Euroopa Kohus – menetluse käik

Põhikiri, kodukord ja ametlikud dokumendid

Euroopa Kohtu menetluse peamised põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas. Kodukord sisaldab üksikasjalikumaid reegleid. Neid reegleid täiendavad muud ametlikud dokumendid ja otsused.

Kõik need dokumendid leiab menetlust reguleerivate dokumentide leheküljelt.

Alljärgnev on lühike selgitus menetluse käigu kohta. Kui osalete Euroopa Kohtu menetletavas kohtuasjas, tutvuge palun kodukorraga tervikuna.

Hagiavalduse või eelotsusetaotluse esitamine

Hagiavaldused ja eelotsusetaotlused tuleb Euroopa Kohtu kantseleisse. See teenistus on kontaktpunktiks kohtuasjade pooltele ja liikmesriikide kohtunikele ning vastutab kohtuasjade haldamise eest.

Eelotsusetaotlused saabuvad otse kohtuasja menetlevast liikmesriigi kohtust. Kõikide muude kohtuasjade algatamiseks pöörduvad kohtusse advokaadid, kes esindavad hagejat ehk seda poolt, kes soovib asja algatamist.

Kohtumenetluse keel

Menetluse üks oluline tunnus on kohtumenetluse keel.

Võimalus pöörduda kohtusse keeles, mida te mõistate, ja võimalus lugeda kohtuotsuseid selles keeles on osa demokraatia ja õigusriigi põhiolemusest.

Seetõttu töötab Euroopa Kohus kõigis liidu 24 ametlikus keeles. Kohtuasju võib algatada ükskõik millises neist keeltest. Tõhususe huvides käib töö Euroopa Kohtu sees vaid mõnes keeles, peamiselt prantsuse keeles. Pooltega käib kogu suhtlus siiski vaid kohtumenetluse keeles.

See keel määratakse kindlaks siis, kui kohtuasi saabub Euroopa Kohtusse.

Eelotsuseasjades on kohtumenetluse keel selle liikmesriigi kohtu keel, kes küsimused esitas.

Hagiasjades valib kohtumenetluse keele hageja. Kui kostja on liidu liikmesriik, peab kohtumenetluse keel olema üks selle riigi ametlikest keeltest.

Apellatsiooniasjades on kohtumenetluse keel see keel, milles Üldkohtu otsus on tehtud.

Euroopa Liidu Kohus on maailma ainus kohus, kes töötab nii paljudes keeltes.

Menetluse algstaadium ja kirjalik osa

Eelotsusetaotlused

Euroopa Kohtu tõlketeenistus tõlgib riigisisese kohtu taotluse. Seejärel teavitab kohtukantselei ametlikult riigisisese kohtuasja pooli, liidu liikmesriike ja institutsioone.

Riigisisese kohtu taotlus avaldatakse Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis kõigis liidu ametlikes keeltes.

Riigisisese kohtuasja pooled, liikmesriigid, komisjon ja muud liidu institutsioonid, kellel on kohtuasja vastu eriline huvi, võivad seejärel esitada Euroopa Kohtule oma seisukohad kahe kuu ja kümne päeva jooksul alates teavitamisest. Need seisukohad ei ole selles staadiumis avalikud dokumendid. Pärast kohtuasja lõpetamist avaldatakse seisukohad Euroopa Liidu Kohtu veebilehel, välja arvatud juhul, kui nende esitaja on sellele vastu.

Hagid ja apellatsioonkaebused

Kui kohtuasi saabub, annab kantselei sellele kohtuasja numbri ja kannab selle registrisse. Hagiavaldus toimetatakse tervikuna kostja(te)le kätte. Kostja(te)l on oma vastuse esitamiseks aega kaks kuud ja kümme päeva.

Kohtukantselei koostab ka kokkuvõtte hageja nõuetest ja argumentidest. Kokkuvõte tõlgitakse kõigisse liidu ametlikesse keeltesse ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Kohtu kohtupraktika andmebaasis.

Seejärel võib toimuda kirjalike argumentide teine voor ehk repliigi ja vasturepliigi esitamine. Apellatsiooniasjades on selleks vaja kohtu presidendi luba. Repliik on hageja võimalus vastata kostja argumentidele. Vasturepliik annab kostjale võimaluse repliigile vastata.

Need dokumendid ei ole avalikkusele kättesaadavad.

Kohtuniku ja kohtujuristi määramine

Samal ajal määrab kohtu president kohtuasja kohtunikule, keda nimetatakse ettekandja-kohtunikuks. Just see kohtunik tegeleb kohtuasjaga kõige põhjalikumalt ja valmistab ette kohtuotsuse projekti.

Peakohtujurist määrab kohtuasja kohtujuristile, kes samuti tegeleb kohtuasjaga.

Esialgne ettekanne ja kohtuasja määramine kojale

Pärast kirjaliku menetluse lõpetamist küsib Euroopa Kohus pooltelt, kas nad soovivad, et korraldataks kohtuistung.

Ettekandja-kohtunik koostab esialgse ettekande, milles esitatakse faktilised asjaolud ning kõigi kohtuasjas osalejate argumendid. See ei ole avalik dokument.

Esialgse ettekande ja kohtujuristi seisukoha põhjal otsustab Euroopa Kohus, mitu kohtunikku peaks kohtuasja menetlema ning kas on vaja kohtuistungit ja/või kohtujuristi ettepanekut.

Kui Euroopa Kohus otsustab kohtuistungi korraldada, määrab asja lahendava koja president kindlaks selle toimumise kuupäeva.

Menetlust korraldavad meetmed ja menetlustoimingud

Samuti otsustab Euroopa Kohus, kas enne kohtuasja edasist menetlemist on vaja lisateavet. Sel juhul võetakse menetlust korraldavaid meetmeid või tehakse menetlustoiminguid. Sellistest meetmetest kõige tavalisem on see, et pooltel palutakse kohtuistungil küsimustele vastata. See võib hõlmata ka tunnistajate või ekspertide ärakuulamist.

Kohtuistung

Kohtuistungid toimuvad Euroopa Kohtu istungisaalides Luxembourgis. Erandjuhtudel võivad need toimuda ka videokonverentsi teel. Advokaadid ja poolte esindajad tulevad ja arutavad kohtuasja kohtunike ja kohtujuristi ees. Kohtunikud ja kohtujurist võivad soovi korral esitada küsimusi.

Kohtuistung on avalik. Osa kohtuistungitest voogedastatakse Euroopa Kohtu veebisaidil.

Kohtujuristi ettepanek

Kui Euroopa Kohus on palunud kohtujuristi ettepanekut, esitatakse see tavaliselt mõni kuu pärast kohtuistungit. Kohtujurist koostab oma ettepaneku ja loeb selle avalikul kohtuistungil ette. See voogedastatakse ka otseülekandena kohtu veebisaidil. Ettepanekus analüüsitakse kohtuasja ja pakutakse lahendust tõstatatud probleemidele.

Ettepanek avaldatakse Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis.

Sellega lõpeb menetluse suuline osa.

Nõupidamised ja kohtuotsuse koostamine

Ettekandja-kohtunik koostab kohtuotsuse projekti, võttes arvesse kõiki menetluse jooksul väljendatud seisukohti.

Kohtuotsuse projekt on lähtepunkt kohtunike arutelule, mida nimetatakse nõupidamiseks. Kohtujuristid nõupidamisel ei osale.

Nõupidamine on konfidentsiaalne ja toimub ilma abide ja tõlkide osaluseta. Seetõttu peavad kohtunikud nõu pidama ühises keeles. Traditsiooniliselt on see prantsuse keel.

Arutelu käigus lepivad kohtunikud kokku kohtuotsuse tekstis. Vajaduse korral tehakse otsused häälteenamusega. Eriarvamusi ega vähemusotsuseid ei ole. Hääletuse tulemust ei avalikustata.

Kohtuotsused

Kohtuotsused tõlgitakse seejärel enamasti kõigisse liidu keeltesse. Lisateavet leiate mitmekeelsuse leheküljelt.

Kohtuotsused kuulutatakse avalikul kohtuistungil. Kuulutamine on avalik ja voogedastatakse otseülekandena kohtu veebisaidil.

Kohtuotsused on kättesaadavad Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis kohtuotsuse kuulutamise päeval.

Enamik kohtuotsuseid avaldatakse seejärel ka kohtulahendite kogumikus, mis on Euroopa Liidu Kohtu otsuste ametlik register. Lisateavet leiate kohtulahendite kogumiku leheküljelt.

Menetluse eriliigid

Euroopa Kohtul on ka mõned menetluse eriliigid, mis aitavad tal eri olukordadega tõhusalt toime tulla.

Lihtsustatud menetlus

Euroopa Kohus võib kasutada lihtsustatud menetlust, kui liikmesriigi kohtu küsimus on identne küsimusega, millele Euroopa Kohus on juba vastanud, või kui vastus on selge. Sellisel juhul annab Euroopa Kohus vastuse põhistatud määrusega, viidates oma varasematele kohtuotsustele.

Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus võimaldab Euroopa Kohtul väga kiireloomulistes kohtuasjades kiiresti otsuseid teha. Selleks on menetluse iga osa tähtaegu võimalikult palju lühendatud. Neid kohtuasju menetletakse ka eelisjärjekorras.

Seda menetlust võivad taotleda pooled (hagi- ja apellatsiooniasjades) või liikmesriigi kohus (eelotsuseasjades). Kohtu president otsustab, kas taotlus rahuldada. Ta võib ka omal algatusel otsustada seda menetlust kohaldada.

Eelotsuse kiirmenetlus (PPU)

Seda menetlust kasutades saab Euroopa Kohus teha kohtuotsuse väga lühikese aja jooksul. Kiirmenetlust saab kasutada ainult eelotsusetaotluste puhul, mis käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala (politsei- ja õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, samuti viisade, varjupaiga, sisserände ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika). Seda menetlust kasutatakse enamasti kohtuasjades, mis käsitlevad vanemlikku vastutust või lapse hooldusõigust, või kohtuasjades, milles isik on kinni peetud.

Selliste kohtuasjade lahendamiseks määrab Euroopa Kohus viiest kohtunikust koosnevad erikojad. Kõiki tähtaegu lühendatakse tunduvalt. Kirjalikus menetluses osalemist piiratakse ja enamik menetlusosalisi osaleb ainult kohtuistungil.

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlused

Kui poolele võib tekkida suur ja korvamatu kahju enne kohtuasja lõppu, võib ta taotleda vaidlustatud õigusakti kohaldamise peatamist kuni kohtuasja lahendamiseni.

Kui palju see maksab?

Euroopa Kohtule ei tule kohtuasja algatamise eest maksta.

Siiski ei hüvita Euroopa Kohus poolte palgatud advokaatide tasu.

Kui pool ei saa endale advokaati lubada, on võimalik taotleda tasuta õigusabi. Lisateavet selle kohta leiate tasuta õigusabi leheküljelt.