A | Kohtusekretäri sissejuhatus
Aasta 2025 oli institutsiooni arengus oluline etapp — see oli ambitsioonikas aasta, mille eesmärk oli tugevdada institutsiooni alustalasid ja valmistada institutsioon ette tulevasteks muutusteks.
Alfredo Calot Escobar
Euroopa Kohtu kohtusekretär
Uute tehnoloogiate esilekerkimise, tööturu teatud ümberkujundamise, aga ka Euroopa Liidu suhtes valitsevate kõrgete ootuste kontekstis tuleb meenutada väärtusi, millel põhineb Euroopa Liidu Kohtu tegevus — õigusemõistmise kvaliteet ja kiirus, lähedus kodanikele, keeleline ja kultuuriline mitmekesisus ning kohtule usaldatud ressursside optimaalne haldamine. Just nende väärtuste säilitamise tagamiseks on Euroopa Liidu Kohus viinud lõpule mitu strateegilist projekti, mille eesmärk on võimaldada tal toime tulla eesootavate muutustega.
Õigusemõistmise tasandil oli 2025. aasta esimene täisaasta pärast seda, kui jõustus eelotsusepädevuse osaline üleandmine Euroopa Kohtult Üldkohtule. Kõik institutsiooni talitused, kes olid selleks põhjalikult ette valmistunud, tagasid reformi sujuva ja kontrollitud rakendamise, tõestades oma kohanemisvõimet ja suutlikkust toetada mõlemat kohtuinstantsi uute väljakutsetega toimetulekul. Reformi rakendamise esimesed tulemused on väga positiivsed, sest kõik eesmärgid saavutati — üleminek aitab parandada kohtuasjade menetlemist ja saada täit kasu Euroopa Liidu Kohtu ülesehituse reformist, mis on kõigi õigussubjektide huvides. Samal ajal on edukalt rakendatud uusi eeskirju eelotsuse menetluses esitatud seisukohtade avaldamise kohta, mis tagavad eelotsusetaotluse mehhanismi ja arutatavate õigusküsimuste parema mõistmise.
Üks selle aasta prioriteete oli ka Euroopa Liidu Kohtu lähendamine kodanikele. Institutsiooni kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiatalitused tegid tihedas koostöös järjekindlaid jõupingutusi, et töötada välja Euroopa Liidu Kohtu uus veebileht, mis sisaldab täielikult ümbertöötatud otsingumootorit ja kohtuistungite veebis edastamise konsolideeritud süsteemi. Samal ajal on mitmekesistatud kommunikatsioonikanaleid, eelkõige Curia Web TV käivitamisega, mis on uus, kaasaegne ja hariv vahend, mis aitab atraktiivse audiovisuaalse vormi kaudu paremini mõista kohtu tegevust. Teisisõnu, institutsioon ei ole mitte ainult loonud loetavama ja kasutajasõbralikuma veebilehe, vaid on pärast jõupingutusi oma kohalolu tugevdamiseks sotsiaalmeedias kaasajastanud ka oma väliskommunikatsiooni korda, et jõuda laiema üldsuse ja noorema põlvkonnani.
Atraktiivsus on olnud ka Euroopa Liidu Kohtu personalipoliitika juhtpõhimõte, mille raames on loodud mitu algatust, et suurendada kohtu võimet äratada huvi kandidaatide seas, kes pärinevad kõigist liikmesriikidest ja on eri taustaga. Seega on institutsioon võtnud endale kohustuse luua atraktiivsemad, kaasavamad ja arusaadavamad värbamisprotsessid, et suurendada kandidaatide huvi Euroopa Liidu Kohtusse tööle asumise vastu. Mõne meetme eesmärk oli otseselt parandada praktikatingimusi, et praktikantide vastuvõtmine tagaks võrdse võimaluse kõigile noortele ülikoolilõpetajatele, kes soovivad institutsiooniga tutvuda. Teised meetmed olid suunatud teadlikkuse tõstmisele liikmesriikides, mille kodanikud on institutsioonis vähem esindatud, et tugevdada personali kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Lõpetuseks võimaldasid mitu algatust Euroopa Liidu Kohtul süvendada oma juurdepääsetavuse ja kaasatuse poliitikat, et pakkuda puuetega inimestele võimalust institutsiooni püsivalt tööle asuda ja aidata kaasa sellele, et kohus oleks selles valdkonnas igapäevaselt ambitsioonikam.
Oma innovatsioonivaimule truuks jäädes on Euroopa Liidu Kohus teinud olulisi edusamme tehnoloogia valdkonnas. Jätkati tehisintellektil põhinevate vahendite kasutuselevõttu ja arendamist, tehes samal ajal olulisi pingutusi, et töötada välja eetiline raamistik, mis vastaks täielikult Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmise ülesandega seotud nõuetele. Alates tehisintellekti kasutuselevõtu eetikakoodeksi koostamisest kuni institutsioonis kasutatavate tehisintellekti vahendite kasutamist reguleerivate konkreetsete juhiste väljatöötamiseni on Euroopa Liidu Kohus hoolitsenud selle eest, et hõlbustada üha paljulubavamate vahendite kasutamist. Need vahendid nõuavad siiski head arusaamist nende piiridest, nendega seotud riskidest ja vajadusest tagada alati järelevalve inimese poolt. Seega on Euroopa Liidu Kohus jätkanud edasiliikumist otsustavalt, kuid ka ettevaatlikult, eelkõige laiendades personali koolitusvõimalusi, et aidata töötajaid uute vahendite kasutamisel.
Tugevad väärtused, selged ambitsioonid ja jätkuv pühendumine Euroopa õigusemõistmise kvaliteedile: nii võib kokku võtta institutsiooni talituste jaoks tähendusrikka 2025. aasta.
B | Aasta olulisimad sündmused
Aasta 2025: pöördeline aasta liidu kohtusüsteemi reformimisel
Aasta 2025 oli esimene täisaasta, mil rakendati osalist eelotsusepädevuse üleandmist Euroopa Kohtult Üldkohtule, ning see tähistas pikaajalise protsessi lõpuleviimist. Reformi alused pandi paika juba Nice’i lepinguga (2001) ja kinnitati uuesti 2015. aasta kohtu ülesehituse reformi raames.
Reformi eesmärk oli tugevdada liidu kohtusüsteemi tõhusust, tagades töökoormuse parema jaotuse Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel. See sai võimalikuks tänu Üldkohtu kohtunike arvu kahekordistamisele, mis viidi lõpule 2022. aastal, andes Üldkohtule vajaliku suutlikkuse suurema hulga kohtuasjade lahendamiseks.
Reformi rakendamine nõudis olulisi muudatusi põhikirjas ja kodukordades. Põhikirja muudatused võtsid Euroopa Liidu Kohtu ettepanekul vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Kodukordade muudatused, mis olid vajalikud selleks, et rakendada muudetud põhikirja, said heakskiidu nõukogus.
Reformi viimane etapp lõppes 1. oktoobril 2024, mil jõustus uus kord, millega rakendati eelotsusepädevuse osaline üleandmine Üldkohtule ja ajakohastati menetlusi mõlemas kohtus. Aasta pärast reformi jõustumist näitab reformi esimene kokkuvõte, et Euroopa Kohus ja Üldkohus on uue töökorralduse täielikult omaks võtnud ning see on saanud positiivse vastuvõtu kõigi eelotsusemenetluse osaliste seas.
Mis on eelotsusetaotlus?
Liidu õigus on osa liidu iga liikmesriigi riigisisesest õigusest. Sellest tuleneb, et liidu õigusele võib tugineda liikmesriikide kohtutes, kes kohaldavad liidu õigust vahetult.
Kui tekib kahtlus, kuidas tuleks liidu õigust kohtuasjas tõlgendada, võivad ja mõnel juhul peavad liikmesriikide kohtunikud esitama küsimusi Euroopa Kohtule ja teatavates konkreetsetes küsimustes Üldkohtule. Nii võivad nad saada selgitusi liidu õigusnormi tähenduse või isegi selle kehtivuse kohta. See võimaldab neil kohaldada liidu õigust korrektselt ja ühetaoliselt.
Üldkohtu pädevus eelotsuseasjades
Üldkohus on nüüd pädev läbi vaatama eelotsusetaotlusi, mis puudutavad konkreetseid, selgelt piiritletud ja teistest valdkondadest piisavalt eraldiseisvaid valdkondi, mille kohta on olemas Euroopa Kohtu ulatuslik kohtupraktika. Reform võimaldab oluliselt vähendada Euroopa Kohtu töökoormust, suunates Üldkohtule eelotsuse küsimused mitmes konkreetses valdkonnas, mis on järgmised: 1) ühine käibemaksusüsteem, 2) aktsiisid, 3) tolliseadustik, 4) kaupade tariifne klassifitseerimine, 5) reisijatele hüvitise maksmine ja nende abistamine reisist mahajätmise, reisi hilinemise või tühistamise korral ja 6) kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem.
Ühtne kontaktpunkt: tõhus menetlus
Reform ei muutnud eelotsusetaotluste esitamise korda: kõik eelotsusetaotlused esitatakse endiselt Euroopa Kohtule. Samas võimaldab „ühtse kontaktpunkti“ mehhanism kindlaks teha taotlused, mis kuuluvad Üldkohtu pädevusse. Otsuse kohtuasja Euroopa Kohtusse jätmise või üleandmise kohta teeb kas Euroopa Kohtu president pärast asepresidendi ja esimese kohtujuristi ärakuulamist või Euroopa Kohus üldkoosolekul.
Üldkohtus on selliste kohtuasjade menetlemiseks pädevad kaks erikoda, mis koosnevad üldjuhul viiest kohtunikust. Lisaks on mõned Üldkohtu kohtunikud määratud täitma Üldkohtu kohtujuristi ülesandeid, et tagada Euroopa Kohtuga sarnane menetlus.
Kaebuse esitamine ja uuesti läbivaatamine
Eelotsuste valdkonnas ei saa Üldkohtu otsuseid menetluse laadi arvestades Euroopa Kohtule edasi kaevata. Siiski on olemas uuesti läbivaatamise mehhanism: Euroopa Kohtu peakohtujurist võib ühe kuu jooksul teha Euroopa Kohtule ettepaneku Üldkohtu otsus uuesti läbi vaadata, kui on tõsine oht, et see kahjustab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.
Kokkuvõte pärast esimest aastat
Alates reformi jõustumisest on uus ühtne kontaktpunkt juba menetlenud ligikaudu sada eelotsuseasja. Ligikaudu 85% neist on üle antud Üldkohtule, kuna need kuulusid eranditult ühte kuuest eripädevuse valdkonnast, mis on normides ette nähtud.
2025. aastal menetles Üldkohus esimesed uue korra raames üle antud kohtuasjad. Kuusteist kohtuasja lõpetati, ilma et oleks olnud vaja korraldada kohtuistungit või taotleda kohtujuristi ettepanekut. Enamik neist — üksteist kohtuasja — lõpetati kohtumäärusega. Viis asja lahendati kohtuotsusega. Menetlusaeg oli eriti lühike: kohtuotsusega lahendatud asjade puhul keskmiselt 10,9 kuud alates ühtsest kontaktpunktist kuni lõpliku lahendini (keskmiselt 6,2 kuud, kui arvestada kohtuotsuse või kohtumäärusega lahendatud asju).
Seega toimib uus kord tõhusalt ja esimesed tulemused näitavad, et reform saavutab oma eesmärgid: kiirendada kohtuasjade menetlemist ning tasakaalustada liidu kohtute töökoormust kodanike ja ettevõtjate huvides.
Soovite rohkem teavet?
Selleks et võimaldada õigusvaldkonna spetsialistidel, eelkõige liikmesriikide kohtunikel, paremini mõista ühtse kontaktpunkti toimimist ja pädevuse jaotamise kriteeriume, on institutsioon avaldanud dokumendi eelotsusepädevuse Üldkohtule osalise üleandmise uute eeskirjade rakendamise kohta. See on kättesaadav Euroopa Liidu Kohtu veebilehel ja sisaldab loetelu esimese aasta jooksul pärast jõustumist esitatud eelotsusetaotlustest ning täpsustab iga taotluse puhul, kas see on üle antud Üldkohtule või jäetud Euroopa Kohtusse, koos vastavate põhjendustega.
Vt videot: Pädevuse jagunemine Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel.
Euroopa õigusemõistmise läbipaistvamaks muutmine
Aasta 2025 on oluline pöördepunkt Euroopa Liidu Kohtu kommunikatsioonipoliitikas. Seoses tehnoloogia arengu ja sooviga muuta Euroopa õigusemõistmine arusaadavamaks ja kodanikele lähedasemaks on institutsioon edasi arendanud mitut algatust, mille eesmärk on kaasajastada tema teabekanalid ning anda avalikkusele parem arusaamine tema ülesandest ja tegevusest.
Uued sotsiaalmeediakanalid kodanikele lähemale jõudmiseks
Sotsiaalmeedia on tänapäeval kodanike igapäevaelu osa ja paljude, eelkõige nooremate põlvkondade jaoks oluline teabeallikas. Euroopa Liidu Kohus on selle vajaduse rahuldamiseks ning selleks, et tagada kodanikele usaldusväärne ja korrektne teave oma tegevuse kohta, mitmekesistanud oma kohalolekut sotsiaalmeedias, avades 2025. aastal kontod neljal uuel platvormil — Bluesky, Threads, WhatsApp ja Instagram.
Uued kanalid, mis täiendavad Euroopa Liidu Kohtu teavitustegevust LinkedInis, X-is, YouTube’is ja Mastodonis, võimaldavad kohtul jõuda uute sihtrühmadeni ning pakkuda neile kohandatud ja vahetut teavet oma tegevuse ja oma rolli kohta kodanike õiguste kaitsmisel ning demokraatlikel väärtustel põhineva Euroopa säilitamisel.
Sel viisil saab üldsus igal ajal ja igal pool hõlpsasti selget teavet Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmise kohta ning alates 2026. aasta algusest täiendab seda uuenduslik ja rikastatud audiovisuaalne sisu uue platvormi Curia Web TV käivitamise kaudu.
Euroopa Liidu Kohtu istungite jälgimine kogu Euroopas
Kohtuistungid Euroopa Kohtus ja Üldkohtus, mis toimuvad Luxembourgis, on menetluse oluline osa ning need on avalikud ja kõigile kodanikele avatud. Õigusemõistmise läbipaistvuse ja kättesaadavuse tagamiseks 450 miljonile Euroopa kodanikule, keda liidu kohtute otsused otseselt puudutavad, on Euroopa Liidu Kohus loonud süsteemi, mis võimaldab kõigil jälgida kohtuistungeid distantsilt, ilma Luxembourgi sõitmata.
Alates 2022. aasta aprillist on institutsioon otsustanud pilootprojektina pakkuda oma veebilehel Euroopa Kohtu suurkoja ja täiskogu istungite salvestatud ülekandeid, koos kohtuotsuste kuulutamise ja kohtujuristi ettepanekute esitamise istungitega, mida edastatakse otseülekandes. Tänu pilootprojekti edule lisati Euroopa Kohtu kodukorda erisäte, et see süsteem kinnistada, aga ka avada võimalus edastada teatavaid viiest kohtunikust koosnevate kodade istungeid, kui see on kohtuasja puhul põhjendatud. Lisaks, et paremini mõista kohtuasja konteksti ning poolte ja kohtunike vahelist suhtlust kohtuistungil, eelneb igale kohtuistungi ülekandele kohtuasja lühike, audiovisuaalses vormis selgitus pressiesindajalt, mis edastatakse samuti Euroopa Liidu Kohtu veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites.
Üldkohtu puhul on kohtuistungite, otsuste kuulutamise või kohtujuristi ettepaneku esitamise ülekande võimalus samuti tema kodukorda sisse viidud. Kuna Üldkohus pidi kindlaks määrama ülekannet reguleerivad eeskirjad ja rakendamise korra, võttis ta 2025. aasta veebruaris vastu otsuse kohtuotsuste kuulutamise ja kohtujuristi ettepanekute esitamise veebis ülekandmise kohta. Selle otsuse täitmiseks toimus esimene ülekanne mais suurkoja otsuse kuulutamisega otseülekandena. Septembris tehti veel kaks ülekannet.
Selline audiovisuaalse kommunikatsiooni tugevdamine institutsioonis võimaldab Euroopa Liidu Kohtul täielikult ära kasutada tehnoloogilisi võimalusi, mille areng kiirenes 2020. aasta tervisekriisi ajal, kuid eelkõige võimaldab see kõigil kohtu tegevusest huvitatud isikutel, näiteks praegustel ja tulevastel õigusvaldkonna spetsialistidel (riikide kohtunikud, advokaadid, liikmesriikide valitsuste ja liidu institutsioonide esindajad, õppejõud, üliõpilased), ajakirjanikel või üldisemalt kõigil kodanikel, kes soovivad rohkem teada institutsiooni missiooni kohta, jälgida kohtuistungeid samadel tingimustel kui kohtusaalis viibivad isikud, olenemata nende asukohast ja ilma et nad peaksid Luxembourgi reisima.
Läbipaistvam kohtulik arutamine
Samas avatuse vaimus jätkas Euroopa Liidu Kohus 2025. aastal aasta varem vastu võetud otsuse rakendamist, mille eesmärk on avaldada pärast kohtuasja lõpetamist veebis eelotsusemenetluses osalejate (pooled liikmesriigi kohtus, institutsioonid, liikmesriigid jne) esitatud kirjalikud seisukohad, kui viimased ei ole sellele vastu. Nende seisukohtadega tutvumise hõlbustamiseks on need kättesaadavad Euroopa Liidu Kohtu veebilehe otsingumootori kaudu, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda seisukohtadega, mis on esitatud Euroopa Kohtus või Üldkohtus enne eelotsuse tegemist.
Kommunikatsioonivahendite kaasajastamine laiema üldsuse kõnetamiseks
Kooskõlas eesmärgiga muuta kohtupraktika kättesaadavamaks mittespetsialistidele, on Euroopa Liidu Kohus jätkanud ühe oma olulise dokumendiliigi, nimelt pressiteadete kaasajastamist. 2023. aasta lõpus kujundati need ümber, et pakkuda lühemaid ja kirjeldavamaid kokkuvõtteid, mis vastaksid paremini meedia ja laiema üldsuse ootustele. See reform sai hoo sisse 2025. aastal, mil hakati avaldama selgemaid, napisõnalisemaid ja atraktiivsemaid pressiteateid, mis on kirjutatud lihtsamas keeles. Enamikule neist on lisatud lühikokkuvõte, mis on mõeldud hõlbustama nende taaskasutamist meedias.
Samal ajal võttis Euroopa Kohus kasutusele uue kommunikatsioonivahendi: pärast kõige olulisemate otsuste kuulutamist avaldatakse nüüd ka audiovisuaalseid selgitavaid videoklippe, mis on lühikeste kokkuvõtete vormis ja milles kohtuasja selgitavad selle lahendanud kohtunikud. See uuenduslik vahend võimaldab mõne minuti jooksul selgitada meedia huvi äratanud otsuseid, kasutades alati selget ja arusaadavat keelt. Juunis avaldatud esimene videoklipp puudutas Itaalia kohtuasja C‑460/23 Kinsa, mille puhul esitas selgituse kohtuasja menetluskeeles, itaalia keeles, Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts. Videoklipp, millele olid lisatud subtiitrid kõigis Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles, avaldati kohe pärast kohtuotsuse kuulutamist Curia veebilehel ja levitati samal ajal sotsiaalmeedias. See oli väga edukas ettevõtmine, kogudes LinkedInis ligikaudu 20 000 vaatamist. 2025. aastal avaldati veebilehel ja sotsiaalmeedias 11 sellist selgitavat videot, mis käsitlesid Euroopa Kohtu suurkoja otsuseid.
Nende algatustega jätkas Euroopa Liidu Kohus 2025. aastal oma pühendumust Euroopa õigusemõistmise läbipaistvamaks, arusaadavamaks ja kodanikele lähedasemaks muutmisele, kohandades oma teabeedastusvorme üldsuse uute ootustega.
Koostöö Euroopas asuvate kohtutega
Euroopa Liidu õigus kehtib kõigis liikmesriikides, moodustades ühise õigusliku raamistiku, mis põhineb Euroopa Liidu aluseks oleval väärtuste põhisel ühendusel. Selle õigusliku ühenduse tugevdamiseks ja liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise tagamiseks on Euroopa Liidu Kohus juba pikka aega pidanud avatud ja jätkuvat dialoogi liikmesriikide kohtunikega — liikmesriikide konstitutsioonikohtute ja ülemkohtute või esimese astme ja apellatsioonikohtutega —, aga ka kohtute võrgustike ja rahvusvaheliste kohtutega, nagu Euroopa Inimõiguste Kohus, kellega ta jagab häid tavasid õigusemõistmise kvaliteedi parandamiseks. See dialoog, mis toimub nii Euroopa Liidu Kohtus kui ka liikmesriikides korraldatavate konverentside ja kohtumiste kaudu, oli 2025. aastal eriti viljakas.
„EUnited in Diversity“ Sofias
Konverents „EUnited in Diversity“, mis korraldati esimest korda 2021. aastal Riias (Läti) ja teist korda 2023. aastal Haagis (Madalmaad), leidis kolmandat korda aset 2025. aasta suve lõpus Bulgaaria Vabariigi konstitutsioonikohtu egiidi all Sofias. See iga kahe aasta tagant toimuv konverents toob kokku Euroopa Liidu Kohtu ja riikide konstitutsioonikohtute esindajad, et tugevdada dialoogi kohtute vahel ning edendada Euroopa Liidu ühise õiguskorra ja liikmesriikide õigussüsteemide vahelisi sidemeid.
2025. aasta konverentsil, mille teema oli „Konstitutsioonilise õigusemõistmise roll liidu ühises õiguskorras“, analüüsiti mõistet „konstitutsiooniline õigusemõistmine“ liidus, koondades 21 liikmesriigi konstitutsioonikohtud (või konstitutsioonikohtu pädevust teostavad kohtud). Programm hõlmas nelja paneeli, milles käsitleti pädevuste jaotust ELi ja liikmesriikide vahel delegeerimise põhimõtte alusel, ELi identiteedi kaitset kriisiajal, riigisisese konstitutsiooniõiguse ja ELi õiguse seost liikmesriikides ning ELi õiguse tõlgendamist ja kohaldamist ühise õiguskorra ühtsuse ja järjepidevuse tagamiseks.
Konverents võimaldas kohtuda ka osalevate institutsioonide kõrgema astme ametnikel, et hõlbustada kogemuste vahetamist ja arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi. Selle ümarlaua peateema, kus Euroopa Liidu Kohut esindas teabe peadirektor, oli „digitehnoloogia mõju kohtute tööle“.
Kohtunike konverents Euroopa Liidu Kohtus
2025. aasta detsembri alguses kogunes Euroopa Liidu Kohtus traditsioonilisele kohtunike konverentsile 148 kohtunikku kõigi liikmesriikide apellatsioonikohtutest ja esimese astme kohtutest. Töösessioonide käigus käsitleti muu hulgas eelotsusmenetluse viimaseid arenguid, hiljutist kohtupraktikat varjupaiga ja sisserände valdkonnas, Üldkohtu uut pädevust eelotsuste valdkonnas, hiljutist kohtupraktikat Euroopa vahistamismääruse ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas.
Konverents, mille Euroopa Kohus korraldas esimest korda 1968. aastal, loob otsese kontakti Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmete ning liikmesriikide kohtunike vahel. See võimaldab luua mitteametlikke sidemeid ja soodustada liidu õiguse ühetaolist kohaldamist liikmesriikide kohtunike poolt, kes on Euroopa õiguse üldkohtute kohtunikud, vahetada mõtteid ühiste küsimuste üle ning edendada eri õigussüsteemide tundmist ja vastastikust mõistmist ning kohtutevahelist koostööd.
Euroopa Liidu kohtute võrgustiku koosolek Lissabonis
Novembris toimus Lissabonis (Portugal) seitsmendat korda Euroopa Liidu kohtute võrgustiku (RJUE) liikmete iga-aastane koosolek. RJUE loodi Euroopa Liidu Kohtu algatusel 2017. aastal Rooma lepingute 60. aastapäevale pühendatud kohtunike konverentsil ning selle eesmärk on tugevdada õigusalast koostööd Euroopas kvaliteetse õigusemõistmise nimel. RJUE, mis koosneb 78st liikmesriikide konstitutsioonikohtust ja ülemkohtust ning nelja kolmanda riigi (Island, Liechtenstein, Ühendkuningriik ja Ukraina) ülemkohtutest, on alaline foorum oma liikmete vaheliseks infovahetuseks. Luues mitteametliku koostöö ja dialoogi Euroopa kõrgeimate kohtute vahel, täiendab see ametlikku koostöömehhanismi, mis väljendub eelotsusmenetluses.
Kuna RJUE kohtumisi korraldavad nüüd liikmesriikide kohtud Euroopa Liidu Kohtu toel, korraldasid 2025. aasta kohtumise Portugali konstitutsioonikohus, ülemkohus ja kõrgeim halduskohus. Koosolekust võttis osa 60 osalejat 20 liikmesriigist, ühest kolmandast riigist ja neljast muust Euroopa võrgustikust. Osalejate kõned ja arutelud keskendusid võrgustiku koostöö tulevikule ja viimase astme kohtute eelotsusetaotluse esitamise kohustuse ulatusele.
Kohtumised Euroopa Inimõiguste Kohtuga
Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Liidu Kohus on kaks peamist suurkuju põhiõiguste kaitsel Euroopas. Mõlemad kohtud kuuluvad kahte eraldiseisvasse organisatsiooni (esimese puhul Euroopa Nõukogu, teise puhul Euroopa Liit), kuid neil on teineteist täiendavad samad eesmärgid, mis põhinevad ühistel väärtustel: inimväärikus, vabadus, demokraatia, inimõiguste kaitse, õigusriigi põhimõtete austamine, vähemuste kaitse, sallivus, mittediskrimineerimine, solidaarsus ning rahu ja õigluse säilitamine Euroopas. Seega hoiavad nad tihedat suhet, mis põhineb regulaarsetel kohtumistel, et jagada oma vastavaid kohtupraktika arenguid ja vahetada mõtteid nii ühist huvi pakkuvatel teemadel kui ka ühiste väljakutsete üle. Nii kohtuvad mõlema kohtu liikmed igal aastal Luxembourgis või Strasbourgis, et säilitada see vastastikune täiendavus ja koostöö põhiõiguste kaitseks Euroopas.
Sel aastal toimus kohtumine novembris Euroopa Liidu Kohtus Luxembourgis. Mõlema kohtuinstantsi liikmed osalesid mitmes ümarlauas, kus arutati sõnavabadust digiajastul, lapse parimaid huve piiriüleste lapseröövi asjades ning õiguslikke ja füüsilisi takistusi õiguse varjupaigamenetlustele kasutamisel. Ametlik kohtumine võimaldas ka mõlema kohtu presidentidel vahetada mõtteid õigusemõistmise ees seisvate väljakutsete üle ning sellest valmis audiovisuaalne intervjuu.
Eelkõige rõhutasid mõlemad presidendid, kui oluline on, et kodanikud praeguses geopoliitilises ja ühiskondlikus kontekstis mõistaksid, mis on aluseks sellele, mida viimased 75 aastat on üles ehitatud: püüd tagada parim võimalik elu rahu taastamise, õigusemõistmise taastamise ja ühiskonna demokraatliku toimimise kaudu.
„Iga kord, kui kohtu sõltumatust konkreetselt riivatakse, iga kord, kui sõnavabadus pöördub vastu väärtustele, mida ta peaks edendama — pluralism, sallivus —, vihakõne või vägivallaga, tuleb meenutada peamist, tuleb meenutada, mis on see kõige olulisem, mida tuleb kaitsta.“
Mattias Guyomar
Euroopa Inimõiguste Kohtu president
„Õigusriik kaitseb kodanikke, kuid ta kaitseb ka demokraatlikku süsteemi, mis on süsteem, mis peab suutma areneda valimistest valimisteni ja valimiste vahel, mis peab kaasama kodanikuühiskonna, mis peab kaasama poliitikaga tegelevaid kodanikke ja kodanikerühmi. Kõik see on väljendatud meie Euroopa Kohtu paljudes otsustes, mis on sageli seotud põhivabadustega.“
Koen Lenaerts
Euroopa Kohtu president
C | Suhted avalikkusega
Euroopa Liidu Kohtu külastamine
Euroopa Liidu Kohus töötab selle nimel, et tuua institutsioon kodanikele lähemale, korraldades külastusi ja seminare, mis aitavad paremini mõista liidu õigust tänu spetsiaalselt koostatud programmidele. Külastused võimaldavad paremini hoomata liidu kohtute rolli ja nende kohtupraktika konkreetset mõju kodanike igapäevaelule, samas kui seminarid, mis on suunatud peamiselt liikmesriikide kohtunikele, soodustavad dialoogi liikmesriikide kohtunike ja Euroopa kohtunike vahel. Euroopa Liidu Kohus võtab oma hoonetes vastu külastajaid, kuid pakub ka virtuaalseid külastusi, sealhulgas veebipõhist õppeprogrammi, mis võimaldab keskkooliõpilastel tutvuda liidu õigussüsteemiga oma klassiruumist. 2025. aastal osales selles programmis 412 keskkooliõpilast.
Liidu õigusemõistmisest arusaamine
Kommunikatsiooni direktoraadi pressiesindajad, kes on hariduselt juristid, selgitavad ajakirjanikele ja teistele huvilistele kohtuotsuseid, kohtumäärusi ja kohtujuristi ettepanekuid, aga ka pooleliolevaid kohtuasju. Nad koostavad pressiteateid, et teavitada ajakirjanikke ja juriste reaalajas Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahenditest. Nad saadavad isikutele, kes on Euroopa Liidu Kohtu pressiteenistusele selleks soovi avaldanud, regulaarselt uudiskirju, milles annavad teada olulistest sündmustest kohtuistungite kalendris (kohtuistungid, kohtuotsuste kuulutamised ja kohtujuristide ettepanekute esitamised) ja olulistest institutsioonilistest sündmustest, ning edastavad kiirülevaateid kohtuasjade kohta, mida ei ole pressiteadetes käsitletud. Lisaks vastavad nad kodanike e‑kirjadele ja telefonikõnedele Euroopa Liidu Kohtu tegevuse eri aspektide kohta (menetluslik teave, kohtuotsuse selgitus, Euroopa Liidu Kohtu roll, abi veebilehe kasutamisel jne).
Püsige kursis Euroopa Liidu Kohtu sotsiaalmeedia kaudu
Selleks et jagada teavet otse ja viivitamata, on Euroopa Liidu Kohus aktiivne sotsiaalmeedias oma LinkedIni ja Mastodoni kontode, kahe X-i konto (üks prantsuse ja teine inglise keeles) ning Bluesky ja Threadsi kontode kaudu. Kohtul on ka WhatsAppi kanal ja YouTube’i kanal, mille kaudu jagatakse 24 ametlikus keeles audiovisuaalset sisu, sealhulgas animatsioone, mis on mõeldud laiemale üldsusele, et selgitada Euroopa Liidu Kohtu praktika mõju kodanike igapäevaelule, ning Curia Web TV saateid. YouTube'is avaldas kohus 2025. aastal kaks uut animatsiooni:
Õigusemõistmise läbipaistvus
Mis juhtub, kui riik ei järgi liidu õigust?
2025. aastal avatud Euroopa Liidu Kohtu Instagrami konto on suunatud laiemale ja nooremale üldsusele, tutvustades kohtu tegevust visuaalselt ja kaasahaaravalt.
Euroopa Liidu Kohtu kõigi platvormide jälgijate arv kasvab pidevalt, mis näitab üldsuse huvi kohtu tegevuse vastu.
Jälgi kohtuistungeid ja kohtuotsuste kuulutamist reaalajas
Selleks et hõlbustada üldsuse juurdepääsu kohtu õigusemõistmise tegevusele, on Euroopa Liidu Kohus loonud kohtuistungite ülekande süsteemi.
Euroopa Kohtu otsuste kuulutamine ja kohtujuristide ettepanekute esitamine edastatakse otseülekandena. Sama kehtib ka teatavate Üldkohtu otsuste ja kohtujuristide ettepanekute kohta. Euroopa Kohtu istungid suuliste seisukohtade ärakuulamiseks edastatakse kodukorra nõuete kohaselt ajalise viitega. See kehtib täiskogu, suurkoja või erandjuhul viiest kohtunikust koosneva koja kohtuistungite kohta suuliste seisukohtade ärakuulamiseks. Kohtuistungi videosalvestis jääb Curia veebilehele kättesaadavaks ühe kuu jooksul.
Oluliste kohtuotsuste puhul tutvustab kohtunik, kes kohtuasja menetles, Euroopa Kohtu otsust mõne minuti pikkuses selgitavas audiovisuaalses videoklipis, kasutades selget ja arusaadavat keelt (vt täpsemalt peatükki „Euroopa õigusemõistmise läbipaistvamaks muutmine“).
Enne suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatud kohtuistungite ülekandmist kantakse kohtu veebilehel üle kohtuasja selgitav kokkuvõte kohtuistungi keeltes, mis edastatakse ka sotsiaalmeedias.