Euroopa Liidu Kohtu jurist-lingvistiks saamine
Jurist-lingvistid on kirjalikule õigustõlkele spetsialiseerunud juristid. Euroopa Liidu Kohtus töötab ligikaudu 600 jurist-lingvisti. Enamik neist on alalised ametnikud, kes on tööle võetud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud avalike konkursside kaudu. Jurist-lingvistiks saamiseks on vaja konkreetse keele seisukohast asjakohases liikmesriigis välja antud õigusteaduse diplomit, selle keele suurepärast valdamist ja veel vähemalt kahe liidu ametliku keele head oskust. Iga keele jaoks on kohtus eraldi osakond.
Jurist-lingvistiks saamine
Jurist-lingvist vastutab kohtudokumentide – sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu otsuste ja kohtujuristi ettepanekute – tõlkimise eest liidu ametlikesse keeltesse.
Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab konkursse jurist-lingvistide leidmiseks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu vajadustele. Konkursiteated avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Mida on kandideerimiseks vaja?
Üldiselt ei erine eri konkursside nõuded keeleti oluliselt. Nõudeid võib siiski kohandada konkursi konkreetse turu ja keeleosakonna spetsiifiliste vajaduste järgi.
Jurist-lingvisti ametikohale kandideerimiseks peab isik vastama üld- ja eritingimustele, mis on ühised kõigile liidu institutsioonidele. Konkursil osaleja peab siiski vastama ka järgmistele miinimumnõuetele.
- Konkursil osalejal peab olema konkursi keele seisukohast asjakohases liikmesriigis välja antud õigusteaduse diplom.
- Ta peab suurepäraselt valdama konkursi keelt.
- Ta peab oskama veel vähemalt kahte liidu ametlikku keelt.
Juhime tähelepanu, et jurist-lingvistidel on suur vastutus. Neil peavad olema kõrgel tasemel juriidilised ja keelelised oskused, nad peavad olema võimelised töötama kiiresti ja pinge all ning olema valmis kohanema muutustega, sealhulgas tehnoloogia arenguga, ja jätkama õppimist kogu oma karjääri jooksul.
Kuidas toimub valik?
Pärast kandidaatide sobivuse kindlakstegemise menetlust palutakse kandidaatidel sooritada kirjalikud eksamid.
Kirjalikud eksamid hõlmavad õigustekstide tõlkimist ja toimetamist kahest kandidaadi valitud liidu ametlikust keelest konkursi keelde. Need tõlked tuleb teha ilma sõnaraamatut kasutamata.
Edukaks osutunud kandidaat kantakse reservnimekirja. See tähendab, et ta võidakse kutsuda töövestlusele, kui selleks tekib vajadus ja tema keele jaoks on vabanenud ametikoht.
