Mitmekeelsus menetluse keskmes
Euroopa Liidu Kohtu keeltekasutuse korra eesmärk on võimaldada kõigile ELi kodanikele nende keeles juurdepääs õigusemõistmisele. See juurdepääs on seega mitmekeelne. Euroopa Liidu Kohus peab oma ülesande täitmiseks valdama kõiki liidu ametlikke keeli. Menetluse käigus kasutatakse otstarbekalt mitmekeelsust, seejärel levitatakse kohtupraktikat kõigis liidu ametlikes keeltes.
Euroopa Liidu Kohtu mitmekeelsuse alus on iga kohtuasja jaoks menetluskeele kindlaksmääramine. Selleks on igat liiki menetluses (eelotsusemenetlus, hagimenetlus, apellatsioonimenetlus) see keel, milles menetluse algatusdokument on koostatud (dokument, mille põhjal menetlust alustatakse: eelotsusetaotlus, hagi, apellatsioonkaebus). Ainus erand on arvamuse andmise menetlus, mille puhul on kõik ametlikud keeled menetluskeeled.
Seega võib ükskõik milline Euroopa Liidu ametlikest keeltest olla menetluskeeleks. Näiteks eelotsusemenetluses tõlgitakse menetluse algatusdokument (või selle kokkuvõte) kõikidesse ametlikesse keeltesse. Menetluse edasises käigus (menetluse kirjalik ja seejärel suuline osa) ei kasutata mitmekeelsust täies mahus (välja arvatud arvamuste puhul), vaid sõltuvalt menetluskeelest ning sellest, kes on menetlusse astunud isikud ja kohtukoosseisu liikmed (Euroopa Liidu Kohtu moodustavate kohtute konkreetne kohtukoosseis, kui viimane otsustab tema menetluses oleva kohtuasja üle), ning nende keeleoskusest.
Menetluse kirjalikus osas vahetatavad menetlusdokumendid koostatakse üldjuhul kohtumenetluse keeles. Liikmesriigid astuvad menetlusse oma ametlikus keeles või ühes oma ametlikest keeltest ning Euroopa Liidu Kohtu teenistused tõlgivad nende dokumendid menetluskeelde. Igal juhul tõlgitakse menetlusdokumendid nõupidamiste keelde, mis on praegu prantsuse keel, et kohtukoosseis saaks nendega tutvuda.
Menetluse suulises osas, st kohtuistungitel, kehtib sama põhimõte: kohtuistung toimub menetluskeeles. Kohtuistungil osalejad (pooled, kohtunikud, kohtujurist, liikmesriikide esindajad jne) on siiski erineva emakeelega. Seetõttu on tõlkimine vajalik. Tõlge on alati tagatud menetluskeelest ja menetluskeelde, samuti nõupidamiskeelde ja nende liikmesriikide keelde, kes on teatanud oma osalemisest kohtuistungil. Tõlkida võidakse ka ühe või mitme kohtukoosseisu liikme keelest ja keelde. See, millistest keeltest ja millistesse keeltesse suuline tõlge kohtuistungil toimub, on väga praktiline küsimus. Ainult arvamuse andmise menetluses toimub suuline tõlge kõikidest keeltest kõikidesse keeltesse.
Paljudes Euroopa Kohtu menetluses olevates kohtuasjades osaleb ka kohtujurist, kes esitab oma ettepaneku kohtukoosseisu abistamiseks. Praktikas koostatakse kohtujuristi ettepanekud ja seejärel loetakse need avalikul kohtuistungil ette ühes kuuest keelest, mida teenistustes kõige rohkem osatakse. Need tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse ja avaldatakse koos kohtulahendiga Euroopa Kohtu lahendite kogumikus.
Nõupidamine toimub tavaliselt ainult ühes keeles, praegu prantsuse keeles, mille järel kohtukoosseis allkirjastab menetlust lõpetava lahendi menetluskeeles. Kohtulahend tõlgitakse kohtupraktika mitmekeelseks levitamiseks kõikidesse ametlikesse keeltesse.
Vt ka
