Hoonete ajalugu

Euroopa Liidu Kohtu algusaastad Luxembourgis

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) institutsioonide võimaliku asukohana olid kõne all nii Liège kui ka Brüssel, kuid 1952. aastal valiti kohtu ajutiseks asukohaks siiski Luxembourgi linn. Liidu institutsioonide asukohad kinnitati lõplikena Edinburghis toimunud Euroopa Ülemkogul 1992. aastal, mil Luxembourgist sai Euroopa Liidu Kohtu alaline asukoht.

1952. aastal andis Luksemburgi valitsus kohtu käsutusse keset Luxembourgi linnaparki paikneva Vaubani villaja veel kaks hoonet, kus asusid tööle kohtu 57 teenistujat.

1959. aastal pakkus Luksemburgi valitsus kohtule Luksemburgi piiskopkonnale kuulunud suuremat hoonet Côte d’Eichis. Uued ruumid olid piisavalt suured, et mahutada kõik kohtu teenistused ühe katuse alla.

Kolimine Kirchbergi platoole

Euroopa ühenduste laienemisega – eelkõige seoses 1973. aastaks kavandatud esimese laienemisega – suurenes ka liidu institutsioonide teenistujate arv. See ajendas Luksemburgi välja arendama Kirchbergi platood, et koondada kõik institutsioonid samasse kohta. Sinna ehitati ka kohtu alalised hooned.

Nõnda kolisid kohtu 223 teenistujat 1972. aastal Kirchbergi platool asuvasse kohtupaleesse, mille Luksemburgi riik oli spetsiaalselt kohtu jaoks ehitanud. Belgia arhitektide F. Jamagne’i ja M. Vander Elsti ning Luksemburgi arhitekti J.‑P. Conzemiusega koostöös projekteeritud kohtupalee avati ametlikult 9. jaanuaril 1973. Tänu paleele said kohtu liikmed ja teenistujad viimaks just nende vajaduste järgi ehitatud tööruumid.

Kohtupalee uued juurdeehitised

1970ndate aastate lõpuks jäid kohtu ruumid teenistujate arvu suurenemise tõttu liiga kitsaks, mistõttu tuli rendile võtta kontoripinda teiste liidu institutsioonide hoonetes. Kohtu vajadused kasvasid aga veelgi, kui ühinesid uued liikmesriigid  – Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986), Austria, Soome ja Rootsi (1995) – ning kui loodi Esimese Astme Kohus (1989). Teenistujate arv kasvas 626‑lt 1988. aastal 837‑le 1994. aastal.

Seetõttu ehitati aastatel 1985–1994 kohtupaleele kolm juurdeehitist. Need Luksemburgi arhitektide P. Fritschi, J. Herri ja G. Huyberechtsi ning Itaalia arhitekti B. Paczowskiga koostöös projekteeritud hooned on

• Erasmuse hoone, mis avati 5. oktoobril 1988,
• Thomas More’i hoone, mis avati 12. veebruaril 1993,
• Themise hoone, mis avati 15. septembril 1994.

Kohtupalee tuli hoones leidunud asbesti tõttu 1999. aastal tühjaks kolida, mistõttu tuli kohtul oma teenistujad taas ümber paigutada. Aastatel 1999–2019 kasutati keeleteenistuste jaoks ajutist moodulhoonet nimetusega „T‑hoone“.

Suur laiendamine ja renoveerimine

Samal ajal kohtupalee asbestist puhastamisega panid eesootavast 2004. aasta ulatuslikust Euroopa Liidu laienemisest tingitud vajadused kohtu ja Luksemburgi ametiasutused kavandama ambitsioonikat ehitusprojekti.

Uus projekt sattus ajale, mil muutus liidu hoonete poliitika: selle asemel, et kasutada vastuvõtvate riikide pakutud hooneid, nagu liidu institutsioonid olid seni teinud, pidid neist nüüd saama oma hoonete omanikud. Seetõttu asus kohus oma hooneid omandama kapitalirendi teel.

Luksemburgi ametivõimude palvel töötas Prantsuse arhitekt Dominique Perrault välja projekti, mille keskmes on renoveeritud kohtupalee ja üldsusele avatud ala, kus nüüd asuvad kohtusaalid. Projekt hõlmab veel

• ristkülikukujulist ringhoonet (Anneau) Euroopa Kohtu liikmete kabinettide jaoks,
• kahte uut torni, kus asuvad kohtu eri teenistused,
• galeriid, mis ühendab kompleksi kõiki hooneid.

Ehitus algas 2003. aasta lõpus. 1. mail 2004 ühines liiduga kümme uut liikmesriiki ja seoses uute teenistujate lisandumisega renditi ajutiselt eraldi hoone väljaspool kohtu hoonekompleksi. Uute liikmesriikide jurist-lingvistid paigutati T‑hoone juurdeehitisse („T2“).

4. detsembriks 2008 olid renoveeritud palee, ringhoone, galerii ja kaks torni – Comenius ja Montesquieu– valmis ja avatud. Kohtu hoonete pindala suurenes rohkem kui kaks korda, 85 000 ruutmeetrilt ligikaudu 200 000 ruutmeetrile. Kohtusaalide arv suurenes 5-lt 11-le ning kabinettide arv 1000‑lt 2200-le.

See laiendamine võimaldas renoveerida Erasmuse, Thomas More’i ja Themise hooned ning võtta need alates 2013. aastast uuesti kasutusele.

Rocca torn: kohtu uus ajastu

Euroopa Liidu laienemine Rumeenia ja Bulgaaria (2007) ning Horvaatia (2013) võrra tõi kaasa Euroopa Liidu Kohtu töökoormuse kasvu ning kohtunike ja teenistujate arvu suurenemise. Lisandus kolm kohtujuristi (2015) ning Üldkohtu liikmete arv kahekordistus järk-järgult alates 2016. aastast.

Selliste muutustega toimetulemiseks alustati 2016. aasta kevadel kolmanda torni ehitamist.

Rocca torn, millel on 29 korrust ja mis on 118 meetrit kõrge, on Luksemburgi kõrgeim hoone.

Selle avamine 2019. aasta septembris tähistas olulist verstaposti kohtu ajaloos, kuna see koondas kõik kohtu teenistused taas ühe katuse alla.