Üldkohus – menetluse käik

Põhikiri, kodukord ja ametlikud dokumendid

Üldkohtu menetluse peamised põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu Kohtu põhikirjas. Üksikasjalikumad reeglid sisalduvad kodukorras ja kodukorra praktilistes rakendussätetes. Neid reegleid täiendavad muud ametlikud otsused ja dokumendid.

Kõik need dokumendid leiate meie menetlust reguleerivate dokumentide leheküljelt.

Alljärgnev on lühike selgitus menetluse käigu kohta. Kui te esitate hagi Üldkohtusse, tutvuge palun kodukorraga tervikuna.

Hagiavalduse esitamine

Hagiavaldus tuleb esitada Üldkohtu kantseleisse. See teenistus on kontaktpunktiks kohtuasjade pooltele ja liikmesriikide kohtunikele ning vastutab kohtuasjade haldamise eest.

Kohtuasjade algatamiseks peavad hagiavalduse esitama advokaadid, kes esindavad hagejat ehk seda poolt, kes soovib asja algatamist. Hagiavalduse esitanud advokaadil peab olema õigus esineda liidu liikmesriigi või EMP osalisriigi kohtus.

Üldkohtu pädevusse kuuluvad eelotsusetaotlused annab Euroopa Kohus Üldkohtule üle. Kõik eelotsusetaotlused tuleb kõigepealt esitada Euroopa Kohtule.

Kohtumenetluse keel

Menetluse üks oluline tunnus on kohtumenetluse keel.

Võimalus pöörduda kohtusse keeles, mida te mõistate, ja võimalus lugeda kohtuotsuseid selles keeles on osa demokraatia ja õigusriigi põhiolemusest.

Seetõttu töötab Üldkohus kõigis liidu 24 ametlikus keeles. Kohtuasju võib algatada ükskõik millises neist keeltest ja kogu suhtlemine pooltega toimub kohtumenetluse keeles.

See keel määratakse kindlaks siis, kui kohtuasi saabub Üldkohtusse.

Hagiasjades valib kohtumenetluse keele hageja. Kui kostja on liikmesriik, peab kohtumenetluse keel olema üks selle riigi ametlikest keeltest.

Intellektuaalomandit puudutavates kohtuasjades võib hageja valida kohtumenetluse keele. Kui see keel erineb aga Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti apellatsioonikoja menetluses kasutatud keelest, võivad apellatsioonikoja menetluses osalenud pooled esitada vastuväiteid. Nad võivad paluda, et keel vahetataks apellatsioonikojas kasutatud keele vastu.

Eelotsuseasjades on kohtumenetluse keel selle liikmesriigi kohtu keel, kes küsimused esitas.

Euroopa Liidu Kohus on maailma ainus kohus, kes töötab nii paljudes keeltes.

Menetluse algstaadium ja kirjalik osa

Hagid

Kui kohtuasi saabub, koostab kohtukantselei kokkuvõtte hageja nõuetest ja argumentidest. See tõlgitakse liidu ülejäänud 23 ametlikku keelde ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis.

Hagiavaldus toimetatakse tervikuna kostja(te)le kätte. Kostja(te)l on oma vastuse esitamiseks aega kaks kuud.

Menetlusse võib astuda ka iga isik, kes tõendab, et tal on põhjendatud huvi kohtuasja lahenduse vastu. Menetlusse saab astuda ühe või teise poole nõuete toetuseks. Üldisi seisukohti ei ole võimalik esitada. Menetlusse astumiseks tuleb esitada avaldus. Kohtumenetluse pooled võivad sellele vastata.

Intellektuaalomandit puudutavates kohtuasjades vahetatakse kirjalikke seisukohti ainult üks kord. Muudes kohtuasjades võib seejärel toimuda kirjalike seisukohtade teine voor ehk repliigi ja vasturepliigi esitamine. Repliik on hageja võimalus vastata kostja argumentidele. Vasturepliik annab kostjale võimaluse repliigile vastata.

Üldjuhul ei ole need dokumendid avalikkusele kättesaadavad.

Eelotsusetaotlused

Euroopa Kohtu tõlketeenistus tõlgib liikmesriigi kohtu taotluse. Seejärel teavitab kohtukantselei ametlikult riigisisese kohtuasja pooli. Ta saadab eelotsusetaotluse koopia ka liikmesriikidele ja liidu institutsioonidele.

Riigisisese kohtu taotlus avaldatakse Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis.

Teade kohtuasja kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Riigisisese kohtuasja pooled, liikmesriigid, komisjon ja muud liidu institutsioonid, kellel on kohtuasja vastu eriline huvi, võivad seejärel esitada Üldkohtule oma seisukohad. Need seisukohad ei ole selles staadiumis avalikud dokumendid. Pärast kohtuasja lõpetamist avaldatakse seisukohad kohtupraktika andmebaasis, kui sellele ei ole vastuväiteid.

Koja ja ettekandja-kohtuniku määramine

Samal ajal määrab kohtu president kohtuasja kojale, võttes arvesse tervet hulka kriteeriume. Intellektuaalomandit ja avalikku teenistust puudutavates kohtuasjades võtab kohtu president arvesse kodade spetsialiseerumist. Määratakse ettekandja-kohtunik. Just see kohtunik tegeleb kohtuasjaga kõige põhjalikumalt ja valmistab ette kohtuotsuse projekti.

Üldkohtule üle antud eelotsusetaotlused määratakse ühele kahest erikojast. Neid kohtuasju lahendatakse koosseisus, kuhu kuulub viis kohtunikku. Ettepaneku esitab kohtujurist, kes kuulub teise erikotta.

Esialgne ettekanne

Pärast kirjaliku menetluse lõppu võivad pooled taotleda kohtuistungi korraldamist.

Ettekandja-kohtunik koostab esialgse ettekande, milles esitatakse faktilised asjaolud, kõigi kohtuasjas osalejate argumendid ja tõstatatud küsimuste esialgne analüüs. See ei ole avalik dokument.

Esialgse ettekande põhjal otsustab asja lahendav koda, kas jätkata kohtuasja menetlemist kolmeliikmelises kojas. Kui ta teeb ettepaneku suurendada kohtunike arvu, otsustab Üldkohus, kas seda peaks tegema. Samuti otsustab koda, kas on vaja korraldada kohtuistung.

Kui Üldkohus otsustab kohtuistungi korraldada, määrab koja president kindlaks selle toimumise kuupäeva ja sellest teavitatakse pooli.

Menetlust korraldavad meetmed ja menetlustoimingud

Samuti otsustab Üldkohus, kas enne kohtuasja edasist menetlemist on vaja lisateavet. Sel juhul võetakse menetlust korraldavaid meetmeid või tehakse menetlustoiminguid. Sellistest meetmetest kõige tavalisem on see, et pooltel palutakse vastata kirjalikele küsimustele kohtuistungil või enne seda või esitada dokumente.

Kohtuistung

Kui Üldkohus otsustab hagiasjas kohtuistungi korraldada, võib ettekandja-kohtunik enne selle toimumist koostada dokumendi, mida nimetatakse kohtuistungi ettekandeks. Selles dokumendis on esitatud kohtuasja faktilised asjaolud ning poolte ja menetlusse astujate argumendid. See on kohtuistungi päeval avalikkusele kättesaadav kohtumenetluse keeles.

Kohtuistungid toimuvad Üldkohtu istungisaalides Luxembourgis. Erandjuhtudel võivad need toimuda ka videokonverentsi teel. Advokaadid ja poolte esindajad tulevad ja arutavad kohtuasja kohtunike ees. Kohtunikud võivad soovi korral esitada küsimusi.

Kohtuistung on avalik.

Kohtujuristi ettepanek

Kui eelotsuseasjas peetakse vajalikuks kohtujuristi ettepanekut, esitatakse see pärast kohtuistungit. Kohtujurist koostab oma ettepaneku ja loeb selle avalikul kohtuistungil ette. Osa ettepaneku esitamistest voogedastatakse ka otseülekandena kohtu veebisaidil. Ettepanekus analüüsitakse kohtuasja ja pakutakse lahendust tõstatatud probleemidele, et abistada Üldkohut. Ettepanek ei ole siiski siduv.

Ettepanek avaldatakse Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis.

Sellega lõpeb menetluse suuline osa.

Nõupidamised ja kohtuotsuse koostamine

Ettekandja-kohtunik koostab kohtuotsuse projekti, võttes arvesse kõiki menetluse jooksul väljendatud seisukohti.

Kohtuotsuse projekt on lähtepunkt kohtunike arutelule, mida nimetatakse nõupidamiseks. Kohtujuristid nõupidamisel ei osale.

Nõupidamine on konfidentsiaalne ja toimub ilma abide või tõlkide osaluseta. Seetõttu peavad kohtunikud nõu pidama ühises keeles. Traditsiooniliselt on see prantsuse keel.

Arutelu käigus lepivad kohtunikud kokku kohtuotsuse tekstis. Vajaduse korral tehakse otsused häälteenamusega. Eriarvamusi ega vähemusotsuseid ei ole. Hääletuse tulemust ei avalikustata.

Kohtuotsused

Seejärel kohtuotsused tõlgitakse. Lisateavet selle kohta, milliseid kohtuotsuseid tõlgitakse ja millistesse keeltesse, leiate mitmekeelsuse leheküljelt. Kõik kohtuotsused on kättesaadavad vähemalt kohtumenetluse keeles ja keeles, milles need on koostatud, st prantsuse keeles.

Kohtuotsused kuulutatakse avalikul kohtuistungil. Osa kohtuotsuse kuulutamistest voogedastatakse otseülekandena kohtu veebisaidil.

Kohtuotsused on kättesaadavad Euroopa Liidu Kohtu veebisaidil asuvas kohtupraktika andmebaasis kohtuotsuse kuulutamise päeval.

Enamik kohtuotsuseid avaldatakse seejärel ka kohtulahendite kogumikus, mis on Euroopa Liidu Kohtu otsuste ametlik register. Lisateavet leiate kohtulahendite kogumiku leheküljelt.

Menetluse eriliigid

Ka Üldkohtul on menetluse eriliigid, mis aitavad tal eri olukordadega tõhusalt toime tulla.

Kiirendatud menetlus

Kiirendatud menetlus võimaldab Üldkohtul väga kiireloomulistes kohtuasjades kiiresti otsuseid teha. Selleks on menetluse iga osa tähtaegu võimalikult palju lühendatud. Neid kohtuasju menetletakse ka eelisjärjekorras.

Seda menetlust võivad taotleda pooled või liikmesriigi kohus. Üldkohus otsustab, kas taotlus rahuldada.

Üldkohus võib otsustada seda menetlust kohaldada ka ilma poolte taotluseta.

Ajutiste meetmete kohaldamise taotlused

Üldkohtusse pöördumine ei peata vaidlustatud otsuse toimet.

Pool võib siiski erimenetluse kaudu taotleda Üldkohtult vaidlustatud õigusakti kohaldamise peatamist kuni kohtuasja lahendamiseni.

Selleks, et kohaldamine peatataks, peavad olema täidetud kolm tingimust.

• Taotleja on õigusakti vaidlustamiseks esitanud argumendi, mis vähemalt esmapilgul tundub mõistlik.
• Kui otsust ei peatataks, tekiks taotlejale suur ja korvamatu kahju.
• Pärast kõigi asjaosaliste huvide kaalumist on vajalik peatada vaidlustatud akti kohaldamine ning peatamine on avalikes huvides.

Need otsused tehakse Üldkohtu presidendi või asepresidendi määrusega. Nendega ei otsustata mingil juhul kohtuasja sisu üle. Sisu üle otsustab hiljem Üldkohus.

Nende kohtumääruste peale võib edasi kaevata Euroopa Kohtusse.

Kui palju see maksab?

Üldkohtule ei tule kohtuasja algatamise eest maksta.

Siiski ei hüvita Üldkohus poolte palgatud advokaatide tasu. Üldjuhul mõistetakse kohtuasja kaotanud poolelt välja kõik võitnud poole kohtukulud või teatud osa neist. Kui tekib vaidlusi täpsete tasumisele kuuluvate summade üle, lahendab need Üldkohus. Menetlusse astujad peavad oma kohtukulud ise kandma.

Kui pool ei saa endale advokaati lubada, on võimalik taotleda tasuta õigusabi. Lisateavet selle kohta leiate tasuta õigusabi leheküljelt.