Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest

Marc-André Gaudissart, Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Kuigi 2024. aasta jääb institutsiooni aastaraamatutes ebatavaliseks aastaks nii Euroopa Kohtule esitatud ja Euroopa Kohtu poolt lõpetatud kohtuasjade suure arvu kui ka selle poolest, et jõustus liidu kohtusüsteemi oluline reform, mille kohaselt kuues konkreetses valdkonnas[1] anti Euroopa Kohtu eelotsusepädevus üle Üldkohtule, iseloomustasid ka 2025. aastat mitu olulist muutust, mis puudutasid nii Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjade liike või päritolu kui ka nende eset.

Käesoleva artikli eesmärk on need muutused välja tuua ja asetada need konteksti, suunates lugeja täpsema teabe saamiseks siin brošüüris esitatud statistiliste andmete juurde, mida on täiendatud uute tabelitega, mis käsitlevad muu hulgas kohtujuristide ettepanekuid.

[1] Need valdkonnad on loetletud Euroopa Liidu Kohtu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) käsitleva protokolli artikli 50b esimeses lõigus ning need käsitlevad vastavalt ühist käibemaksusüsteemi, aktsiise, tolliseadustikku, kaupade tariifset klassifitseerimist kombineeritud nomenklatuuris, reisijatele hüvitise maksmist ja nende abistamist reisist mahajätmise või transporditeenuste hilinemise või tühistamise korral ning kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemist.

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest – (eba)tavaline aasta

Marc-André Gaudissart

Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Nagu igal aastal, on mul hea meel lühidalt kommenteerida möödunud aasta kohtustatistikat ja aidata lugejal tõlgendada ja mõista andmeid, mis on seotud kohtusse saabunud või kohtu poolt lõpetatud kohtuasjadega.

Kuigi see ei ole alati lihtne ülesanne – sest erinevused aastate lõikes ei ole mõnikord väga märkimisväärsed ja seetõttu ei ole alati võimalik esile tuua olulisi arengusuundi või välja tuua korduvaid suundumusi –, on 2024. aasta sellest reeglist selge erand. Mitmes mõttes võib möödunud aasta kvalifitseerida ebatavaliseks aastaks sõna otseses tähenduses nii kohtuasjade arvu poolest, mis Euroopa Kohtule 2024. aastal esitati, kui ka kohtuasjade arvu poolest, mille Euroopa Kohus lõpetas. Mõlemad arvud tuletavad meelde 2019. aasta ajaloolist rekordit ja annavad sisulise tähenduse 1. septembril 2024 jõustunud seadusandlikule reformile, mille tulemusel jagab Euroopa Kohus oma eelotsusepädevust Euroopa Liidu Üldkohtuga, kes on nüüd ainsana pädev vastama liidu liikmesriikide kohtute küsimustele Euroopa Liidu Kohtu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artiklis 50b osutatud konkreetsetes valdkondades[1].

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest

Marc-André Gaudissart, Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Käesoleva, varem institutsiooni aastaaruande põhiteksti kuulunud artikli eesmärk on – nagu igal aastal – anda lühike ülevaade peamistest suundumustest, mida möödunud aasta kohtustatistikast võib välja lugeda. Selles käsitletakse Euroopa Kohtusse 2023. aastal saabunud kohtuasjade eset, päritolu ja liiki ning tuuakse välja mõningad olulised aspektid kohtu poolt sellel aastal lõpetatud kohtuasjade andmete kohta.

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest

Marc‑André Gaudissart, Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Käesoleva, varem Euroopa Liidu Kohtu aastaaruande kohtutegevust käsitlevasse põhiteksti kuulunud artikli eesmärk on anda lühike ülevaade peamistest suundumustest, mida möödunud aasta kohtustatistikast võib välja lugeda. Selles käsitletakse Euroopa Kohtusse 2022. aastal esitatud kohtuasjade eset, päritolu ja liiki ning tuuakse välja mõningad olulised aspektid kohtu poolt lõpetatud kohtuasjade andmete kohta.

Kui viimati mainitut silmas pidades on möödunud aasta lõpptulemus pigem positiivne – lõpetatud kohtuasjade arv ületas sissetulnud kohtuasjade arvu, mis eelneva aastaga võrreldes veidi vähenes –, siis samas torkab silma, et pikenes keskmine menetlusaeg eelotsuseasjades, mis tõstatavad üha keerulisemaid ja vahetevahel väga tundlikke küsimusi. Just sellesse konteksti tuleb panna Euroopa Kohtu 30. novembril 2022 esitatud seadusandlustaotlus, millega soovitakse laiendada apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise mehhanismi esemelist kohaldamisala ja anda Euroopa Kohtu eelotsusepädevus osaliselt üle Üldkohtule, et viimasel oleks võimalik lahendada ELTL artikli 267 alusel liikmesriigi kohtute esitatud küsimusi teatavates põhikirjas sätestatud valdkondades.