Aastaülevaade

Presidendi eessõna

2022. aasta möödus Euroopa Liidu Kohtu 70. aastapäeva tähe all. Sel puhul uueneb ka kohtu aastaaruanne. Tegemata järeleandmisi teabe kvaliteedis, on seekord otsustatud lühema formaadi kasuks, mis annab ülevaate institutsiooni ja tema kohtupraktika peamistest olulistest arengutest lihtsamal ja laiemale lugejaskonnale suunatud kujul.

Selle aastaülevaatega hõlmatud ajavahemikku jääb tagasipöördumine kohtu tavapärase toimimise juurde pärast kahte aastat, mis olid keerulised COVID-19 pandeemiaga seotud tervishoiukriisi tõttu. Kriisi ajal kasutusele võetud tehnoloogilised töövahendid kuuluvad nüüdsest kindlalt meie igapäevasesse töökeskkonda, kuid kõige olulisem on olnud institutsiooni uuesti sisemiselt elavdada, taastades vahetu läbikäimise ja kohapeal suhtlemise, mis on väga olulised mõlema kohtu töö tõhususe seisukohalt.

Euroopa Liidu Kohtu 70. aastapäeva tähistamine, mis keskendus teemale „Kodanikulähedane õigusemõistmine“, toimus mitme ürituse ja sündmusega, mille hulka kuulusid 8. oktoobril 2022 aastapäeva puhul korraldatud avatud uste päev; 4.–6. detsembrini 2022 peetud erakorraline kohtunike konverents, mis kulmineerus piduliku istungiga, millel osalesid Tema Kuninglik Kõrgus Luksemburgi Kroonprints, Euroopa institutsioonide, Luksemburgi ametiasutuste, kohtunikkonna ja diplomaatilise korpuse kõrged esindajad; maineraamatu avaldamine; Luksemburgi posti eripostmargi väljaandmine; Euroopa Liidu Kohtu ajalugu käsitleva filmi esilinastus ja kohtu hoonetele uute nimede andmine õigusemõistmise ajaloo silmapaistvate isikute järgi.

2022 oli kohtu 70. aastapäeva aasta, aga ka Euroopa ülesehituse oluliste verstapostide juubeliaasta: möödus 30 aastat Maastrichti lepingu allkirjastamisest, tänu millele on Euroopa Liidu alusaktides sõnaselgelt viidatud demokraatlikele väärtustele, sealhulgas õigusriigi põhimõttele; 25 aastat Amsterdami lepingu allkirjastamisest, millega laiendati „ühenduse meetodit“, sealhulgas Euroopa Kohtu pädevust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevale alale, ning 20 aastat euro kasutuselevõtust.

Kuid kõik need aastapäevad ei tohiks varjutada tegelikkust, millega peame silmitsi seisma.

2022. aasta veebruari lõpus järgnes tervishoiukriisile paraku sõja puhkemine Ukrainas. Kohutavad pildid ohvritest ja hävingust, mille puhul oleks võinud loota, et need on Euroopas möödanik, tuletavad meelde, et rahu ja vabadus on väärtused, mis võivad küll olla iseenesestmõistetavad nende jaoks, kes töötavad Euroopa projekti heaks, kuid mis ei ole vankumatud.

Euroskeptilised ja populistlikud suundumused ning Euroopa projekti nurgakiviks olevate demokraatlike väärtuste kõigutamine seavad Euroopa Liidu ja selle institutsioonide õiguspärasuse pidevalt kahtluse alla. Euroopa Liidus, millele on aluslepingute läbivaatamise käigus antud uusi pädevusvaldkondi, tuleb kohtul rohkem kui kunagi varem teha otsuseid tundlikel teemadel. Olgu tegemist õigusriigile omaste väärtuste säilitamisega, keskkonnakaitsega, võitlusega diskrimineerimise vastu, eraelu ja isikuandmete kaitsega, konkurentsieeskirjade järgimisega digihiidude poolt, tarbijakaitsega või inimõiguste või rahvusvahelise õiguse raske rikkumise tõttu võetud piiravate meetmete seaduslikkuse kontrolliga, Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsused puudutavad otseselt tänase maailma keskseid probleeme.

Geopoliitilises kontekstis, kus rünnakud meie demokraatlike ühiskondade alustalade vastu on üha sagedasemad, eeldab nende otsuste mõju lisajõupingutusi teavitus- ja selgitustöö tegemisel nii selleks, et ennetada valestimõistmist või väärteabe levikut, kui ka selleks, et tagada, et Euroopa kohtupraktikast tulenevad juhised oleksid asjakohaselt lõimitud erinevate liikmesriikide õiguskordadesse.

Statistilises plaanis on kahele kohtule 2022. aastal esitatud kohtuasjade arv võrreldav eelnenud aastaga (1710 kohtuasja 2022. aastal võrreldes 1720 kohtuasjaga 2021. aastal). Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lõpetatud kohtuasjade arv seevastu langes veidi (1666 kohtuasja 2022. aastal võrreldes 1723 kohtuasjaga 2021. aastal). Nende kahe arengu tulemusel kasvas pooleliolevate kohtuasjade arv mõnevõrra (2585 kohtuasja 2022. aastal võrreldes 2541 kohtuasjaga 2021. aastal).

Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjade arv küll vähenes veidi võrreldes varasema aastaga (806 kohtuasja 2022. aastal võrreldes 838 kohtuasjaga 2021. aastal), kuid jäi sel aastal siiski kõrgeks, eelkõige eelotsuse valdkonnas. Lisaks on üha enamates Euroopa Kohtule esitatud kohtuasjades tõstatatud tundlikke ja keerulisi küsimusi, mis nõuvad põhjalikumat analüüsi ja rohkem aega.

Selleks et säilitada suutlikkus teha mõistliku aja jooksul kvaliteetseid otsuseid, esitas Euroopa Kohus 30. novembril 2022 liidu seadusandjale taotluse eelotsuse tegemise pädevuse üleandmiseks Üldkohtule teatavates konkreetsetes valdkondades ning Üldkohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustamise mehhanismi laiendamiseks.

Kasutan võimalust, et avaldada sügavat tänu oma kolleegidele ning kõigile institutsiooni töötajatele, kelle panuseta ei oleks see aasta korda läinud, erakordse töö eest, mis nad on sellel aastal teinud.