A brief overview of the main statistical trends in 2025

by Marc-André Gaudissart, Deputy Registrar of the Court of Justice

While 2024 will go down in the Institution’s history books as an ‘extra’ordinary year, both in terms of the high number of cases brought before and closed by the Court of Justice and on account of the entry into force of a major reform of the EU judicial system, enshrining the transfer to the General Court of the Court of Justice’s jurisdiction to give preliminary rulings in six specific areas, [1] 2025 was likewise shaped by several significant developments relating to the nature or the origin of the cases referred to the Court of Justice as well as their subject matter.

The present contribution is intended to highlight and contextualise those developments by referring the reader, for more details, to the statistical data reproduced in this section, which has been supplemented by new tables relating, inter alia, to Opinions of the Advocates General.

[1] These areas are listed in the first paragraph of Article 50b of the Protocol on the Statute of the Court of Justice of the European Union (‘the Statute’) and concern, respectively, the common system of value added tax, excise duties, the Customs Code, the tariff classification of goods under the Combined Nomenclature, compensation and assistance to passengers in the event of denied boarding or of delay or cancellation of transport services, and the system for greenhouse gas emission allowance trading.

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest – (eba)tavaline aasta

Marc-André Gaudissart

Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Nagu igal aastal, on mul hea meel lühidalt kommenteerida möödunud aasta kohtustatistikat ja aidata lugejal tõlgendada ja mõista andmeid, mis on seotud kohtusse saabunud või kohtu poolt lõpetatud kohtuasjadega.

Kuigi see ei ole alati lihtne ülesanne – sest erinevused aastate lõikes ei ole mõnikord väga märkimisväärsed ja seetõttu ei ole alati võimalik esile tuua olulisi arengusuundi või välja tuua korduvaid suundumusi –, on 2024. aasta sellest reeglist selge erand. Mitmes mõttes võib möödunud aasta kvalifitseerida ebatavaliseks aastaks sõna otseses tähenduses nii kohtuasjade arvu poolest, mis Euroopa Kohtule 2024. aastal esitati, kui ka kohtuasjade arvu poolest, mille Euroopa Kohus lõpetas. Mõlemad arvud tuletavad meelde 2019. aasta ajaloolist rekordit ja annavad sisulise tähenduse 1. septembril 2024 jõustunud seadusandlikule reformile, mille tulemusel jagab Euroopa Kohus oma eelotsusepädevust Euroopa Liidu Üldkohtuga, kes on nüüd ainsana pädev vastama liidu liikmesriikide kohtute küsimustele Euroopa Liidu Kohtu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artiklis 50b osutatud konkreetsetes valdkondades[1].

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest

Marc-André Gaudissart, Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Käesoleva, varem institutsiooni aastaaruande põhiteksti kuulunud artikli eesmärk on – nagu igal aastal – anda lühike ülevaade peamistest suundumustest, mida möödunud aasta kohtustatistikast võib välja lugeda. Selles käsitletakse Euroopa Kohtusse 2023. aastal saabunud kohtuasjade eset, päritolu ja liiki ning tuuakse välja mõningad olulised aspektid kohtu poolt sellel aastal lõpetatud kohtuasjade andmete kohta.

Lühiülevaade möödunud aasta peamistest statistilistest suundumustest

Marc‑André Gaudissart, Euroopa Kohtu asekohtusekretär

Käesoleva, varem Euroopa Liidu Kohtu aastaaruande kohtutegevust käsitlevasse põhiteksti kuulunud artikli eesmärk on anda lühike ülevaade peamistest suundumustest, mida möödunud aasta kohtustatistikast võib välja lugeda. Selles käsitletakse Euroopa Kohtusse 2022. aastal esitatud kohtuasjade eset, päritolu ja liiki ning tuuakse välja mõningad olulised aspektid kohtu poolt lõpetatud kohtuasjade andmete kohta.

Kui viimati mainitut silmas pidades on möödunud aasta lõpptulemus pigem positiivne – lõpetatud kohtuasjade arv ületas sissetulnud kohtuasjade arvu, mis eelneva aastaga võrreldes veidi vähenes –, siis samas torkab silma, et pikenes keskmine menetlusaeg eelotsuseasjades, mis tõstatavad üha keerulisemaid ja vahetevahel väga tundlikke küsimusi. Just sellesse konteksti tuleb panna Euroopa Kohtu 30. novembril 2022 esitatud seadusandlustaotlus, millega soovitakse laiendada apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise mehhanismi esemelist kohaldamisala ja anda Euroopa Kohtu eelotsusepädevus osaliselt üle Üldkohtule, et viimasel oleks võimalik lahendada ELTL artikli 267 alusel liikmesriigi kohtute esitatud küsimusi teatavates põhikirjas sätestatud valdkondades.