Sõltumatus, erapooletus ja huvide konfliktide ennetamine

Kohtunike sõltumatus ja erapooletus on õigusriigi põhimõtte ja õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele põhitagatised. Euroopa Liidu Kohtu kui Euroopa Liidu kohtuasutuse suhtes kohaldatakse terviklikku raamistikku, mille eesmärk on kaitsta neid põhimõtteid ja vältida olukordi, mis võivad põhjustada huvide konflikti.

See raamistik põhineb aluslepingutel, Euroopa Liidu Kohtu põhikirjal, Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kodukorral ning Euroopa Liidu Kohtu liikmete ja endiste liikmete eetikakoodeksil.

Kehtivad tagatised puudutavad kohtu liikme tööelu iga etappi: ametisse nimetamise eelset, ametikohustuste täitmise ja ametiaja lõppemise järgset aega.

Kord, mis kohaldub enne ametisse nimetamist

Esimesed tagatised kohalduvad juba enne, kui isiku kohtunikuks või kohtujuristiks nimetatakse.

Aluslepingute kohaselt tuleb kandidaadid valida isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on Jurist (juriconsult).

Enne ametisse nimetamist hindab kandidaate ELTL artikli 255 alusel loodud komitee. Komitee, mis koosneb juhtivatest ekspertidest, kelle sõltumatus on igati tagatud, hindab kandidaatide sobivust mitme kriteeriumi, sealhulgas nende sõltumatuse, erapooletuse, aususe ja ametialase käitumise alusel.

Pärast ametisse nimetamist annavad liikmed Euroopa Liidu Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma ülesandeid erapooletult ja kohusetundlikult ning järgida oma ametist tulenevaid kohustusi.

Tagatised ametiaja jooksul

Huvide konfliktide ennetamise süsteemi rakendatakse kohtu liikme kogu ametiaja jooksul. Selles on ühendatud üldised ennetusmeetmed, kohtuasjade kohtukoosseisudele määramisega seotud tagatised ja mehhanismid, mida kohaldatakse juhul, kui mõni olukord nõuab täiendavat uurimist.

Üldised ennetusmeetmed

Euroopa Liidu Kohtu liikmete suhtes kohaldatakse rangeid reegleid, et tagada nende sõltumatus.

Nad ei tohi pidada poliitilist ega haldusametikohta ega tegeleda muu kutsetegevusega kui see, mis tuleneb nende õigusemõistmise ülesannete täitmisest.

Lisaks võivad kohtu liikmed eelneva loa olemasolul osaleda kohtuvälises tegevuses, mis on otseselt seotud nende ametikohustustega. Selline kohtuväline tegevus hõlmab institutsiooni esindamist protokollilistel ja ametlikel üritustel ning osalemist üleeuroopalises huvi pakkuvas tegevuses, nagu liidu õiguse tutvustamine või dialoogi pidamine liikmesriikide kohtute ja rahvusvaheliste kohtutega. Sellise loa võib anda üksnes juhul, kui tegevus on kooskõlas kohtu liikme kohustusega olla oma tööks Euroopa Liidu Kohtus alati kättesaadav ning tema sõltumatuse, aususe ja erapooletuse kohustustega. Niisuguse tegevuse kokkusobivust hindab asjaomase kohtu kõrgeim otsustusorgan, mis koosneb kõigist kohtu liikmetest.

Läbipaistvuse huvides avaldatakse kõik kohtu liikmete kohtuvälise tegevuse üksikasjad igal aastal Curia veebisaidil.

Kodakondsus

Kohtute koosseisu ja toimimise oluline tunnus on see, et kohtunikud ja kohtujuristid ei esinda oma liikmesriiki. Vandetõotuse kohaselt täidavad nad oma kohustusi sõltumatult ja erapooletult ning tegutsevad liidu üldistes huvides.

See on alus põhikirja artiklis 18 sätestatud reeglile, mille kohaselt ei saa pool taotleda kohtu koosseisu muutmist mõne kohtuniku kodakondsuse alusel või seetõttu, et kohtu koosseisus ei ole kõnealuse poole kodakondsusest kohtunikku.

Huvide deklareerimine

Ametisse astumisel peavad kohtu liikmed esitama presidendile huvide deklaratsiooni. Liikmed uuendavad deklaratsiooni iga kord, kui nende olukord muutub, ja iga kolme aasta järel toimuval kohtu koosseisu osalisel uuendamisel.

Liikmed peavad deklareerima mitmesugused huvid ja tegevused, sealhulgas asjakohased majanduslikud ja kinnisvaraga seotud huvid, abikaasa või partneri kutsetegevuse, teatud mittetasustatavad ametid, auametid ja teenetemärgid. „Asjakohased majanduslikud huvid“ on kõik finantsväärtpaberid, nagu aktsiad, osakud, võlakirjad või investeerimissertifikaadid, välja arvatud osalus, mida haldab kaalutlusõiguse alusel kolmas isik. Huvide deklaratsioonid ei hõlma mitte ainult kohtuniku enda, vaid ka tema abikaasa või partneri ja ülalpeetavate alaealiste laste majanduslikke huve.

Huvide deklaratsioonid moodustavad olulise osa kohtu ennetavast raamistikust. Nende eesmärk on aidata tuvastada ja ennetada olukordi, mis võivad kohtuasja menetluses põhjustada huvide konflikti või mida võidakse sellisena objektiivselt tajuda. Nõnda toimivad need ühtaegu nii läbipaistvuse kui ka ennetamise mehhanismina.

Kohtuasja määramine kohtukoosseisule ja kohtuniku taandamine

Kohtusüsteemi sõltumatuse esmase tagatisena võtab asjaomase kohtu president kohtuasjade määramisel nõuetekohaselt arvesse huvide deklaratsioonides sisalduvat teavet, et vältida mis tahes huvide konflikti.

See hindamine viiakse läbi iga kohtuasja konkreetses kontekstis, võrreldes vaidluses kaalul olevaid huve liikmete deklareeritud huvidega. See on osa presidendi laiemast analüüsist, mida ta teeb mitte ainult selleks, et tagada õigusemõistmise kvaliteet ja erapooletus, vaid ka selleks, et töökoormus jaotuks kohtu liikmete vahel võimalikult ühtlaselt. See mitmetahuline analüüs eeldab vaidluse esialgset läbivaatamist (konfidentsiaalsete) menetlusdokumentide alusel, kohtu iga liikme deklaratsiooni sisu põhjalikku tundmist ja ülevaadet kohtute menetlusest olevatest kohtuasjadest. Seega on see olemuslikult tihedalt seotud kohtu õigusemõistmise alase tegevusega, mitte tema haldustegevusega.

Kuigi kohtuasja määramine kohtukoosseisule on oluline etapp kohtu huvide konflikti vastaste kaitsemeetmete praktilisel kohaldamisel, on igas menetlusetapis võimalik ka huvide konfliktiga kohtuliikme taandamine kas presidendi, kohtu liikme enda või kohtuasja poole algatusel.

Kohtu liikmed on kohustatud teavitama presidenti, kui nad leiavad, et teatud asjaolu võib takistada neil juhtumi menetlemises osaleda. Samuti, kui president leiab, et kohtu liige ei peaks teatud põhjusel kohtuasjas osalema, teavitab ta sellest kohtu liiget. Need mehhanismid tagavad, et võimalikke küsimusi saab käsitleda menetluse mis tahes etapis.

Sellistes olukordades kohtu liige kohtuasja lahendamises ei osale.

Kohustused pärast ametiaja lõppu

Sõltumatust ja erapooletust kaitsvaid tagatisi kohaldatakse ka pärast kohtu liikme ametiaja lõppu.

Endiste liikmete suhtes jäävad kehtima nende kohtuametist tulenevad kohustused, sealhulgas aususe ja diskreetsuse kohustus.

Eetikakoodeks näeb ette ka eriomased piirangud, mille eesmärk on vältida varasemate õigusemõistmise ülesannete ja järgneva kutsealase tegevuse kattuvust. Kolme aasta jooksul pärast ametiaja lõppemist ei tohi endine liige olla poolte esindaja Euroopa Liidu Kohtutes.

Täiendavad piirangud kehtivad kohtuasjade puhul, mis olid liikme ametiajal pooleli või mis on otseselt seotud asjadega, milles ta osales kohtuniku või kohtujuristina.

Need sätted aitavad säilitada usaldust kohtu sõltumatuse ja kohtumenetluse usaldusväärsuse vastu.

Terviklik kaitsemeetmete süsteem

Euroopa Liidu Kohus vaatab ise oma sise-eeskirjad ja praktika korrapäraselt läbi, võttes arvesse uuenevaid ootusi seoses läbipaistvuse ja üldsuse usaldusega.

Huvide konfliktide ennetamine Euroopa Liidu Kohtus ei põhine ühelainsal mehhanismil. See tagatakse tervikliku raamistikuga, milles on ühendatud ametisse sobivuse nõuded, eetikakohustused, kohtuvälise tegevuse piirangud, huvide deklareerimine, kohtuasjade kohtukoosseisudele määramise tagatised, taandamine, kui see on asjakohane, ja pärast ametiaja lõppu kohaldatavad piirangud.

Kokkuvõttes on nende tagatiste eesmärk kaitsta Euroopa Liidu Kohtu liikmete sõltumatust ja erapooletust ning säilitada üldsuse usaldus õigusemõistmise vastu Euroopa Liidus.