Euroopa Liidu Kohus, liidu õiguse kaitse tagaja
Euroopa Liidu Kohus on üks seitsmest Euroopa institutsioonist.
Liidu kohtuvõimu kandjana on selle institutsiooni ülesanne tagada liidu õiguse järgimine, kindlustades aluslepingute ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise ning kontrollides liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastu võetud aktide seaduslikkust.
Oma kohtupraktikaga aitab ta kaasa liidu väärtuste hoidmisele ja panustab Euroopa ülesehitusse.
Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust.
Presidendi eessõna
Igal aastal avaldab Euroopa Kohus oma aastaaruande Ülevaade, milles vaadatakse tagasi möödunud aasta sündmustele ja käsitletakse tulevikuväljavaateid. See annab ka võimaluse asetada kohtu tegevus laiemasse konteksti, arvestades selle institutsiooni ajalugu ja Euroopa integratsiooni.
Koen Lenaerts
Euroopa Kohtu president
Pariisi lepinguga asutatud Euroopa Kohtu tegevuse alustamise istungil 10. detsembril 1952 tsiteeris kohtu esimene president Massimo Pilotti oma kõnes Itaalia poeeti ja poliitikut Dante Alighierit: „Ubicumque potest esse litigium, ibi debet esse judicium“ („kus iganes võib tekkida vaidlus, seal peab olema ka kohus“). Euroopa Kohtu president rõhutas, et Euroopa Kohtu ülesanne on tagada igaühele — „riikidele, ettevõtjatele või eraisikutele” —, et järgitakse ühenduse organite tegevuse piire.
Samal päeval väljendas Jean Monnet uue kohtu üle heameelt „mitte ainult kui Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Kohtu, vaid ka Euroopa föderaalse ülemkohtu visiooni üle“, mis sümboliseerib „õiguse suveräänset esindatust ühenduses“. Rohkem kui 70 aastat hiljem juhivad need aluspõhimõtted endiselt kohtu igapäevast tegevust. Need valgustavad 2025. aastal saavutatud edusamme ja 2026. aasta väljakutseid.
2025. aasta oli esimene täisaasta, mil rakendati 1. oktoobril 2024 jõustunud reformi, millega nähakse ette Euroopa Kohtu eelotsusepädevuse osaline üleandmine Üldkohtule kuues konkreetses valdkonnas (käibemaks, aktsiisid, tolliseadustik, kaupade tariifne klassifitseerimine, reisijate õigused ja heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem). Saavutatud tulemustega võib väga rahule jääda. Reform põhineb ühtse kontaktpunkti mehhanismil, mille kohaselt esitatakse kõik eelotsusetaotlused Euroopa Kohtule, kes pärast institutsioonisisest konsulteerimist otsustab, kas eelotsusetaotlus tuleb edastada Üldkohtule või menetleb Euroopa Kohus seda ise. Alates reformi jõustumisest on ühtse kontaktpunkti kaudu menetletud peaaegu 100 eelotsusetaotlust, millest ligikaudu üheksa kümnest on edastatud Üldkohtule, kuna need kuulusid eranditult ühte eespool nimetatud kuuest valdkonnast.
Lisaks muutus liidu kohtute koosseis 2025. aastal mitu korda. Euroopa Kohtus asusid ametisse kaks uut kohtunikku, kellest üks tuli Üldkohtust. Üldkohtus nimetati ametisse viis uut liiget, kellest kaks asusid Euroopa Kohtu kohtunikeks saanud liikmete asemele. Lisaks pikendasid liikmesriikide valitsused 2025. aasta septembris 19 kohtuniku ametiaega Üldkohtus ajavahemikuks 2025—2031. Samal ajal valiti Marc van der Woude tagasi Üldkohtu presidendiks kolmandaks ametiajaks ning Savvas Papasavvas nimetati tagasi asepresidendi ametikohale.
Institutsioon jätkas 2025. aasta jooksul oma kommunikatsioonipoliitika ümberkujundamist, võttes eelkõige kasutusele audiovisuaalsed kokkuvõtted, mida esitavad Euroopa Kohtu liikmed kõige olulisematest kohtuasjadest. Kohtulahendi teinud kotta kuuluv kohtunik esitab lühidalt ja selgelt kohtuasja põhiprobleemid ning selgitab, kuidas Euroopa Kohus tõstatatud õiguslikud küsimused lahendas. Samal ajal on edenenud mitu olulist projekti, mis on kavas 2026. aasta jaanuaris korraga käivitada: institutsiooni peamise portaali — Curia veebisaidi ümberkujundamine, uue otsingumootori arendamine ja seni institutsioonisisese audiovisuaalse platvormi Curia Web TV arendamine tõeliseks institutsiooniväliseks kommunikatsioonivahendiks, mis täiendab olemasolevaid kommunikatsioonikanaleid.
Tehnoloogilise arengu osas mängib tehisintellekt endiselt olulist rolli institutsiooni ümberkujundamisel. Sel aastal käivitati või testiti mitut sellel tehnoloogial põhinevat vahendit, sealhulgas Curia AI Brain, mis on institutsiooni enda arendatud sisekasutuseks mõeldud platvorm, mille eesmärk on pakkuda töötajatele spetsiaalseid tehisintellektil põhinevaid abivahendeid, mis vastavad Euroopa Liidu Kohtu konkreetsetele vajadustele.
Viimaseks tuleb märkida, et 7. detsembril 2025 tähistati Euroopa Liidu põhiõiguste harta 25. aastapäeva. Selleks et tähistada seda sündmust ning harta panust kohtupraktikasse ja põhiõiguste kaitsesse, pühendatakse järgmine kohtunike konverents, mis toimub Euroopa Kohtus 2026. aasta märtsis, täielikult harta kesksele kohale liidu õiguskorras.
Nende projektide kaudu ja kindlalt tulevikku suunatud pilguga jääb Euroopa Kohus truuks oma 1952. aastast pärinevale eesmärgile: tagada õigusriigi austamine, kodanike usaldus ja liidu õiguskorra stabiilsus.
