Erasmuse hoone
Euroopa Liidu Kohtu Erasmuse hoone on nime saanud renessansiaja humanisti Desiderius Erasmuse järgi, austamaks tema hariduslikku, kultuurivahetuse ja vaba mõtlemise pärandit. Algselt 1988. aastal valminud ja hiljem renoveeritud hoones töötavad Üldkohtu kohtunikud, seal asuvad nende kabinetid ja kolm kohtusaali, kus toimuvad avalikud kohtuistungid.
Kes oli Erasmus?
Desiderius Erasmus Roterodamus (1466–1536) oli teoloog ja filosoof, keda peetakse üheks renessansiaja suurtest humanistidest. Tema ulatuslik ja mitmekesine looming hõlmab paljusid teemasid, nagu pedagoogika, moraali-, religiooni- ja poliitfilosoofia ning retoorika, aga ka tõlkimine. Erasmuse eluviis oli rändav ja ta reisis läbi kogu Euroopa, et täiendada oma teadmisi kreeka-rooma vaimse pärandi kohta ja ka õpetada. „Inimeseks ei sünnita,“ ütles ta, „inimeseks kujunetakse hariduse ja kultuuri kaudu.“ Aastal 1508 avaldas Erasmus satiirilise teose „Narruse kiitus“, mis andis tunnistust tema vaimsest sõltumatusest. Veendunud filantroobina kaitses ta elu lõpuni sallivuse ja rahu väärtust.
Erasmuse hoone ja selle roll kohtus
Euroopa Liidu Kohus nimetas hoone Erasmuse järgi, et teha kummardus mehele, keda vahel on peetud ka „esimeseks eurooplaseks“. Kohus avaldab austust pärandile, mille jättis Erasmus, kes ühendava figuurina koondas reisimise ja tõlkimise kaudu eri kultuurid humanistlike ideaalide ümber.
Erasmuse hoone oli kohtupalee esimene laiendus. Nagu Thomas More’i ja Themise hooned, on ka selle projekteerinud Luksemburgi arhitektid Paul Fritsch, Jean Herr ja Gilbert Huyberechts koos Itaalia arhitekti Bohdan Paczowskiga. Erasmuse hoone valmis 1988. aastal, ettevalmistusena Üldkohtu loomiseks 1989. aastal.
Esialgu oli Erasmuse hoone kohtupaleest eraldi ning sellega ühendatud vaid kaljusse raiutud 50 meetri pikkuse tunneli kaudu. Pärast aastatel 2009–2013 toimunud täielikku renoveerimist on hoone kohtupaleega ühendatud galerii ja selle suure trepi kaudu.
Erasmuse hoone on kaetud roosa graniidiga, mis harmoneerub täiuslikult pronksikarva kohtupaleega, ning sellele on iseloomulikud suured sisehoovide ümber rühmitatud ruumid, mida ühendavad terasest ja klaasist sillad ja käiguteed.
Praegu töötavad Erasmuse hoones Üldkohtu kohtunikud ja seal asuvad nende kabinetid. Selles asub ka kolm kohtusaali, mida kasutatakse Üldkohtu avalike istungite pidamiseks:
- Taani kunstniku järgi nime saanud Dalsgaardi kohtusaal,
- Portugali luuletaja järgi nime saanud Pessoa kohtusaal,
- 2022. aastal lisatud punane kohtusaal.
