Euroopa Liidu Kohtu ajalugu

1952–1958 – Euroopa Liidu Kohtu algusaeg: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Kohus

18. aprillil 1951 kirjutasid kuus riiki – Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad – alla Pariisi lepingule, millega asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus(ESTÜ). Loodeti, et kui koondada kogu söe- ja terasetootmine ühise organisatsiooni alla, ei ole nendel riikidel enam kunagi võimalik üksteise vastu sõda pidada.

Leping jõustus 23. juulil 1952 ja sellega loodi neli ESTÜ institutsiooni:

• ülemamet (Euroopa Komisjoni eelkäija)
• ühisassamblee (Euroopa Parlamendi eelkäija)
• ministrite erinõukogu (Euroopa Liidu Nõukogu eelkäija)
• kohus

Kohtu ülesanne oli tagada, et ESTÜ õigusakte kohaldatakse kõikides liikmesriikides ühtemoodi, ning lahendada liikmesriikide ja ESTÜ institutsioonide vahelisi õigusvaidlusi.

Pärast pikki valitsustevahelisi läbirääkimisi valiti neljast ESTÜ institutsioonist kolme, sealhulgas kohtu asukohaks Luxembourg. Kohtu esimene ametlik istung toimus 4. detsembril 1952 Villa Vaubanis. Seitse kohtunikku ja üks kahest kohtujuristist andsid ametivande.

Kas teadsite?

ELi lepingus on nüüd sätestatud, et Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Kuni 2003. aastani oli kohtunike arv aga fikseeritud. See võrdus liikmesriikide arvuga, või kui liikmesriike oli paarisarv, siis nende arvuga pluss üks. Kui liiduga ühinesid teised riigid, muudeti seda arvu, et kajastada liikmesriikide arvu suurenemist, kuid see jäi siiski paarituks arvuks. Aastatel 1952–1973 oli kohtul seega seitse kohtunikku. Aastatel 1981–1995, mil liikmesriike oli paarisarv, oli kohtul ka üks täiendav kohtunik. See pidi tagama, et hääletuse korral ei saaks hääled jaguneda võrdselt. Aastal 2009 ei olnud see enam vajalik, sest Euroopa Kohus tuli harva kokku täiskoguna ja lahendas asju hoopis kodades.

Kohtul oli neli menetluskeelt: saksa, prantsuse, itaalia ja hollandi. Kohtu esimene president oli Massimo Pilotti, kes oli ametis aastatel 1952–1958.

Kas teadsite?

Kohtu esimesed liikmed pidid tegema mõningate kohtu tegevuse põhiküsimuste kohta otsuseid, mille tulemused on tänaseni nähtavad.

Kohus valis endale pitseri, ja sellest sai seejärel kohtu logo. Sellel on traditsioonilised õigusemõistmise sümbolid – mõõk ja kaalud – paigutatud raamatu ette, et sümboliseerida õppimist ja tarkust, ning nende all on tammevanik, mis on Rooma ajast pärit võimusümbol.

Pitserile lisati sõna „Curia“ (ladina keeles „kohus“). Sellega välditi mitme keele kasutamise probleemi pitseril. Seda sõna kasutatakse nüüd Euroopa Kohtu veebiaadressis.

Liikmed otsustasid ka, et Euroopa Kohtu istungitel tuleb kanda talaari. Saksa kohtuniku ettepanekul valiti värviks bordoopunane, mis on Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtunike talaari värv. Seda värvi kasutatakse nüüd ka Euroopa Kohtu visuaalses identiteedis, sealhulgas siinsel veebisaidil.

Peaaegu kakskümmend aastat kandsid Euroopa Kohtu liikmed ka peakatet. 1973. aastal sellest loobuti. Veidi hiljem muutusid talaari algselt tikitud lõkad lihtsamaks.

Kohtu riietuses ei ole midagi, mis eristaks üht kohtu liiget teisest. Kohtusekretäri talaari esiosa on aga satiinist, samas kui kohtunike ja kohtujuristide talaari esiosa on sametist.

Kui loodi Esimese Astme Kohus (nüüd Üldkohus), valiti selle kohtu talaari värviks meresinine.

Kohus sai oma esimese kohtuasja 1953. aasta aprillis: Verband Deutscher Reeder vs. ülemamet (1/53). Oma esimesed kohtuotsused tegi ta siiski alles 21. detsembril 1954. Need olid:

• Prantsusmaa vs. ülemamet (1/54)
• Itaalia vs. ülemamet (2/54)

Kas teadsite?

Kohtuasjas Prantsusmaa vs. Ülemamet vaidlustas Prantsuse valitsus teatavad ülemameti otsused, mis puudutasid hinnakujundust ja diskrimineerivaid tavasid terasesektoris. Kohus otsustas, et ülemamet oli rikkunud asutamislepingut, mille kohaselt oli hinnakirjade ja müügitingimuste eelnev avaldamine kohustuslik.

Aastatel 1954–1956 kasvas kohtule esitatud kohtuasjade arv 10–12 kohtuasjani aastas.

1958–1988 – kolm ühendust, üks kohus: Euroopa Ühenduste Kohus

25. märtsil 1957 allkirjastasid liikmesriigid Rooma lepingud. 1. jaanuaril 1958 jõustunud lepingutega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom).

ESTÜ Kohus asendati Euroopa Ühenduste Kohtuga. See oli ESTÜ, EMÜ ja Euratomi ühine kohus. President ja liikmed andsid ametivande 7. oktoobril 1958.

Kas teadsite?

7. oktoobrist on saanud Euroopa Kohtu kalendris oluline kuupäev. Kohtunike ja kohtujuristide ametiaeg algab endiselt sel kuupäeval. Iga kolme aasta tagant lõpeb poolte kohtunike ja kohtujuristide ametiaeg. See tähendab, et sellest kuupäevast on saanud Euroopa Kohtu kalendris korrapärane verstapost, sest mõned liikmed lahkuvad, uued liikmed saabuvad ja teiste ametiaega pikendatakse veel kuueks aastaks.

1961. aasta juunis sai Euroopa Kohus oma esimese eelotsusetaotluse Haagi apellatsioonikohtult kohtuasjas De Geus en Uitdenbogerd vs. Bosch jt (13/61).

Oma algusaastatel kujundas Euroopa Kohus mitu keskset konstitutsioonilist põhimõtet, näiteks vahetu õigusmõju ja liidu õiguse esimuse põhimõtted.

Lisateavet nende ja muude oluliste kohtuotsuste kohta leiab meie leheküljelt „Põhjapanev kohtupraktika“.

1960ndate lõpus otsustasid Luksemburgi ametiasutused, et kõik Luxembourgis asuvad liidu institutsioonid peaksid paiknema Kirchbergi platool. Selle tulemusel ehitati kohtupalee, mis valmis 1972. aastal.

See langes kokku liidu esimese laienemisega 1. jaanuaril 1973, mil liiduga ühinesid Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa. Euroopa Kohus kasvas 9 kohtuniku, 4 kohtujuristi ja 7 menetluskeeleni.

Pärast Kreeka ühinemist 1. jaanuaril 1981 laienes kohus 11 kohtuniku, 5 kohtujuristi ja 8 menetluskeeleni.

Hispaania ja Portugal ühinesid 1986. aastal, mille tulemuseks oli 13 kohtunikku, 6 kohtujuristi ja 10 menetluskeelt.

Kohtu liikmete ja teenistujate arvu suurenemise tõttu kujundati paleed ümbritsev ala ümber ja see tegi võimalikuks kolm järjestikust laiendamist.

Ka Euroopa Kohtu kohtuasjade arv kasvas sel ajal märkimisväärselt, tõustes 79 kohtuasjalt 1970. aastal 279 kohtuasjani 1980. aastal. See tingis vajaduse luua teine kohus. Tegudeni jõudmise ajaks oli kohtuasjade arv 1987. aastal kasvanud 395‑ni.

1988–2004 – kaheastmeline kohtusüsteem: Esimese Astme Kohtu loomine

Euroopa Kohtu taotluse alusel otsustas nõukogu 24. oktoobril 1988 luua Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu. See pidi vähendama Euroopa Kohtu töökoormust ja võimaldama tal keskenduda oma põhiülesandele, milleks oli ühenduse õiguse ühetaolise tõlgendamise tagamine. Samuti aitas see pakkuda paremat õiguskaitset äriühingutele ja üksikisikutele, luues uue madalama astme kohtu, mis oli pühendatud sellistele kohtuasjadele.

Esimese Astme Kohus pidi olema teatud liiki kohtuasjade uus sisenemiskoht. Kõik selle kohtu otsused võis edasi kaevata Euroopa Kohtusse.

Esialgu lahendas uus kohus ettevõtjate kaebusi konkurentsi valdkonna otsuste peale ja Euroopa ametnike algatatud teenistusvaidlusi. Selle pädevus laienes aga kiiresti mitmesugustele muudele kohtuasjadele.

Esimese Astme Kohus asus 1988. aastal valminud Erasmuse hoones. Selle kohtu uued liikmed andsid ametivande 25. septembril 1989.

Esimese Astme Kohus pidas peagi oma esimese kohtuistungi kohtuasjas Tetra Pak Rausing vs. komisjon (T‑51/89). 30. jaanuaril 1990 tegi see kohus oma esimese otsuse kohtuasjas Yorck von Wartenburg vs. parlament (T‑42/89).

Järgnevate aastate jooksul toimus ka kohtuorgani hoonete märkimisväärne arhitektuurne areng. Thomas More’i hoone valmis 1992. aastal ja Themise hoone 1994. aastal.

Kas teadsite?

Enamik kohtu hooneid on nimetatud kuulsate Euroopa juristide ja õigusfilosoofide järgi. Rohkem teavet nende kohta leiab neid nimesid kandvate hoonete lehekülgedelt.

Samal ajal jätkas liit kasvamist: 1. jaanuaril 1995 toimunud neljanda laienemisega ühinesid liiduga Austria, Soome ja Rootsi. Euroopa Kohtu koosseis suurenes 15 kohtuniku ja 9 kohtujuristini. Üldkohtu koosseis suurenes samuti 15 kohtunikuni. Mõlemad kohtud töötasid nüüd 12 menetluskeeles.

Kas teadsite?

Kohtu veebisait ilmus internetti 1996. aastal. Esialgu lihtsalt kohtuotsustega tutvumist võimaldav veebisait arenes kiiresti suuremaks saidiks, mis pakub pressiteateid ja üldist teavet Euroopa Liidu Kohtu kohta.

Nüüd ei paku see mitte ainult juurdepääsu kogu Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtupraktikale, vaid ka teavet Euroopa Liidu Kohtu ja selle liikmete töö kohta ning hulgaliselt õigusalaseid vahendeid nii juristidele, õppejõududele kui ka üliõpilastele.

1. mail 2004 toimus liidu suurim laienemine, millega lisandus 10 uut liikmesriiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Euroopa Kohtusse kuulus nüüd 25 kohtunikku ja 8 kohtujuristi. Üldkohtu koosseis suurenes samuti 25 kohtunikuni. Mõlemad kohtud töötasid nüüd 21 menetluskeeles.

Liidu laienemisega suurenes pidevalt ka mõlema kohtu töökoormus.

2004–2016 – Euroopa Liidu kohtusüsteemi reform

Nõukogu asutas 2. novembril 2004 Avaliku Teenistuse Kohtu.

Avaliku Teenistuse Kohtusse kuulus seitse kohtunikku, kes lahendasid liidu institutsioonide ja nende teenistujate vahelisi vaidlusi. See kohus loodi selleks, et vähendada Esimese Astme Kohtu töökoormust.

1. jaanuaril 2007 ühinesid liiduga Bulgaaria ja Rumeenia, mis suurendas Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike arvu 27‑le ja menetluskeelte arvu 23‑le. Kohtujuristide arvuks Euroopa Kohtus jäi 8.

Hiljem samal aastal, 13. detsembril 2007, allkirjastati Lissaboni leping. See jõustus 1. detsembril 2009 ja sellega tehti mitu muudatust.

• Institutsioon nimetati ümber Euroopa Liidu Kohtuks.
• Esimese Astme Kohus nimetati ümber Üldkohtuks.
• Loodi artikli 255 komitee, et hinnata liikmesriikide esitatud kohtunike ja kohtujuristide kandidaatide ametisse sobivust.

Samuti nähti 2008. aastal ette eelotsuse kiirmenetlus, mis võimaldab Euroopa Kohtul vajaduse korral teha väga kiiresti eelotsuseid, näiteks kohtuasjades, mis puudutavad isikuid, kes on kinni peetud, või kohtuasjades, mis puudutavad vanemlikku vastutust või lapse hooldusõigust.

2008. aastal valmis Euroopa Liidu Kohtu hoonete neljas arhitektuurne laiendus. Lisandus ringhoone– kohtupaleed ümbritsev kahekorruseline hoone – ning kaks 24-korruselist torni.

Lisaks nendele struktuurilistele ja arhitektuursetele muudatustele astus Euroopa Liidu Kohus samme ka oma töömeetodite ajakohastamiseks. 2011. aastal käivitas Euroopa Liidu Kohus tänu digitehnoloogia pakutavatele võimalustele e-Curia rakenduse. See rakendus võimaldab advokaatidel ja pooltel vahetada Euroopa Liidu Kohtuga dokumente elektroonselt ja turvaliselt.

1. juulil 2013 sai Horvaatiast liidu 28. liikmesriik ning Euroopa Kohtu koosseis kasvas 28 kohtuniku ja 8 kohtujuristini. Üheksas kohtujurist saabus 2013. aasta oktoobris. Üldkohtu koosseis suurenes samuti 28 kohtunikuni. Mõlemad kohtud töötasid nüüd 24 menetluskeeles.

2015. aastal kiitsid nõukogu ja parlament heaks Euroopa Liidu Kohtu ülesehituse reformi, mille tingis kohtuasjade arvu suurenemine ja vajadus tagada Üldkohtu menetluste mõistlik kestus. Üldkohtu kohtunike arvu suurendati järk-järgult kahe kohtunikuni iga liikmesriigi kohta. Euroopa Kohtusse saabus ka kaks täiendavat kohtujuristi.

Sama reformi raames kaotati 1. septembril 2016 Avaliku Teenistuse Kohus. Tema ülesanded anti üle Üldkohtule.

2016 – käimasolev moderniseerimine ja kohtureformi jätkamine

2017. aastal lõid Euroopa Liidu Kohus ning liikmesriikide kõrgeimad kohtud ja konstitutsioonikohtud Euroopa Liidu kohtute võrgustiku, mis võimaldab nende kohtute tihedamat koostööd.

2019. aastal ehitati ja avati kolmas torn.

Kas teadsite?

Kolmas torn nimetati Rocca torniks Giustina Rocca järgi, keda peetakse ajaloo esimeseks naisjuristiks. See on oma 118-meetrise kõrguse ja 29 korrusega Luxembourgi kõrgeim hoone.

2020. aastal lahkus Ühendkuningriik liidust ja kohtunike arvu vähendati. Euroopa Kohtu koosseisus on nüüd 27 kohtunikku ja 11 kohtujuristi. Üldkohtul on 54 kohtunikku. Menetluskeelte arv on endiselt 24.

2020. aastal algas ka COVID‑19 pandeemia. Euroopa Kohus ja Üldkohus pidasid esimest korda mõned kohtuistungid videokonverentsi teel. Seda projekti tunnustati sellega, et Euroopa Kohus sai Euroopa Ombudsmanilt innovatsiooniauhinna.

2022. aastal peeti Euroopa Kohtu suurkoja esimene voogedastatud kohtuistung. See tähendas, et iga kodanik võis jälgida Euroopa Kohtu istungit olenemata oma viibimiskohast.

Ühe olulise reformiga, mis jõustus 1. oktoobril 2024, anti eelotsuste tegemise pädevus osaliselt üle Üldkohtule. See sai võimalikuks tänu varasemale reformile, millega kahekordistati Üldkohtu kohtunike arvu. Alates sellest hetkest võib Üldkohus lahendada eelotsusetaotlusi, kui need puudutavad

• käibemaksu
• tolli, aktsiise või kaupade tariifset klassifitseerimist
• kasvuhoonegaaside heitkoguseid
• lennureisijate hüvitisi

Need valdkonnad valiti välja, kuna nendes oli Euroopa Kohtus juba lahendanud palju kohtuasju. Selliste kohtuasjade Üldkohtule üleandmisega sai Euroopa Kohus rohkem keskenduda kõige olulisematele ja tundlikematele kohtuasjadele ning liikmesriikide kohtutega peetavale õigusalasele dialoogile.

Euroopa Liidu Kohus täna

Tänasel päeval on Euroopa Liidu Kohtul liidu õigussüsteemis keskne roll. Kohtul on 81 kohtunikku – üks kohtunik iga liikmesriigi kohta Euroopa Kohtus ja kaks kohtunikku iga liikmesriigi kohta Üldkohtus – ning 11 kohtujuristi Euroopa Kohtus. Euroopa Liidu Kohus tagab liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja järgimise kogu liidus. Ta aitab kaasa sellele, et ühine õigusraamistik ühendaks liidu eri riike.

Euroopa Liidu Kohtu roll on aja jooksul märkimisväärselt arenenud ning seda on kujundanud põhimõttelised kohtuotsused, mis piiritlevad tema volitusi ja selgitavad liidu õiguse kohaldamist.

Ka Euroopa Liidu Kohtu lahendatavate kohtuasjade liigid on muutunud, minnes kaugemale majanduslikest küsimustest ja hõlmates teemasid, mis puudutavad peaaegu kõiki tänapäeva elu aspekte. Alates töötajate õiguste kaitsest, võrdse kohtlemise tagamisest ja diskrimineerimisvastaste reeglite järgimise tagamisest kuni keskkonnakaitse, andmekaitse ja õigusriigi põhimõtete tagamiseni – Euroopa Liidu Kohtu otsused avaldavad Euroopa ühiskonnale jätkuvalt sügavat mõju.