A | Institutsiooni tegevus 2022. aastal
4. detsembril 1952 andsid esimesed Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) Kohtu liikmed ametivande ühes ESTÜ neljast ametlikust keelest.
Alfredo Calot Escobar
Euroopa Kohtu kohtusekretär
Euroopa Kohtu kohtusekretär, kes on ühtlasi institutsiooni peasekretär, juhib presidendi alluvuses haldusüksusi.
4. detsembril 1952 andsid esimesed Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) Kohtu liikmed ametivande ühes ESTÜ neljast ametlikust keelest. Üheksa liiget – seitse kohtunikku ja kaks kohtujuristi –, kelle kaudu oli esindatud iga liikmesriigi õiguskultuur, et tagada viljakas dialoog nende traditsioonide vahel, kohtu nõuetekohasele toimimisele pühendunud kantselei, tõlketeenistus, mis tagas juurdepääsu Euroopa õigusemõistmisele ilma keelebarjäärita, ning haldusosakond, mis tagas avaliku sektori raha nõuetekohase kasutamise ESTÜ õigusasutuse teenistuses – laias laastus visandatuna see oligi Euroopa Liidu Kohus oma algusaegadel.
70 aastat hiljem võib kohus uhkusega vaadata tagasi sellele, kuidas ta on suutnud ajas areneda, jäädes alati truuks oma alusväärtustele.
Kuigi kohus on oma asutamisest saadik teinud üle 43 000 otsuse, on õigustmõistva tegevuse toetamine jätkuvalt ja rohkem kui kunagi varem see, millele kõik institutsiooni teenistused keskenduvad.
Sellega seoses oli aasta 2022 oluline aasta, et panna alus ühele kohtu juhtprojektidest, nimelt kohtuasjade integreeritud haldamise süsteemi kasutuselevõtule, mis lõppastmes võimaldab kohtutel töötada täielikult digiteeritud, turvalises ja integreeritud töökeskkonnas alates kohtuasja algatamisest kuni otsuse levitamiseni. See projekt, mille kontseptsiooni keskmes on õigusemõistmise kvaliteet ja kiirus, jõuab lõpule 2024. aastal pärast mitu aastat kestnud tihedat koostööd kohtute, kantseleide ja teenistuste vahel. See on oluline samm kohtutegevuse digiteerimise protsessis, mis algas mitu aastat tagasi e-Curia platvormi loomisega, ning on järjekordne tõend – kui seda peaks vaja olema –, et tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtmise kiirendamine on tõhususe ja edu võti.
Samal ajal võeti institutsiooni töökava koostamisel jätkuvalt arvesse ka muid strateegilisi eesmärke. Muu hulgas alustati 2022. aastal olulisi projekte, millest mõned kajastavad vaieldamatult juhtpõhimõtteid, millest institutsiooni tegevus on lähtunud alates selle loomisest.
Üks neist põhimõtetest on seitsme aastakümne vältel olnud parimate oskustega ja asjatundlike töötajate otsimine kõigist liikmesriikidest. Polüglotid, kõrge kvalifikatsiooniga ja Euroopa õigusemõistmise ülesehitamisele täielikult pühendunud töötajad on institutsiooni rakendatava talentide arendamise ja hoidmise projekti keskmes. Seda silmas pidades käivitas kohus 2022. aastal tervikliku ligipääsu ja kaasamise suurendamise algatuse, mille eesmärk on edendada puuetega kolleegide värbamist, lõimimist ja eneseteostust ning võimaldada seega kõigil oma oskusi täielikult teostada. Selle algatusega, milles osaleb kogu institutsioon, püütakse ühtlasi tagada kõigile õigussubjektidele, menetlusosalistele ja külastajatele füüsiline või virtuaalne juurdepääs Euroopa Liidu Kohtule.
Soov olla kodanike jaoks olemas, aga ka liikuda laiale üldsusele lähemale, kujundab juba pikki aastaid institutsiooni kommunikatsiooni- ja teabepoliitikat. Sellel juubeliaastal toetasid seda lähenemist paljud algatused, sealhulgas voogedastuse katseprojekt, mida siinsetel lehekülgedel tutvustatakse. Pandeemia ajal kogutud teadmiste põhjal seadis institutsioon lisaks sisse kaugosalusega külastuste programmi liikmesriikide keskkooliõpilastele, mis võimaldab neil teha ekskursiooni kohtu hoonetes, jälgida esitlusi ja vahetada kohtu liikmega mõtteid omas keeles ilma oma klassiruumist lahkumata. See innustav algatus, milles on juba osalenud mitusada eri liikmesriikide kooliõpilast, pakub kõigile noortele, kelle jaoks kohus on seni vahemaa, kulude või reisimisega seotud raskuste tõttu kaugeks jäänud, uue võimaluse meid külastada ja liidu kohtuasutuse rollist paremini aru saada.
2022. aastal lõpuleviidud projektide nimekiri on nagu igal aastal rikkalik ja kirju, mistõttu võiks siinset loetelu jätkata. Kuid organisatsiooni kultuurist ja väärtustest ei kõnele kõige paremini mitte tema iga-aastased saavutused, vaid pigem tema võime kanda oma osa vastutusest Euroopas valitsevatel keerulistel aegadel.
Sellest vaatevinklist täitis kohus oma rolli igati, võttes vastu Ukraina kõrgeima kohtu delegatsiooni, et edendada rahumeelse ja arenemisvõimelise õigusemõistmise ülesehitamist, avades erandkorras oma suure kohtusaali, et austada teatrietendusega mälestust kohtunikest, kes andsid elu, et kaitsta õigusriiki, mida meie kohtupraktikas väsimatult meelde tuletatakse, kasutades kõiki kättesaadavaid tehnoloogiaid, et kohtuda nendega, kes on kaugel, või tehes võrdsuse ja kaasamise nimel tööd selle heaks, et kõik leiaksid institutsioonis oma koha ja saaksid areneda.
2022. aastal vähendati kohtus, nii nagu mujalgi, kütet ja valgustust, et anda oma panus energiasäästu, kuid meie missiooni toitev leek on eredam kui kunagi varem!
Alfredo Calot Escobar
Euroopa Kohtu kohtusekretär
B | Aasta olulisimad sündmused
Euroopa Liidu Kohtu 70. aastapäev: tagasivaade juubeliaastale
Kodanikulähedane õigusemõistmine
Kogu 2022. aasta jooksul tähistas kohus oma 70. aastapäeva läbiva teema „Kodanikulähedane õigusemõistmine“ all. Pidustused kutsusid vaatama tagasi teele, mis on läbitud alates sellest, kui Euroopa Söe- ja Teraseühendusele (ESTÜ) alusepanijad sättisid 1952. aastal, Euroopa ülesehituse algusaegadel, paika esimese nurgakivi. Oma 70. küünla puhumiseni jõudmiseks on kohus kulgenud läbi aastate ja ajastute, ületades raskusi. Järjestikused aluslepingud, Üldkohtu loomine 1989. aastal, uute volituste saamine, üksteisele järgnevad laienemised, kuid ka Brexit, ametlike keelte ja kohtujuristide arvu järkjärguline suurenemine, Üldkohtu kohtunike arvu kahekordistamine ... kõik need sündmused on olnud sellel teel verstapostideks ja saatnud Euroopa Liidu Kohut, kui ta täitis oma ülesannet: tagada liidu õiguse järgimine ning selle ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine. Enne pilgu tulevikku pööramist vaadakem tagasi peamistele sündmustele, mis sellele erilisele aastale tooni andsid.
Aasta alguses tutvustas president 70. aastapäeva logo, mis esimest korda kohtu kujundusse ilmus. See on selle juubeliaasta sümbol, mis märgistab kõiki selle aasta väljaandeid. See paigutati kohtu hoonele ja oli nähtav Luxembourgi kesklinnast, et kodanike tähelepanu äratada. Avatud uste päevade ajal said külastajad saata seda logo kandvaid postkaarte kõikjale üle liidu, et teavitada lähedasi oma osalemisest sellel pidulikul üritusel.
Twitteris suurendas teabekampaania kodanike teadlikkust kohtu ajaloost ja tegevusest. 70 säutsuga said meie 146 000 jälgijat ülevaate kohtust alatest 1952. aastast kuni tänapäevani!
Aastatepikkuse traditsiooni jätkuna, pärast postmarke, mis anti välja 1973. aastal kohtupalee avamise, 1987. aastal kohtu 35. aastapäeva, 2002. aastal 50. aastapäeva ja 2012. aastal 60. aastapäeva puhul, pühendas Post Luxembourg postmargi kohtu 70. aastapäevale. Ja teisalt ilmus ka kohtu ajalugu käsitlev raamat luksuslikus köites: see võimaldab tutvustada meie institutsiooni ametlikel visiitidel ja protokollilistel vastuvõttudel. Üldsusele kättesaadav väljaanne valmib 2023. aastal.
Pidustused kulmineerusid detsembris: kohus kutsus erakorralisele kohtunike konverentsile kokku liikmesriikide konstitutsioonikohtute ja kõrgeimate kohtute, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kohtu presidendid. See oluline iga-aastane üritus, mis toimus 2022. aastal eriformaadis, annab kohtunikele ja kohtujuristidele ning kõigi liikmesriikide kohtunikele võimaluse vahetada mõtteid, et soodustada kohtutevahelist dialoogi. Konverents oli pühendatud teemale „Kodanikulähedane õigusemõistmine“ ning selle sissejuhatuseks esilinastus suures kohtusaalis film, millega tähistatakse kohtu 70. aastapäeva, andes ülevaate selle ajaloost ja rollist Euroopa õiguskorra ülesehitamisel. Film, mis on üldsusele kättesaadav, on toodetud kohtu teenistuste poolt, selles osalevad Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmed ning akadeemilise ringkonna esindajad, ning seda kõike illustreerivad arvukad arhiivikaadrid.
6. detsembri pidulikul istungil võttis kohus vastu Tema Kuningliku Kõrguse Kroonprints Guillaume’i, Euroopa Parlamendi esimese asepresidendi Othmar Karase, Tšehhi Vabariigi valitsuse õigusloome ministri ja seadusandliku nõukogu esimehe Michal Šalomouni, Euroopa Komisjoni asepresidendi Věra Jourová ning Luksemburgi Suurhertsogiriigi kultuuri- ja justiitsministri Sam Tansoni.
Euroopa ülesehitajad: noored kohtus aukohal
70. aastapäeva pidustused lõppesid 6. detsembril konverentsiga „Euroopa ülesehitajad“, mis oli liidu kõrgete esindajate ja Euroopa noorte eriline kohtumine.
„Tere tulemast koju, teie Euroopa Kohtusse!“
Nende sõnadega pöördus president Koen Lenaerts kümnest liikmesriigist pärit 240 keskkooliõpilase poole, kes olid kohtusaalis kohal või osalesid distantsilt, enne kui asus rääkima kohtu rollist ja selle mõjust kodanike igapäevaelule. President K. Lenaerts, Othmar Karas ja Věra Jourová tutvustasid igaüks oma tausta ja tööd, mida nad oma institutsioonides teevad, rõhutades, kui oluline on nende erinev päritolu, mis peegeldab mitmekesisuses ühinenud Euroopat: „Inimesel, kellel on teistsugune taust, usk või arvamus, võib olla sama palju õigus kui minul“, selgitas O. Karas. V. Jourová omakorda tuletas noortele keskkooliõpilastele meelde, et sellised väärtused nagu demokraatia ja õigusriik ei ole alati iseenesestmõistetavad olnud: ta jagas esimesi tema elule jälje jätnud mälestusi, Nõukogude ründetankide saabumist Praha kevade ajal 1968. aastal.
Seejärel osalesid K. Lenaerts, O. Karas ja V. Jourová noorte külalistega küsimuste ja vastuste mängus. Euroopa integratsiooni eelised, Ida- Euroopa riikide liitu astumise tähendus, liidu ees seisvad suurimad väljakutsed, liidu tegevus tema õiguse ja väärtuste järgimata jätmise korral, mitmesugune kriitika liidu suhtes ja kasvav euroskeptitsism, kliima soojenemine ja diskrimineerimine soo või seksuaalse sättumuse alusel. Nõnda palju oli teemasid, mille kohta noored külalised soovisid kuulda oma vestluskaaslaste arvamust.
Keskkooliõpilastega kohtumise lõpetuseks tuletas president Lenaerts meelde Robert Schumani deklaratsiooni: „Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse.“ Kohtumise järel väljendasid õpilased oma rahulolu selle üle, et neil oli võimalus liidu tippesindajatega suhelda.
„Minu arvates on väga inspireeriv, et meil on võimalus osaleda ja esitada küsimusi tippjuhtidele!“
„Meie koolil oli au esitada küsimusi Euroopa institutsioonide kõrgetele esindajatele: ma ei olnud konverentsil mitte ainult pealtvaataja, vaid ka aktiivne osaleja.“
Kohtuistungite voogedastus: veel üks samm, mis lähendab kohut kodanikele
Euroopa Kohus pakub alates sellest aastast CVRIA veebisaidil pilootprojekti raames kohtuistungite voogedastust, mis annab istungite läbipaistvuse ja avalikkuse põhimõttele tänapäevasema mõõtme. Selle uue teenuse kaudu soovib kohus liikuda liidu kodanikele veelgi lähemale. Süsteem, mis toimib 2022. aasta aprillist, annab inimestele, kellel ei ole mis tahes põhjusel (maksumus, vahemaa, reisimisraskused) võimalik Luxembourgi reisida, võimaluse jälgida Euroopa Kohtu suurkoja istungeid sama moodi nagu need, kes on neil istungitel kohal. Kuna mitmekeelsus on institutsiooni toimimise keskmes, saavad kodanikud nimelt jälgida arutelusid oma valitud keeles, valides sobiva voogedastuse tõlkekanali.
Istungite segamatu kulgemise tagamiseks ja tehniliste raskuste ennetamiseks ei edastata suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavaid kohtuistungeid otseülekandena, vaid ajalise viitega. Sel viisil edastatakse hommikupoolsed istungid pärastlõunal, samas kui pärastlõunaseid istungeid saab vaadata järgmisel hommikul. Euroopa Kohtu otsuste kuulutamine ja kohtujuristide ettepanekute esitamine edastatakse otseülekandena. Kohtuasjast arusaamise hõlbustamiseks näidatakse vahetult enne kohtuistungi ülekannet ekraanil kohtuasja tutvustavat mitmekeelset audiovisuaalset ülevaadet, mille esitab pressiesindaja.
Sébastien Servais,
multimeediaosakonna juhataja
„Kuigi otsus voogedastuse pakkumise kohta tehti alles hiljuti, on meie osakond seda juba mitu aastat ette valmistanud. Peamised käivitamisraskused olid eeskätt tehnilised, kuna mitmekeelsuse austamise tagamiseks oli vaja hankida palju infotehnoloogilisi vahendeid ja muuta meie konverentsisüsteemide toimimist. Palju tähelepanu nõudsid ka muud aspektid: visuaalsete materjalide kasutamine istungitel, mitmesugused küsimused, mis on seotud istungite terviklikkusega, samuti istungitel osalevate isikute isikuandmete kaitse. Eriline rõhk pandi video kvaliteedile ja kaamerate juhtimisele, et tagada kvaliteetne pilt. Voogedastusteenust täiendavad järk-järgult uued välised kommunikatsioonivahendid, mis võimaldavad muuta meie institutsiooni töö nähtavamaks, säilitades samas maksimaalse läbipaistvuse kodanike suhtes. See on ilmselt ainult esimene samm, kuid esimene samm on alati kahtlemata kõige keerulisem.“
Tina Omahen,
tõlk
„Pärast seda, kui tõlgid olid tervishoiukriisi tõttu pidanud kohanema nende elukutset puudutavate suurte muudatustega, tuli neil tundma õppida veel üht uuendust: enne istungite voogedastust esitatavate audiovisuaalsete ülevaadete dubleerimine. Erinevalt tõlkimisest peab dubleerimine toimuma peaaegu täiuslikus sünkroonis kõnelejaga. Lisaks sellele, et me pidime kohandama oma tavapärast tekstiedastustehnikat sellele teistsugusele nõudele, pidime ka õppima töötama uute salvestusvahenditega. Mõne kolleegi jaoks, kes kasutasid ettevalmistamiseks peamiselt käsitsi kirjutatud dokumente, oli digipöördega keeruline toime tulla. Kuid pärast mõningaid raskeid hetki oleme nüüdseks välja töötanud kindla rutiini selle uue ülesande täitmiseks.“
Marc-André Gaudissart,
Euroopa Kohtu asekohtusekretär
„Kuigi suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavate kohtuistungite ülekandmist veebis on eelkõige ajakirjanikud, teadlased ja parlamendiliikmed nõudnud juba mitu aastat, ei olnud Euroopa Kohus ega Üldkohus seda veel rakendanud, mitte ainult kohtuistungite juhtimise ja sujuva läbiviimisega seotud probleemide tõttu, vaid ka tehniliste ja keeleliste piirangute tõttu, kuna liidu kodanikel oleks vähem kasu mitmekeelse kohtuistungi ilma sünkroontõlketa ülekandmisest. See oli enne tervishoiukriisi …
Tänu märkimisväärsetele jõupingutustele, mida Euroopa Kohus sel ajavahemikul tegi, eelkõige selleks, et võimaldada pooltel, kelle suhtes kehtisid kohati väga ranged reisipiirangud, osaleda Luxembourgis toimuvatel kohtuistungitel kaugühenduse teel, on Euroopa Kohtu käsutuses vajalikud tehnilised vahendid, mis võimaldavad tal nüüd oma kohtuistungeid veebis edastada. See areng puudutab praeguses etapis ainult Euroopa Kohtu suurkoja istungeid. See on siiski oluline samm õigusemõistmise kodanike jaoks läbipaistvamaks muutmise suunas, kuid ka vaieldamatu edasiminek liikmesriikide kohtute jaoks, kes on esitanud Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse liidu õiguse tõlgendamise või kehtivuse kohta ning saavad nüüd jälgida kohtuistungil toimuvaid arutelusid distantsilt ja seega Euroopa Kohtu vastust paremini mõista. See on oluline eelis ajal, mil Euroopa integratsiooni väärtused ja alused seatakse mõnikord kahtluse alla.“
Teatrietendus Euroopa Kohtu suures kohtusaalis
Viimane suvi – Falcone ja Borsellino kolmkümmend aastat hiljem
Mälestamaks Itaalia maffiavastaseid kohtunikke Giovanni Falconet ja Paolo Borsellinot, kelle tapmisest möödus 30 aastat, muutus Euroopa Kohtu suur kohtusaal teatrilavaks, kus etendus Claudio Fava näidend „L’Ultima estate – Falcone e Borsellino trent’anni dopo“, mille lavastas Chiara Callegari ja mida olid vaatama tulnud president K. Lenaerts ja paljud silmapaistvad isikud. Claudio Fava on ajakirjanik ja kirjanik, endine Itaalia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liige, praegune Commissione Antimafia della Regione Sicilia president. Tema teos jälgib kahe Itaalia kohtuniku viimaseid elukuid 1990. aastatel.
Kirjutuslaud, kaks tooli ja kaust minimalistlikult kujundatud laval – lavastaja C. Callegari soovis edasi anda seda, kui oluline on pühendumine ühisele eesmärgile ja vajadus jääda valvsaks ohu suhtes, mida õigusriigi eiramine ja piirideta majanduskuritegevus endast veel tänapäevalgi kujutavad. Kunstiline keel loob ruumi, et suunata vaatajate emotsioone ja meenutada neile õigusemõistmise väärtusi. Kohus tuletas sellega meelde, kui tähtis on kohustus mäletada, ja soovis avaldada austust neile Itaalia kohtunikele, kes olid pühendunud õigusriigi kaitsele.
Chiara Callegari, Simone Luglio ja Giovanni Santangelo
„Etendus „L’Ultima estate – Falcone et Borsellino trent’anni dopo“ jutustab kahe maffiavastasele võitlusele pühendunud Itaalia kohtuniku ainulaadse loo. See valmis 2021. aastal, ajal, mil inimkonna jaoks valitses suur ebakindlus, kui inimesed kogu maailmas võitlesid ühise ohu vastu. Selles ebakindluses oli kummaline ja raske mõelda nende kahe mehe elu lavaletoomisele, kes pidid üksi võitlema piiritu koletise, maffia vastu. On olnud au teha kummardus neile isiksustele sellises kohas nagu Euroopa Liidu Kohus.
Lugude jutustamiseks vajab näitleja publikut. Kohtus ei leidnud me mitte ainult palju pealtvaatajaid – nii kohapeal kui ka veebis –, vaid ka koha, mis oma olemuse ja missiooni kaudu kannab kõigi Euroopa kodanike häält.
See koht asetas meie näidendi perspektiivi ja tõstis meie etenduse teisele tasemele. Näitlejate öeldud sõnade kaal muutus ja omandas teise mõõtme. Pidime arvesse võtma, et olime esimesed, kes astusid üles Euroopa Liidu Kohtus, mis üheks päevaks muutus teatrisaaliks.
Näidendi juhatasid sisse Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts ja seejärel Itaalia justiitsminister Marta Cartabia. Siis oli meie kord! Tuli end kokku võtta, arvestades, milline kaal on nõnda valusa etenduse esitamisel sellises ülimalt sümboolses õigusemõistmise paigas.
„Päev oli otsustatud, üks maikuu laupäev …“ – need sõnad kajasid suure kohtusaali vaikuses ja meie jutustus kahe õigusemõistja inimlikust teekonnast algas.
Meile jääb alatiseks meelde soe vastuvõtt, korraldajate ja tehniliste meeskondade abivalmidus ja asjatundlikkus ning ühine entusiasm selles imelises liidu õiguse pühamus.“
C | Suhted üldsusega
Kommunikatsiooni direktoraadi pressiesindajad, kes on hariduselt juristid, vastutavad kohtuotsuste, määruste ja kohtujuristi ettepanekute ning pooleliolevate kohtuasjade selgitamise eest kõikide liikmesriikide ajakirjanikele ja oma erinevatele kontaktisikutele. Nende ülesandeks on valmistada nimetatud sihtrühmade jaoks ette üritusi ja kommunikatsioonimaterjale, mida viimased saavad ka tellida.
page-s3.sub-3.region-2.graph-1.paragraph-1
page-s3.sub-3.region-2.graph-1.paragraph-2
Aastal 2022, mis oli pühendatud teemale „Kodanikulähedane õigusemõistmine“, muutus dialoog õigusvaldkonna spetsialistide ja avalikkusega tunduvalt intensiivsemaks. Selle suundumuse aluseks oli infotehnoloogia laialdasem kasutamine nii uue kaugosalusega külastuste programmi kui ka suhtlusvõrgustike raames, eesmärgiga muuta kohtu tegevus eelkõige kodanikuühiskonna jaoks ligipääsetavamaks ja läbipaistvamaks. 70. aastapäev andis võimaluse tuua esile üks Euroopa Liidu Kohtu põhiväärtustest: olla kodanike ja õigusel rajaneva liidu teenistuses.
Tänu pandeemiast tingitud piirangute järkjärgulisele kaotamisele leidsid 2022. aastal tasapisi tee kohtusse tagasi ka külastajad.
Pärast kahte aastat, mil kogunemised ei olnud lubatud, korraldas kohus 9. mail, Euroopa päeval, esimese avatud uste päeva. Selle sündmuse raames korraldati kohtu asukohas eelregistreerunutele mitmes keeles giidiekskursioone, mille käigus tutvustati üldsusele institutsiooni tegevust: Euroopa Kohtu ja Üldkohtu rolli, kohtuasja menetluskäiku, nõupidamiste saali ja suurt kohtusaali. Samal ajal seadis kohus Esch-sur-Alzette’is, Euroopa 2022. aasta kultuuripealinnas, üheks kauniks kevadpäevaks üles oma teabeleti. Kohtu töötajatest ja liikmetest koosnev meeskond käis kodanikega kohtumas, et tutvustada ja selgitada Euroopa kohtuasutuse rolli. 8. oktoobril otsustas kohus taasavada oma uksed kevadise üritusega võrreldes suurema sündmuse jaoks. Esiplaanil olid institutsiooni teenused ja paljud elukutsed. Kokku kasutas 2022. aastal seda ainulaadset võimalust tutvuda kohtuga seestpoolt rohkem kui 2700 inimest.
Aasta jooksul avaldasid kohtu pressiesindajad CVRIA veebisaidil 216 pressiteadet, millega teavitatakse ajakirjanikke ja juriste Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustest reaalajas kohe pärast nende kuulutamist. Võttes arvesse kõiki veebisaidil kättesaadavaid keeleversioone, saadeti liikmesriikide kontaktisikutele 2856 pressiteadet.
Samuti saatsid pressiesindajad oma kontaktisikutele, peamiselt ajakirjanikele, kuid ka õigusvaldkonna spetsialistidele, 551 uudiskirja ja 568 kiirülevaadet kohtuasjade kohta, mida pressiteated ei kajastanud. Ühtlasi käsitleti 2022. aastal enam kui 10 000 e-kirja ja ligi 5000 telefonikõnet, mis puudutasid kodanike teabenõudeid (iga pöörduja keeles).
Institutsioon laiendas suhtlusvõrgustike kasutamist üldsuse teavitamiseks oma kahe Twitteri konto kaudu, millest üks on prantsuse ja teine inglise keeles ning millel on kokku 146 000 jälgijat. 2022. aastal postitati eelkõige Euroopa Kohtu ja Üldkohtu olulisimate otsuste ja institutsiooni tegevuse peamiste sündmuste kohta 1868 säutsu, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. See märgatav kasv on seletatav 70. aastapäeva tähistamise kajastamisega, mille jaoks viidi läbi spetsiaalne Twitteri kampaania. Jälgijad said just selleks puhuks postitatud 70 säutsu kaudu, mis tutvustasid institutsiooni tegevuse 70 aastat, tutvuda kohtu ajalooga. Euroopa Liidu Kohus on esindatud ka LinkedInis, kus ta postitas 313 sõnumit oma 178 000 jälgijale selles kutsealases võrgustikus. Ühe aasta jooksul on kohus suurendanud seda kogukonda rohkem kui kolmandiku võrra, mis on tema sellel platvormil kohaloleku tõhususest tunnistust andev areng.
page-s3.sub-3.region-2.graph-2.paragraph-1
page-s3.sub-3.region-2.graph-2.paragraph-2
Seega järgib kohus läbipaistvuse eesmärki, et tugevdada kodanike usaldust institutsiooni vastu. Selles protsessis on oluline teha tema roll ja õigusemõistmisalane tegevus arusaadavaks. Seda soovi olla kodanikele lähemal näitab ka 2021. aastal alanud kaugosalusega külastuste projekti elluviimine. Alguses pakuti seda prantsuse, itaalia, läti ja ungari keeles, ja kuna seda saatis edu, otsustati seda pakkuda ka teistes keeltes. Nõnda viidi kaugosalusega külastusi läbi ka tšehhi, kreeka, poola ja rumeenia keeles. Aastaks 2023 on seatud eesmärk seda suunda jätkata ja laiendada seda programmi teistele ametlikele keeltele.
Mis puutub traditsioonilisematesse formaatidesse, siis pärast kahte pandeemia mõju all kulgenud aastat on taas asutud korraldama ka kohapealseid külastusi. Nõnda käis hoonetes kokku 9683 külastajat. Teised – neid oli sel aastal umbes 15% külastajatest – eelistasid virtuaalset formaati. See suundumus lähiaastatel tõenäoliselt laieneb oluliselt, muutes kohtu ligipääsetavaks ka Luksemburgist kaugemal elavatele Euroopa kodanikele. See avatuse poliitika, mis ühelt poolt vähendab süsinikdioksiidi mõju ning kaotab vahemaad ja kulud, kujutab endast teiselt poolt lisandväärtust läbipaistvuse ja institutsiooni mõistmise eesmärgi saavutamise seisukohalt.
Kaugosalusega külastuste eesmärk on tutvustada 15–18aastastele keskkooliõpilastele liidu kohtute rolli. Selle käigus tutvustab jurist kohtu praktika mõju õpilaste igapäevaelule ja kohtu õigustmõistvat tegevust. Keskkooliõpilased teevad virtuaalse ekskursiooni hoonetes ja vaatavad kahte selle programmi tarbeks tehtud lühifilmi. Nad saavad kohtuda kohtuniku või kohtujuristiga, kes vastab nende küsimustele. Programmi eesmärk on tõsta noorte keskkooliõpilaste ja nende õpetajate teadlikkust demokraatlikest väärtustest ja hetkel aktuaalsetest õigusküsimustest.
Mr Dimitrios Gratsias,
Euroopa Kohtu kohtunik
„Väljavaade osaleda kreeka keeles kohtu kaugosalusega külastusel tundus mulle põnev juba projekti algusest peale. Tuleb tunnistada, et mul olid siiski ka mõningad kahtlused. Kuidas rääkida keskkooliõpilastele Euroopa Liidu Kohtust, koormamata neid liigsete tehniliste detailidega, kuid samas tegemata ülelihtsustamise viga? Ja pealegi oli tegemist just nimelt kaugkülastusega, millel puudub spontaansus, mis on üldiselt omane kohapealse külastuse käigus toimuvale suhtlusele. Selgus, et minu kahtlused oli alusetud. Paljud osalejad edastasid meile küsimusi juba varem, üks huvitavam kui teine. Ma ehitasin oma esitluse üles nii, et kõigepealt vastasin üldisematele, seejärel täpsematele või koguni isiklikumat laadi küsimustele. Seetõttu ja ka tänu külastuse ajal esitatud küsimustele ei olnud meie vestlus mitte ainult elav, mis ei ole selliste külastajate puhul üllatav, vaid ka tõeline süvitsiminev arutelu, mis minu arvates andis tõese ülevaate liidu kohtu ülesandest ja tema lahendada olevatest raskustest. Kas ma teeksin seda uuesti? Jah, ilma mingi kahtluseta!“
Varvara Efkarpidou,
abiturient, Pireuse (Kreeka) Jeanne d’Arci nimeline Prantsuse-Kreeka kool
„Minul ja mu klassikaaslastel oli võimalus käia Euroopa Liidu Kohtus kaugosalusega külaskäigul ja vestelda kohtu liikmetega. Pääs liidu kohtusse giidiekskursioonile on unikaalne võimalus, kuna meie vanuses, kus peame planeerima oma tulevikku, on eneseanalüüsil ja kutsenõustamisel suur tähtsus. Praegu ei ole väga optimistlikud ajad: ühiskondlikud ja finantskriisid ning meie järjest murelikumaks muutvad vanemad tekitavad meiski kõhklusi. Seetõttu oli kohtumine kohtu liikmetega rikastav kogemus ja meist mõne jaoks unistuse algus. Vastused meie küsimustele ja kogu giidiekskursioon tekitasid kõigis õpilastes huvi ja uudishimu. See külastus jääb meile alatiseks meelde. Suur tänu kõikidele korraldajatele ja meie koolile selle ilusa algatuse eest.“