ELi kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused

Sissejuhatus

ELi kaubamärgid kehtivad kogu liidu territooriumil. Isikud võivad taotleda oma kaubamärkide registreerimist konkreetsete kaupade ja teenuste jaoks Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO). EUIPO teeb seejärel otsuse selle kohta, kas kaubamärki saab registreerida. EUIPO‑l on oma sisemine kaebemenetlus apellatsioonikojas, mis lahendab EUIPO algsete otsuste peale esitatud kaebusi. EUIPO apellatsioonikoja otsuste vaidlustamiseks tuleb esitada hagi Üldkohtule.

Kaubamärgid võimaldavad tarbijatel hõlpsasti tuvastada kauba või teenuse päritolu. Kui tootel on näha tuntud logo, sümbol või nimi, ütleb see, et kaup on pärit teatud ettevõtjalt. Selleks peavad kaubamärgid olema eristavad. See tähendab, et need peavad olema võimelised eristama ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise ettevõtja omadest. Need ei tohi olla liiga üldised ega kaupa või teenust lihtsalt kirjeldada, ning ei tohi esineda kaubamärkide segiajamise ohtu. Paljud Üldkohtu lahendatavad kaubamärgivaidlused puudutavad neid küsimusi.

Ka ELi kaubamärkide spekulatiivne registreerimine ei ole lubatud. Registreerimine peab toimuma heas usus ja kaubamärki tuleb tegelikult kasutada. Kui kaubamärki ei kasutata, ei saa sellele tugineda, et takistada kellelgi teisel samasugust kaubamärki registreerida. Ka nende küsimustega pöördutakse sageli Üldkohtu poole.

Samuti ei saa kaubamärke registreerida, kui need on vastuolus avaliku korra või moraaliga.

Mõnikord on võimalik kaubamärgina registreerida ka toote kuju või heli.

Samamoodi võib intellektuaalomandiõigusega kaitsta ka disainilahendusi. Ka need küsimused on olnud kõne all Üldkohtu otsustes.

Iseenesliku eristusvõime puudumine

Vahel ei ole tähistel, mida soovitakse kaubamärgina registreerida, iseenesest eristusvõimet. See võib olla nii, kui tähis koosneb lihtsatest geomeetrilistest kujunditest või on väga üldine.

Näiteks nõustus Üldkohus 2024. aastal EUIPO otsusega, et Chiquita Brands ei saa registreerida lihtsat sinikollast ovaali ELi kaubamärgina värskete puuviljade jaoks.

Leiti, et tähis, mis kujutab endast sisuliselt Chiquita logo tausta ilma tekstita, on lihtne geomeetriline kujund, millel puudub eristusvõime (T‑426/23 Chiquita Brands).

Kirjeldavad tähised

2017. aastal esitas Saksa ravimiettevõtja Stada Arzneimittel taotluse tähise „ViruProtect“ registreerimiseks ELi kaubamärgina farmaatsiatoodete ja ravimite jaoks. Üldkohus nõustus EUIPO otsusega, et asjaomane avalikkus ehk inimesed, kes kõige tõenäolisemalt kaubamärgiga ja sellega kaitstud toodetega kokku puutuvad, tõlgendavad kaubamärki nii, et see tähendab „kaitset viiruste vastu“. See muutis kaubamärgi liigselt neid tooteid kirjeldavaks, mille jaoks seda registreerida sooviti, mistõttu ei saanud seda registreerida (T‑487/18 Viruprotect).

Üldkohus on ka leidnud, et kahe vürstiriigi nimed on kaupade või teenuste päritolu või sihtkohta puhtalt kirjeldavad. 2015. ja 2022. aasta otsuses märkis Üldkohus, et nii „MONACO“ kui ka sõnast „Andorra“ koosnev kujutismärk on mõlemad puhtalt kirjeldavad. Seega ei saanud neid registreerida ELi kaubamärgina (T‑197/13 MEM ja T‑806/19 Govern d’Andorra).

Segiajamise tõenäosus

2011. aastal taotles Argentina jalgpallur Lionel Messi tähise „MESSI“ registreerimist ELi kaubamärgina spordikaupade jaoks. EUIPO lükkas taotluse tagasi, väites, et niisugune kaubamärk võidakse segi ajada olemasoleva kaubamärgiga „MASSI“, mis on registreeritud sarnaste kaupade jaoks. 2018. aastal aga tühistas Üldkohus selle otsuse, leides, et Messi on selleks liiga tuntud, et neid kahte kaubamärki saaks omavahel segi ajada. Euroopa Kohus jättis selle otsuse apellatsioonimenetluses muutmata. Euroopa Kohus kinnitas, et taotleja maine on oluline, kui hinnatakse seda, kuidas avalikkus kaubamärki tajub ja kas esineb teise kaubamärgiga segi ajamise tõenäosus. Selles kohtuasjas peeti Messi kuulsust ülemaailmselt hinnatud jalgpallurina üldtuntud asjaoluks. Selle tulemusena sai ta registreerida oma nime ELi kaubamärgina (T‑554/14 MESSI ja C‑474/18 P Messi Cuccittini).

2012. aastal nõustus Üldkohus EUIPOga, et tähist „VIAGUARA“ ei saa registreerida ELi kaubamärgina jookide jaoks. See oli tingitud olemasolevast kaubamärgist VIAGRA. Kuigi Üldkohus möönis, et joogid ja ravimid on erinevad kaubad, asus ta seisukohale, et VIAGUARA võiks kaubamärgi VIAGRA mainet ebaausalt ära kasutada. Tarbijal võiks tekkida mulje, et jookidel on selle ravimiga sarnased omadused (eelkõige libiido tõus) (T‑332/10 Viaguara).

Tegelik kasutamine ja heausksus

ELi kaubamärki tuleb tegelikult kasutada. See tähendab, et kaubamärki tuleb kaubanduses aktiivselt kasutada, seda ei või registreerida ainult selleks, et takistada teistel isikutel seda kasutada.

Iiri kiirtoidukett Supermac’s ja Ameerika kiirtoidukett McDonald’s vaidlesid ELi kaubamärgi „Big Mac“ üle, mis oli olnud registreeritud McDonald’si jaoks alates 1996. aastast. 2017. aastal taotles Supermac’s selle kaubamärgi tühistamist teatavate kaupade osas. Kohus leidis, et McDonald’s ei olnud kaubamärki „Big Mac“ pidevalt viie aasta jooksul tegelikult kasutanud linnulihatoodete, näiteks kanavõileibade jaoks. Seetõttu jäi McDonald’s ELi kaubamärgist ilma nende kaupade osas (T‑58/23 BIG MAC).

ELi kaubamärk peab ühtlasi olema registreeritud heauskselt, st ausate ja õiglaste kavatsustega. 2013. aastal registreeriti EUIPO-s edukalt kaubamärk „NEYMAR“. Taotlejal Carlos Moreiral ei olnud aga mingit seost Brasiilia kuulsa jalgpalluri Neymar da Silva Santos Júnioriga. Hiljem tunnistas EUIPO selle kaubamärgi Neymari taotlusel kehtetuks. Üldkohus jättis EUIPO otsuse jõusse, järeldades, et C. Moreira oli tegutsenud selle kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel pahauskselt. C. Moreira argumendid, mille kohaselt ei olnud ta teadlik Neymari kuulsusest registreerimistaotluse esitamise ajal ja tema valitud nimi „NEYMAR“ oli lihtsalt kokkusattumus, lükkas kohus tagasi kui väheusutavad (T‑795/17 NEYMAR).

Avalik kord ja moraal

2019. aastal leidis Üldkohus, et EUIPO oli õigustatult tagasi lükanud taotluse registreerida kaubamärk, millel oli marihuaanalehti kujutaval taustal tekst „Cannabis Store Amsterdam“. Tähis juhtis selgelt klientide tähelepanu kanepile, mis on paljudes liidu riikides ebaseaduslik uimasti. Sellest piisas kaubamärgi tagasilükkamiseks avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (T‑683/18 Sante Conte).

2024. aastal nõustus Üldkohus EUIPOga, et tähist „Pablo Escobar“ ei saa registreerida ELi kaubamärgina. Kohus leidis, et arvestades Hispaania ja Colombia vahelisi seoseid, keskendus EUIPO õigesti Hispaania avalikkuse tajule. Tema hinnangul seostaksid mõistlikud, keskmise tundlikkuse ja taluvuslävega hispaanlased seda nime narkokaubanduse, narkoterrorismi ja kuritegudega. See on nii hoolimata asjaolust, et P. Escobari ei ole kunagi kriminaalkorras süüdi mõistetud (T‑255/23 Pablo Escobar).

Kuju ja heli

ELi kaubamärgid ei piirdu sõnade, märkide või logodega. Kaitsta saab ka kuju ja heli.

1999. aastal registreeris EUIPO Rubik’s Brandi taotlusel kolmemõõtmelise ELi kaubamärgi Rubiku kuubiku kuju jaoks. Seitse aastat hiljem taotles üks Saksa mänguasjatootja selle kaubamärgi tühistamist, väites, et see kaitseb tehnilist lahendust (kuubiku pöörlemismehhanismi), mida tuleks kaitsta hoopis patendiga. Pärast Üldkohtu ja Euroopa Kohtu otsuseid tühistas EUIPO 2017. aastal ELi kaubamärgi registreeringu. Rubik’s Brand vaidlustas selle otsuse, kuid Üldkohus jättis selle muutmata, otsustades, et liidu kaubamärgiõigus keelab registreerida kuju, mis on hädavajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Rubiku kuubiku puhul leidis Üldkohus, et kuubiku üldine kuju ja musta värvi ruudustik on selle toimimiseks hädavajalikud (T‑601/17 Rubik’s Brand).

2018. aastal taotles Ardagh Metal Beverage Holdings EUIPO‑lt helimärgi registreerimist ELi kaubamärgina jookide ja metallist joogipakendite jaoks. Heli koosnes joogipurgi avamisel tekkivast häälest ja sellele järgnevast kihisemisest. EUIPO lükkas taotluse tagasi, väites, et niisugune helimärk ei ole eristusvõimeline. Üldkohus leidis oma kõige esimeses otsuses, mis käsitleb audiovormingus esitatud helimärgi registreerimist, et seda helimärki ei saa registreerida. Ta tõdes, et see heli on pigem funktsionaalne või tehniline, kuna see meenutab lihtsalt jookidega seotud tüüpilisi helisid. Seega ei saa seda seostada konkreetse brändiga (T‑668/19 Ardagh Metal Beverage Holdings).

Disainilahendused

Intellektuaalomandiõiguse erivormina saab kaitsta ka disainilahendusi. Sama moodi nagu ELi kaubamärki haldab ka neid EUIPO.

Lego mänguklotside disainilahendus on olnud liidus kaitstud alates 2010. aastast. Kui Saksamaa äriühing Delta Sport Handelskontor selle vaidlustas, kinnitas EUIPO 2022. aastal, et vaidlusalune mänguklots on endiselt kaitstud liidu õiguses ette nähtud spetsiaalse erandiga moodulsüsteemidele, st erinevatel viisidel omavahel ühendatavate osade kogumile, mille abil saab luua erinevaid esemeid. Üldkohus jättis selle otsuse muutmata. Ta leidis, et Delta Sport Handelskontor ei suutnud tõendada, et Lego klotside disainilahendus ei ole selle erandi kohaldamiseks piisavalt uudne või ainulaadne. Samuti otsustas kohus, et disainilahendus võib olla kehtetu ainult siis, kui kõik selle tunnused kaotavad kaitse, samas kui Delta Sport Handelskontori argumendid hõlmasid ainult ühte tunnust (T‑537/22 Lego).

Järeldus

Need kohtuotsused üheskoos näitavad, et Üldkohtul on oluline roll liidu kaubamärgi- ja disainilahenduste õiguse tõlgendamisel, luues olulisi pretsedente, mis tasakaalustavad intellektuaalomandi kaitset ja ausa konkurentsi edendamist nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvides.