Muud sellesse kohtuvaidluste valdkonda kuuluvad kohtuasjad on seotud olukorraga Süüria Araabia Vabariigis (12 hagi), Tuneesia Vabariigis (2 hagi), Kongo Demokraatlikus Vabariigis (6 hagi) ja Liibüas (üks hagi). Enamik neist hagidest esitati inglise keeles (57 hagi) ja prantsuse keeles (37 hagi).

Kohtuasjade arv majandus- ja rahapoliitika valdkonnas, mis hõlmab muu hulgas pangandusõigust, on märkimisväärselt vähenemas (2025. aastal esitati 12 hagi ja üks kohtuasi saadeti tagasi, võrreldes 33 kohtuasjaga 2024. aastal ja 56 kohtuasjaga 2023. aastal). Neli kohtuasja puudutavad ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavaid 2021. aasta ex ante‑osamakseid käsitleva otsuse uuesti vastuvõtmist, kolm uut kohtuasja ja üks tagasisaadetud kohtuasi on seotud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve otsuste vastuvõtmisega, kaks kohtuasja on seotud Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsustega algatada kriisilahendusmenetlus ja üks kohtuasi puudutab komisjoni väidetavat suutmatust täita oma kohustust tagada, et riigisisesed õigusaktid oleksid kooskõlas Euroopa Liidu rahandusõigusega. Veel kaks hagi esitati nõukogu otsuse peale, mis käsitleb euro kasutuselevõttu Bulgaarias 1. jaanuaril 2026, ja sellega seotud määruste peale, sealhulgas määruse peale, mis käsitleb euro ja Bulgaaria leevi ümberarvestuskurssi.

Digitaalsete turgude ja teenuste reguleerimise valdkonnas esitati 2025. aastal seitse kohtuasja. Kolm kohtuasja puudutavad digiteenuste määrust (EL) 2022/2065 (inglise keeles: Digital Services Act, DSA) ja järelevalvetasu suurust. Neli kohtuasja on seotud digiturgude määrusega (EL) 2022/1925 (inglise keeles: Digital Markets Act, DMA). Kahes neist kohtuasjadest paluti tühistada komisjoni otsused, milles täpsustati meetmed, mida ettevõtja pidi rakendama juurdepääsu kontrollijana, ning kahes teises paluti tühistada otsused, milles tuvastati juurdepääsu kontrollijate kohustuste rikkumine.

Lõpuks, kiireloomuliste kohtuvaidluste puhul oli ajutiste meetmete kohaldamise taotluste arv 2025. aastal stabiilne, jäädes 40 esitatud taotlusega viimase kümne aasta keskmisele tasemele.

Üldkohtu tegevus: rekordiline aasta

2025. aastal lõpetatud kohtuasjade koguarv on 1527, kuid kui sisuliselt identset 404 kohtuasja, mis esitati 2023. aasta oktoobris ja lõpetati 2025. aasta detsembris (T‑620/23–T‑1023/23), käsitleda ühe kohtuasjana, teeb see ikkagi 1124 kohtuasja. See on Üldkohtu tegevusaja kõrgeim tase, mis ületab märkimisväärselt eelmist rekordit – 1009 lõpetatud kohtuasja 2018. aastal. Võrreldes 2024. aastal lõpetatud 922 kohtuasjaga on kasv ligikaudu 22%.

Hoolimata uute kohtuasjade enneolematust hulgast õnnestus Üldkohtul vähendada pooleli olevate kohtuasjade arvu 1167 kohtuasjani, mis on madalaim näitaja alates 2007. aastast. Pooleli olevate kohtuasjade jäägi muutuvuse ehk kohtuasjade vähendamise määr (clearance rate), mis kajastab lõpetatud ja esitatud kohtuasjade suhet protsendina, on brutoarvudes 154 ja eespool nimetatud 404 kohtuasja arvestamata 114. Sama statistilise parandusega on pooleli olevate kohtuasjade teoreetiline menetlemise aeg (disposition time), mis põhineb pooleli olevate ja lõpetatud kohtuasjade omavahelisel suhtel, 379 päeva, mis on Üldkohtu tegevusaja lühim aeg. Arvestades kirjalike menetluste kestust ja paljudel juhtudel menetlusdokumentide tõlkimisele kuluvat aega, tähendab see, et Üldkohus on nüüd võimeline menetlema enamikku kohtuasju niipea, kui need on selleks valmis, ilma et ta peaks kõigepealt lahendama pooleli olevad kohtuasjad. See tähendab ka seda, et arvestades pidevat töövoogu, on 2026. aastal keeruline sama palju kohtuasju lõpetada.

Üldkohtu liikmete ja töötajate pingutused on institutsiooni töötajate toetusel võimaldanud oluliselt vähendada menetluste kestust. Üldine pikkus 18,9 kuud ei kajasta seda saavutust täielikult statistilise kaalu tõttu, mis on eespool viidatud sisuliselt identsel 404 kohtuasjal, mille menetlemine kestis keskmisest kauem, kuid kui neid kohtuasju lugeda üheks, on keskmine menetlusaeg lühenenud 18,5 kuult 16 kuule.

Olgu märgitud, et

• viiest kohtunikust koosnevate kodade, sealhulgas eelotsusekoja lahendatud kohtuasjade osakaal on brutoarvudes 35,6%, kuid pärast 404 identset kohtuasja puudutavat statistilist parandust on see 12,5%, mis on madalam kui 2024. aastal (20,2%) ja 2023. aastal (13,6%);

• 60,8% kohtuasjadest lõpetasid kolmest kohtunikust koosnevad kojad, kusjuures korrigeerituna on see 82,7% võrreldes 75,4%ga 2024. aastal;

• kaks kohtuasja lõpetas 15 liikmest koosnev suurkoda ning esimest korda lõpetas kaks kohtuasja 2024. aastal loodud keskmine koda, mis koosneb üheksast kohtunikust;

• ainukohtunik ei lahendanud ühtegi kohtuasja, samas kui 2024. aastal lahendas ainukohtunik neli ja 2023. aastal üheksa kohtuasja;

• aastal lõpetati 39 ajutiste meetmete kohaldamise menetlust, mis on sarnane eelmiste aastate tasemega (2024. aastal 42 menetlust ja 2023. aastal 40 menetlust);

• 60,4% 2025. aastal lõpetatud kohtuasjadest lahendati kohtuotsusega, mis – kui võtta arvesse 404 sisuliselt identset kohtuasja – on korrigeerituna 46,2%. Kohtuotsusega lahendatud kohtuasjades korraldati 78,4% puhul kohtuistung suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, mis korrigeerituna teeb 61,7%.

Suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungite arv on 2025. aastal 232 kohtuistungit (samuti 232 kohtuistungit 2024. aastal ja 286 kohtuistungit 2023. aastal) 689 kohtuasjas (300 kohtuasjas 2024. aastal ja 419 kohtuasjas 2023. aastal).

2025. aastal toimus kolm videokonverentsiga kohtuistungit (2024. aastal kaks ja 2023. aastal mitte ühtegi).

Rõhutamist väärivad mõningad andmed seoses selliste eelotsusetaotluste menetlemisega, mis edastati Üldkohtule, kelle pädevus hõlmab pärast 1. oktoobrit 2024 esitatud kohtuasju. 2025. aastal lõpetas Üldkohus 16 kohtuasja, neist 11 kohtumäärusega ja viis kohtuotsusega, ning kohtujuristi ülesannete täitmiseks valitud kaks kohtunikku esitasid nendes kohtuasjades kuus ettepanekut. Keskmine menetlusaeg oli 6,2 kuud, mis on seletatav lühikese menetlusajaga teatavates menetlustes, milles eelotsusetaotluse esitanud kohus võttis oma taotluse kiiresti tagasi. Kohtuotsusega lahendatud kohtuasjade keskmine menetlusaeg oli 10,9 kuud, mis on väga lühike aeg, isegi kui arvestada, et viis kohtuotsust tehti ilma kohtuistungi ja kohtujuristi ettepanekuta.

31. detsembri 2025. aasta seisuga Üldkohtus pooleli olnud 1167 kohtuasjast276 (23,7%) puudutavad intellektuaalomandit, 125 (10,7%) piiravaid meetmeid, 164 (14,1%) valdkonda „Avalik teenistus +“ ja 88 (7,5%) institutsioonilist õigust. Lisaks neile valdkondadele, mis moodustavad ligikaudu poole menetluses olevatest kohtuasjadest, kuuluvad ülejäänud kohtuasjad väga mitmesse valdkonda, mis kinnitab veel kord, kui mitmekesised on Üldkohtule esitatavad kohtuasjad.

Kokkuvõttes võib öelda, et esimesel tööaastal pärast reformi jõustumist, mis tõi kaasa teatud valdkondades eelotsusepädevuse üleandmise, on Üldkohus saavutanud häid tulemusi. Organisatsiooniliste ja institutsiooniliste meetmete rakendamise ning tempoka tööga on Üldkohus tõestanud oma reageerimisvõimet ja suutlikkust näha ette tulevasi vajadusi, et tõhusalt menetleda oma pädevusse kuuluvaid kohtuasju.

[1]    Käesolevate kommentaaride tarbeks käsitatakse sisuliselt identset 404 hispaaniakeelset kohtuasja (T‑620/23–T‑1023/23), mis esitati 2023. aastal ja lõpetati 2025. aastal, ühe kohtuasjana.

[2]    Alates 23. septembrist 2023 on hõlmatud kohtuasjad, mis on alguse saanud Euroopa Liidu ja tema teenistujate vahelisest töösuhtest, ning alates 22. septembrist 2025 on lisaks hõlmatud kohtuasjad, mis on alguse saanud suhetest ühelt poolt liidu institutsiooni, organi või asutuse ja teiselt poolt nende liikmete või endiste liikmete või liidu institutsioonis, organis või asutuses ametivolitusi täitvate või täitnud isikute vahel.