Kohtutegevus

A | Euroopa Kohus 2022. aastal

Euroopa Kohtule esitatakse peamiselt

eelotsusetaotlusi,
kui liikmesriigi kohtul on kahtlusi liidu õigusakti tõlgendamise või kehtivuse osas, peatab ta oma menetluse ja pöördub Euroopa Kohtu poole. Olles saanud selgitusi Euroopa Kohtu otsusest, saab liikmesriigi kohus seejärel oma menetluses oleva vaidluse lahendada. Kohtuasjade puhul, milles on vaja vastus anda väga lühikese aja jooksul (näiteks varjupaiga, piirikontrolli, lapseröövi vms valdkonnas), on ette nähtud eelotsuse kiirmenetlus (PPU) ;
hagisid, milles palutakse
- tühistada liidu õigusakt (tühistamishagi), või
- tuvastada, et liikmesriik on rikkunud liidu õigust (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi). Kui liikmesriik ei täida kohtuotsust, milles rikkumine tuvastati, võib Euroopa Kohus teise hagi alusel, mida nimetatakse teistkordseks kohustuste rikkumise hagiks, mõista talle rahalise sanktsiooni;
apellatsioonkaebusi Üldkohtu lahendite peale, mille Euroopa Kohus võib apellatsioonimenetluse tulemusena tühistada;
arvamuse taotlusi (mille võib esitada liikmesriik või liidu institutsioon) küsimuses, kas leping, mille liit kavatseb kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida, on aluslepingutega kooskõlas.

Euroopa Kohtu tegevus ja areng

Euroopa Kohtu koosseis jäi 2022. aastal muutumatuks, nagu ka tema tegevust reguleerivad õigusaktid: Euroopa Liidu Kohtu põhikiri ja kodukord.

Pärast kahte aastat, mida mõjutas tervisekriis, toimus 2022. aastal töötajate üldine tagasipöördumine institutsiooni ruumidesse ja naasmine tavaliste töötingimuste juurde, eriti mis puudutab kohtuistungite korraldamist. Tehnoloogilist arengut, milles mängisid olulist rolli kahe eelneva aasta tervishoiumeetmed, on siiski kasutatud mõne olulise projekti elluviimiseks, mille eesmärk on tuua Euroopa õigusemõistmine kodanikele lähemale.

Alates 26. aprillist 2022 pakub Euroopa Kohus kohtuistungite voogedastust, mille eesmärk on sama moodi nagu 2021. aastal käivitatud kaugosalusega külastuste projektil tugevdada Euroopa Kohtu kui üldsusele ligipääsetavama „kodanike kohtu“ mõõdet. Ülekannete eesmärk on võimaldada kõigil soovijatel jälgida kohtuistungit samadel tingimustel kui siis, kui nad oleksid Luxembourgi kohtusaalis füüsiliselt kohal, tänu istungi sünkroontõlkele keeltesse, mis on vajalikud kohtuistungi nõuetekohaseks läbiviimiseks.

Statistilises plaanis iseloomustab 2022. aastat taas kord väga intensiivne tegevus. Nõnda algatati Euroopa Kohtus 806 kohtuasja. Nagu ka varasematel aastatel, on tegemist peamiselt eelotsusetaotluste ja apellatsioonkaebustega, mis vastavalt 546 ja 209 kohtuasjaga moodustavad üle 93% kõigist 2022. aastal esitatud kohtuasjadest. Need käsitlevad nii erinevaid ja tundlikke valdkondi nagu Euroopa Liidu põhiväärtuste säilitamine, isikuandmete kaitse ning tarbija- ja keskkonnakaitse, aga ka maksustamine, konkurents ja riigiabi. Samuti saabus mitu kohtuasja, mis on seotud tervishoiukriisi ja Ukraina sõjaga.

Euroopa Kohtu eri koosseisud lõpetasid 808 kohtuasja. Suur arv kohtuasju (78) lahendati suurkojas ning kahes kohtuasjas, mis puudutavad seost õigusriigi põhimõtete järgimise ja liidu eelarve täitmise vahel, tegi otsuse täiskogu (kohtuasjad C‑156/21, Ungari vs. parlament ja nõukogu, ja C‑157/21, Poola vs. parlament ja nõukogu).

Tänu sellele, et sagedamini kasutati kohtumäärusi, eelkõige apellatsioonimenetlustes, jäi menetluste üldine kestus (16,4 kuud) sarnaseks eelmise aasta omaga (16,6 kuud), kuid märgina sellest, et Euroopa Kohtule esitatud küsimused olid keerukamad, pikenes eelotsuseasjade menetlemise keskmine aeg (17,3 kuud, võrreldes 16,7 kuuga 2021. aastal).

31. detsembri 2022. aasta seisuga oli Euroopa Kohtus menetluses 1111 kohtuasja, mis on, kaheühikulise erinevusega, sama arv kui 31. detsembril 2021 (1113).

Võttes arvesse seda statistikat ja asjaolu, et alates 2022. aasta juulist on Üldkohtu koosseisus 54 kohtunikku (kaks kohtunikku liikmesriigi kohta), mis tuleneb 2015. aastal otsustatud liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformi täielikust lõpuleviimisest, on Euroopa Kohus esitanud liidu seadusandjale taotluse põhikirja muutmiseks kahes punktis. Selle eesmärk on võimaldada Euroopa Kohtul säilitada oma suutlikkus teha kvaliteetseid otsuseid mõistliku aja jooksul, kuid samas keskenduda rohkem oma põhiülesannetele liidu konstitutsiooni- ja kõrgeima kohtuna.

Esiteks on muudatusettepaneku eesmärk anda Üldkohtule üle pädevus teha eelotsuseid viies selgelt määratletud valdkonnas, mis tõstatavad harva põhimõttelisi küsimusi, millel on Euroopa Kohtu kohtupraktika näol korralik pinnas ja mis pealegi esindavad piisavalt suurt arvu kohtuasju, et kavandatav üleandmine avaldaks tegelikku mõju Euroopa Kohtu töökoormusele: ühine käibemaksusüsteem, aktsiisid, tolliseadustik ja kaupade klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuris, reisijatele hüvitise maksmine ja nende abistamine ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem.

Üldkohtu pädevus teha kohtuasjas eelotsuseid ei piira tema õigust suunata kohtuasi Euroopa Kohtusse, kui ta leiab, et asjas nõutav põhimõtteline otsus mõjutab tõenäoliselt liidu õiguse ühtsust või järjepidevust. Euroopa Kohtule jääb ka võimalus vaadata Üldkohtu otsus erandjuhtudel uuesti läbi, kui on tõsine oht, et see kahjustab mainitud ühtsust või järjepidevust.

Teiseks, olukorras, kus Üldkohtu otsuste peale esitatakse arvukalt apellatsioonkaebusi, kutsutakse põhikirja muutmise taotluses üles laiendama 1. mail 2019 jõustunud apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustamise mehhanismi (põhikirja artikkel 58a), et säilitada selle menetluse tõhusus ja võimaldada Euroopa Kohtul keskenduda olulisi õigusküsimusi käsitlevatele apellatsioonkaebustele.

See laiendamine puudutaks apellatsioonkaebusi Üldkohtu otsuste peale, mis käsitlevad teatavate liidu asutuste sõltumatute apellatsiooninõukogude otsuseid, mida algul ei olnud põhikirja artiklis 58a mainitud, kui see 1. mail 2019 jõustus (nt Euroopa Liidu Raudteeamet ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet, Euroopa Pangandusjärelevalve või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve).

Koen Lenaerts

Euroopa Liidu Kohtu president

**806** saabunud kohtuasja

**546** eelotsusemenetlust sh 5 eelotsuse kiirmenetlust

**Enim eelotsusetaotlusi esitanud liikmesriigid:**

Saksamaa 98

Itaalia 63

Bulgaaria 43

Hispaania 41

Poola 39

37 hagi, neist: 35 rikkumismenetlust ja 2 teistkordset kohustuste rikkumise hagi

**209** apellatsioonkaebust Üldkohtu lahendite peale

6 tasuta õigusabi taotlust

Kohtuasja pool, kes ei suuda kohtukulusid tasuda, võib taotleda tasuta õigusabi.

**808** lahendatud kohtuasja

**564** eelotsusemenetlust, sh 7 eelotsuse kiirmenetlust

36 36 hagi, neist 17 juhul tuvastati liikmesriigi kohustuste rikkumine 12 liikmesriigi poolt

**196** apellatsioonkaebust Üldkohtu lahendite peale, neist 38 alusel Üldkohtu lahend tühistati

1 arvamus

Keskmine menetlusaeg: 16,4 kuud

Keskmine menetlusaeg eelotsuse kiirmenetluste puhul: 4,5 kuud

**1 111** pooleliolevat kohtuasja 31. detsembri 2022. aasta seisuga

**Peamised valdkonnad:**

institutsiooniline õigus 38

intellektuaalomand 33

keskkond 46

konkurents 64

maksustamine 80

riigiabi 58

sotsiaalpoliitika 73

tarbijakaitse 77

transport 49

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala 132

Vt üksikasjalikku statistikat Euroopa Kohtu kohta

Euroopa Kohtu liikmed

Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 11 kohtujuristist.

Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat ja seda võib pikendada.

Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid.

Kohtunikud täidavad oma ülesandeid täiesti erapooletult ja sõltumatult.

Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast presidendi ja asepresidendi. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetavad kohtusekretäri kuueaastaseks ametiajaks.

O. Spineanu-Matei

kohtunik

T. Ćapeta

kohtujurist

L. Medina

kohtujurist

A. Calot Escobar

kohtusekretär

Protokolliline järjestus alates 7.10.2022

B | Üldkohus 2022. aastal

Peamiselt lahendab Üldkohus esimeses kohtuastmes hagisid Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste aktide peale, mille on esitanud füüsilised ja juriidilised isikud (üksikisikud, äriühingud, ühendused jne), keda need aktid isiklikult ja otseselt puudutavad, ning liikmesriigid, ja hagisid, millega nõutakse institutsioonide või nende teenistujate tekitatud kahju hüvitamist.

Suur osa Üldkohtu lahendatavatest vaidlustest on majanduslikku laadi vaidlused: intellektuaalomand (Euroopa Liidu kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), konkurents, riigiabi ning pangandus‑ ja finantsjärelevalve.

Üldkohus on samuti pädev lahendama avaliku teenistuse valdkonna vaidlusi Euroopa Liidu ja tema teenistujate vahel.

Üldkohtu lahendite peale võib Euroopa Kohtule esitada apellatsioonkaebuse , mis on piiratud õigusküsimustega. Kohtuasjades, mis on juba kaks korda läbi vaadatud (esmalt sõltumatu apellatsioonikoja ja seejärel Üldkohtu poolt), võtab Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse menetlusse ainult juhul, kui selles on tõstatatud liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline küsimus.

Üldkohtu tegevus ja areng

2022. aastal naasis meie mandrile taas sõda. See kohutav sündmus peab olema hetk, mis jõuab kõikide eurooplaste ühisteadvusse. Rahu ei ole kunagi iseenesestmõistetav ja nõuab kõigi pühendumust. Meie institutsioon on selle kohustuse keskmes. Euroopa Kohtu ja Üldkohtu ülesanne on tagada õigusnormide järgimine ja töötada inimväärikuse kaitsmise nimel. Liidus ei lahendata konflikte mitte ähvarduste ja relvadega, vaid arutelude ja seadustega. Sellega seoses peab Üldkohus – mõnikord väga lühikeste tähtaegade jooksul – kontrollima nende piiravate meetmete õiguspärasust, mille liit on võtnud isikute või üksuste suhtes, kes on seotud Venemaa Föderatsiooni poolt alates 2022. aasta veebruarist peetava agressioonisõjaga. Nõnda tegi Üldkohtu suurkoda otsuse kohtuasjas RT France vs. nõukogu kiirendatud menetluses viis kuud pärast selle esitamist. Praeguseks on esitatud üle 70 kohtuasja, mis puudutavad selle relvastatud konfliktiga seotud piiravaid meetmeid. Meie liidule on auküsimus, et sellised meetmeid ei oleks meelevaldsed ja et neid kontrolliksid seega sõltumatud ja erapooletud kohtunikud.

Rohkem kui kunagi varem kajastasid Üldkohtule esitatud kohtuasjad meie kontinendi ees seisvaid olulisi ühiskondlikke probleeme. Lisaks piiravatele meetmetele, mis ei puuduta ainult sõda Ukrainas, hõlmavad need ka digihiidude konkurentsi reguleerimist ja järelevalvet riigiabi üle eelkõige maksude valdkonnas ning energia- ja keskkonnasektoris. Vaidlused puudutavad ka pangandus‑ ja finantsõiguse, isikuandmete kaitse, ühise kaubanduspoliitika ja energiaturgude reguleerimise küsimusi. Võttes arvesse hiljutisi õigusloomega seotud uuendusi ja üha pingelisemat rahvusvahelist konteksti, võib liidu institutsioonide õigusaktide õiguspärasuse kontrollimine muutuda intensiivsemaks.

Kuid ärgu olgu siin mingit kahtlust – Üldkohus on oma kohustustest täiesti teadlik. Tal on selleks vajalikud vahendid. Viimase aasta jooksul on nimelt kohtuga liitunud kaheksa uut liiget, mis tähistab määrusega 2015/2422 algatatud reformi lõpuleviimist. Nüüd on 54 liikmelisel Üldkohtul viimaks igast liikmesriigist kaks kohtunikku. Pidades silmas 2022. aasta septembris alanud uut kolmeaastast perioodi, arutas kohus ka intensiivsemalt oma töökorralduse ja -meetodite üle, keskendudes kohtulikule kontrollile, menetlusosaliste toetamisele kogu menetluse vältel ja menetluse kestusele (2022. aastal oli keskmine menetlusaeg 16,2 kuud). Selliselt tugevnenud ja ümberkorraldatud Üldkohtu edasise töö suund on selge: pakkuda kvaliteetset ja õigussubjektidele arusaadavat õigusemõistmist, mis vastab tänapäeva maailma ootustele.

Liidu kohtusüsteem peab pidevalt kohanema meie aja väljakutsetega. Seda silmas pidades esitas Euroopa Kohus novembris 2022 seadusandliku algatuse taotluse, mille eesmärk on eelkõige määratleda konkreetsed valdkonnad, milles Üldkohtul võib olla pädevus arutada ja lahendada liikmesriikide kohtute esitatud eelotsuse küsimusi (ELTL artikkel 256). Üldkohus on valmis toetama Euroopa Kohut, kelle töökoormus üha suureneb. Olles tihedalt seotud selle algatuse väljatöötamisega, teeb Üldkohus juba ettevalmistusi selle elluviimiseks.

Marc van der Woude

Üldkohtu president

**858** lahendatud kohtuasja

**760** hagi, neist:

**1 474** pooleliolevat kohtuasja 31. detsembri 2022. aasta seisuga

Hagide peamised valdkonnad

Vt üksikasjalikku statistikat Üldkohtu kohta

Kohtupraktika uuendused

Nagu muu maailm, on ka Üldkohus pidevas sündmuste keerises. Samal ajal kui COVID-19 pandeemiast tulenevad vaidlused viivad kohtu senitundmatutele radadele, nagu näitab 27. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Roos jt vs. parlament (T‑710/21, T‑722/21 ja T‑723/21), milles analüüsiti esimest korda, kas teatavad Euroopa Liidu institutsioonide poolt oma töötajate tervise kaitseks kehtestatud piirangud on õiguspärased, on 24. veebruaril 2022 Venemaa Föderatsiooni alustatud sõjaline agressioon Ukraina vastu tekitanud uue kohtuvaidluste kolde. Nõnda võttis Üldkohtu suurkoda 27. juuli 2022. aasta kohtuotsuses RT France vs. nõukogu (T‑125/22) kiirendatud menetluses esimest korda seisukoha selliste nõukogu vastuvõetud piiravate meetmete seaduslikkuse kohta, millega keelatakse audiovisuaalsisu levitamine.

Sellegipoolest ei tohiks lasta sel sündmuste tulval varjutada paljusid kohtupraktika edasiarendusi, mida Üldkohus on teinud traditsioonilisemas kontekstis.

Näiteks analüüsis Üldkohus seoses institutsiooniliste küsimustega 12. jaanuari 2022. aasta kohtuotsuses Verelst vs. nõukogu (T‑647/20) esimest korda seda, kas määruse 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel, alusel vastu võetud rakendusotsus 2020/1117 selle prokuratuuri Euroopa prokuröride ametisse nimetamise kohta on seaduslik. Oma analüüsi tulemusel jõudis Üldkohus järeldusele, et nõukogul on liikmesriigi Euroopa prokuröri ametikohale kandideerijate hindamisel ja võrdlemisel lai kaalutlusruum, ning lisas, et kõnealusel juhul jäädi eduka kandidaadi valimisel ja ametisse nimetamisel selle laia kaalutlusruumi piiresse. Riigihangete valdkonnas analüüsis Üldkohus 26. jaanuari 2022. aasta kohtuotsuses Leonardo vs. Frontex (T‑849/19) sellise hanketeate ja selle lisade vastu esitatud tühistamishagi vastuvõetavust, mille esitas ettevõtja, kes ei osalenud selle hanketeate alusel korraldatud pakkumismenetluses. Üldkohus otsustas laiendatud koosseisus, et äriühingul, kes tõendab, et tema osalemine hankemenetluses oli muudetud võimatuks tehnilistes tingimustes ette nähtud nõuete tõttu, võib olla põhjendatud huvi esitada hagi mitme hankedokumendi vastu. Konkurentsi valdkonnas tegi Üldkohus 13. juuli 2022. aasta kohtuotsuses Illumina vs. komisjon (T‑227/21) esimest korda otsuse ühinemismääruse 139/2004 artiklis 22 ette nähtud üleandmismehhanismi kohaldamise kohta tehingule, millest teatamist taotluse esitanud riigis ei nõuta, kuid mille tulemusel omandatakse ettevõtja, mille tähtsus konkurentsile ei kajastu tema käibes. Kõnealusel juhul nõustus Üldkohus, et põhimõtteliselt võib komisjon tunnistada ennast sellises olukorras pädevaks.

Savvas S. Papasavvas

Üldkohtu asepresident

Üldkohtu liikmed

Üldkohtusse kuulub kaks kohtunikku igast liikmesriigist.

Üldkohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes on kõrgesse kohtunikuametisse määramiseks pädevad. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat ja seda võib pikendada. Nad valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi. Nad nimetavad kohtusekretäri kuueaastaseks ametiajaks.

Kohtunikud täidavad oma ülesandeid täiesti erapooletult ja sõltumatult.

Jaanuaris 2022 nimetatakse Üldkohtu kohtunikena ametisse Ioannis Dimitrakopoulos (Kreeka), Damjan Kukovec (Sloveenia) ja Suzanne Kingston (Iirimaa).

Juulis 2022 nimetatakse Üldkohtu kohtunikena ametisse Tihamér Tóth (Ungari) ja Beatrix Ricziová (Slovakkia).

Fookuses

Määrus, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, on kehtiv

16. veebruari 2022. aasta kohtuotsused Ungari vs. parlament ja nõukogu ning Poola vs. parlament ja nõukogu (C‑156/21 ja C‑157/21)

Õigusriik

See on üks liidu põhiväärtusi, millega on hõlmatud:

seaduslikkuse põhimõte, mis tähendab läbipaistvat, aruandekohustuslikku, demokraatlikku ja pluralistlikku õigusloomeprotsessi;
õiguskindluse põhimõte;
täidesaatva võimu omavoli keelu põhimõte;
tõhusa õiguskaitse põhimõte (juurdepääs sõltumatule ja erapooletule õigusemõistmisele);
võimude lahususe põhimõte;
diskrimineerimiskeelu põhimõte ja võrdsus seaduse ees.

Selleks, et kaitsta liidu eelarvet ja finantshuve õigusriigi põhimõtete kui liidu alusväärtuse rikkumisest tuleneda võivate mõjude eest, on liit kehtestanud uue tingimuslikkuse korra.

Selle, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2020/2092 kehtestatud korra kohaselt sõltub liidu eelarvest rahaeraldiste saamine sellest, kas liikmesriigid järgivad õigusriigi põhimõtteid. See määrus võimaldab nõukogul pärast komisjoni uurimist võtta meetmeid – näiteks peatada maksed või teha finantskorrektsioone –, et kaitsta liidu eelarvet ja finantshuve, kui sellised rikkumised võivad neid kahjustada.

Ungari ja Poola vaidlustasid selle määruse Euroopa Kohtus. Erakorralise tähtsuse tõttu arutas neid kohtuasju Euroopa Kohtu täiskogu.

16. veebruaril 2022 jättis Euroopa Kohus Ungari ja Poola hagid rahuldamata.

Euroopa Kohus rõhutab, et liit rajaneb liikmesriikide ühistel väärtustel, mille hulka kuulub ka õigusriik. Need ühised väärtused määravad ära ka liidu kui ühise õiguskorra identiteedi ja kõik liikmesriigid nõustusid nendega liitu astudes. Õigusriigi põhimõtete austamine on seega liikmesriikidele tulemuse saavutamise kohustus, mis tuleneb otseselt sellest, et nad kuuluvad liitu. See on tingimuseks, et need riigid saaks kasutada kõiki neile aluslepingute kohaldamisest tulenevaid õigusi.

Liikmesriigis toime pandud õigusriigi põhimõtete rikkumised võivad liidu finantshuve tõsiselt kahjustada. Liikmesriigid saavad usaldusväärse finantsjuhtimise tagada ainult siis, kui nende avaliku sektori asutused tegutsevad kooskõlas seadusega, kui õigusrikkumisi uuritakse tulemuslikult ning kui riigiasutuste meelevaldsete või ebaseaduslike otsuste üle saavad teha tõhusat kohtulikku kontrolli sõltumatud ja erapooletud kohtud. Liit peab seega olema võimeline kaitsma oma finantshuve, eelkõige liidu eelarve kaitsmise meetmete kaudu. Seetõttu leiab Euroopa Kohus, et vaidlustatud määrusega kehtestatud kord on hõlmatud mõistega „finantseeskirjad“, millega määratakse kindlaks eelarve täitmise kord (Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 322). Seega võeti määrus õigesti vastu sellel õiguslikul alusel.

Vastuseks Ungari ja Poola argumentidele selgitab Euroopa Kohus ka, et tingimuslikkuse mehhanismiga ei hoita kõrvale Euroopa Liidu lepingu (ELL) artiklis 7 ette nähtud menetlusest. Kumbki menetlus taotleb erinevat eesmärki ja neil on erinev ese. Eelkõige võimaldab ELL artikkel 7 reageerida liidu alusväärtuste olulisele ja jätkuvale rikkumisele või sellise rikkumise ilmsele ohule, samas kui vaidlustatud määrus on kohaldatav ainult õigusriigi põhimõtete rikkumise suhtes ja ainult juhul, kui on mõistlik alus arvata, et need rikkumised mõjutavad eelarvet.

Euroopa Kohus lükkab tagasi ka väite, et õigusriigi põhimõtetel puudub liidu õiguses konkreetne materiaalne sisu. Need põhimõtted on tema kohtupraktikas põhjalikult välja töötatud ja niisiis on need leidnud liidu õiguskorras täpsustamist. Nende allikaks on ühised väärtused, mida liikmesriigid tunnustavad ja millest nad oma õiguskordades lähtuvad. Seetõttu on liikmesriigid võimelised piisava täpsusega kindlaks määrama iga põhimõtte olemuse ja sellest tulenevad nõuded.

Viimaks nõuab tingimuslikkuse mehhanismi rakendamine, et oleks võimalik tuvastada tegelik seos õigusriigi põhimõtte rikkumise ja liidu usaldusväärse finantsjuhtimise tõsise kahjustamise ohu vahel. Rakendamine seab komisjonile ka ranged menetlusnõuded. Ungari ja Poola väitsid seega alusetult, et komisjonile ja nõukogule antud volitused on liiga ulatuslikud. Euroopa Kohus järeldab sellest, et vaidlustatud määrus vastab õiguskindluse nõuetele.

ELL artikkel 7

Selles sättes kirjeldatakse menetlust, mille kohaselt peatatakse teatavad aluslepingute kohaldamisest tulenevad õigused liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikide ühiseid väärtusi, mille hulgas on õigusriigi põhimõtted. Ungari ja Poola väitsid, et tingimuslikkuse määrus lubab paralleelse menetluse kehtestamisega õigusvastaselt kõrvale hoida ELL artiklis 7 sätestatud täpsetest tingimustest, et määrata liikmesriigile sanktsioone.

Õigusriigi põhimõtete austamist on Euroopa Kohus käsitlenud paljudes kohtuotsustes, sealhulgas:

27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses (Kohtunike sõltumatus – Palga vähendamine liikmesriigi avalikus teenistuses) (C‑64/16) ;
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (Kohtunike distsiplinaarkord – Piirang liikmesriikide kohtute õigusele ja kohustusele pöörduda eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole) (C‑791/19) ;
20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika (Liikmesriigi kohtute sõltumatus – Ametisse nimetamise menetlus – Peaministri pädevus – Kohtunike ametisse nimetamise komitee kaasamine) (C‑896/19).

Õiguskindluse põhimõte

See põhimõte nõuab, et õigusnormid oleksid selged ja täpsed ning et nende kohaldamine oleks õigussubjektidele ettenähtav, eriti kui need võivad üksikisikutele ja ettevõtjatele kaasa tuua ebasoodsaid tagajärgi. Seega peab määrus võimaldama isikutel selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning toimida neile vastavalt.

Fookuses

Keskkonnakaitseühenduste õigus pöörduda kohtusse

8. novembri 2022. aasta kohtuotsus Deutsche Umwelthilfe (mootorsõidukite tüübikinnitus) (C‑873/19)

Keskkonna kaitsmiseks ja õhukvaliteedi parandamiseks keelab Euroopa Liidu määrus mootorsõidukite tüübikinnituse andmise kohta selliste seadmete kasutamise, mis mõjutavad heitgaasi koguse kontrollsüsteemi, et vähendada selle tõhusust (nn katkestusseadmed). Sellest keelust on siiski kolm erandit, eelkõige juhuks, kui „seade on vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest ning sõiduki ohutuks kasutamiseks“.

Saksamaa keskkonnakaitseühendus Deutsche Umwelthilfe leiab, et Saksa föderaalne mootorsõidukiamet rikkus kõnealust keeldu, lubades teatavate Volkswageni sõidukite jaoks kasutada tarkvara, mis vähendab heitgaaside ja eelkõige lämmastikoksiidide (NOx) tagastust. See tarkvara, mida nimetatakse temperatuurivahemikuks, võimaldas kohandada heitgaaside puhastamise määra vastavalt välistemperatuurile. Selle tarkvara paigaldamise tulemusel toimis heitgaasitagastus täistõhususega ainult juhul, kui välistemperatuur oli kõrgem kui 15 °C. 2018. aastal oli aga Saksamaal aasta keskmine õhutemperatuur 10,4 °C.

Deutsche Umwelthilfe vaidlustas loa Saksa kohtus. See kohus pöördus Euroopa Kohtu poole, et saada selgitusi kahe küsimuse kohta.

1. Saksa kohus märgib, et Saksa õiguse kohaselt ei ole Deutsche Umwelthilfel võimalik föderaalameti antud luba vaidlustada, sest Euroopa määrus, millele ta tugineb, ei ole suunatud üksikisikute individuaalsele kaitsmisele. Saksa kohus küsib Euroopa Kohtult, kas sellise võimaluse puudumine on kooskõlas Århusi konventsiooniga ja õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Euroopa Kohus otsustas 8. novembri 2022. aasta kohtuotsuses, et vastavalt Århusi konventsioonile, tõlgendatuna harta alusel, ei tohi jätta keskkonnakaitseühendust, kellel on õigus pöörduda kohtusse, ilma võimalusest lasta riigisisesel kohtul kontrollida teatavate liidu keskkonnaõigusnormide järgimist. Selline ühendus peab seega saama kohtus vaidlustada katkestusseadmetele antud luba.

2. Saksa kohus küsib ka, kas „temperatuurivahemiku“ kasutamise „vajalikkust“, mis võib erandkorras olla põhjendatud mootori kaitsmiseks või selle ohutuks kasutamiseks, tuleb hinnata, lähtudes tehnika tasemest loa andmise ajal, või tuleb arvesse võtta muid asjaolusid.

Euroopa Kohus rõhutab, et selline katkestusseade nagu temperatuurivahemik võib erandkorras olla põhjendatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

seade vastab kitsalt vajadusele vältida heitgaasi tagastussüsteemi mõne detaili toimimise häirete tõttu vahetuid riske mootorile kahju või õnnetusjuhtumi näol;
kahju peab olema nii tõsine, et tekib konkreetne oht selle seadmega varustatud sõidukiga sõitmisel;
sellele seadmele või sellega varustatud sõidukile loa andmise ajal ei võimalda ükski muu tehniline lahendus neid riske vältida.

Viimaks, ka juhul, kui vajalikkus on tõendatud, tuleb katkestusseade igal juhul keelata, kui see on disainitud nii, et tavapärastel liiklustingimustel toimib see suurema osa aastast. Sellisel juhul kohaldataks nimelt erandit sagedamini kui keeldu, see aga kahjustaks ebaproportsionaalselt lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste piiramise põhimõtet kui sellist.

Euroopa Kohus lahendab tihti keskkonnaalaseid kohtuasju. Kõige uuemate hulgas on

13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Ville de Paris jt (Sõidukite tüübikinnitus – Lämmastikoksiidide heitkogused – Tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katsemenetlus) (C‑177/19 P jt) ;
14. juuli 2022. aasta kohtuotsused GSMB Invest, Volkswagen ja Porsche Inter Auto ning Volkswagen (Diislimootoriga sõidukid – Lämmastikoksiidide (NOx) heide – Keelatud katkestusseadmed – Temperatuurivahemik) (C‑128/20 jt) ;
22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania (Piirväärtused – NO₂) (C‑125/20) ;
22. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Ministre de la Transition écologique ja Premier ministre (Riigi vastutus õhusaaste eest) (C‑61/21).

Fookuses

Õigus olla unustatud vs. õigus teabele

8. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Google (väidetavalt ebaõigele sisule suunava lingi eemaldamine) (C‑460/20)

Isikuandmete kaitse üldmäärus

Alates 2018. aastast kohaldatav isikuandmete kaitse üldmäärus annab kodanikele suurema kontrolli oma isikuandmete üle ja muudab isikuandmete valdajad vastutavaks.

Isikuandmete kaitse üldmäärusega tagatud õiguste hulka kuuluvad:

õigus saada teavet andmete töötlemise kohta;
õigus tutvuda säilitatavate andmetega;
õigus nõuda ebatäpsete või mittetäielike andmete parandamist;
õigus nõuda selliste andmete kustutamist, mida on töödeldud ebaseaduslikult või mida ei ole nende töötlemise eesmärki arvestades enam vaja (paremini tuntud kui õigus olla unustatud);
õigus andmete ülekandmisele (vastutavale töötlejale esitatud andmete tagasisaamine).

Isikuandmete kaitset reguleerib Euroopa Liidu tasandil isikuandmete kaitse üldmäärus.

Õigus isikuandmete kaitsele ei ole siiski absoluutne. Seda tuleb kaaluda teiste põhiõigustega kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Nende teiste põhiõiguste hulgas on õigus teabevabadusele.

Euroopa Kohus rõhutas 8. detsembril 2022 kuulutatud kohtuotsuses Google selle kaalumise olulisust ja rakendas seda vastuseks Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu küsimusele õiguse kohta olla unustatud.

Vaidlus puudutas kahte investeerimisühingute kontserni juhti, kes palusid Google’il eemaldada lingid nende nimede põhjal tehtud otsingu tulemustest. Otsingutulemus sisaldas linke ajakirjandusartiklitele, milles kritiseeriti selle kontserni investeerimismudelit. Mõlemad juhid kinnitasid, et need artiklid sisaldavad ebatäpseid väiteid. Lisaks palusid nad, et otsingutulemustest eemaldataks nende fotod, mis kuvatakse tulemuste loetelus pisipiltidena (thumbnails) ilma mingi kontekstita.

Google keeldus neid taotlusi rahuldamast, viidates nende artiklite ja fotode kutsealasele kontekstile ning sellele, et talle ei ole teada, kas neis artiklites sisalduvad andmed on õiged või mitte.

Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus, kes pidi selle kohtuvaidluse lahendama, palus Euroopa Kohtul tõlgendada andmekaitse üldmäärust Euroopa Liidu põhiõiguste hartast lähtudes. Määruses on sõnaselgelt sätestatud, et õigus olla unustatud on välistatud, kui asjaomaste isikuandmete töötlemine on vajalik selleks, et teostada õigust teabevabadusele.

Euroopa Kohus rõhutab, et õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele kaalub üldjuhul üles internetikasutajate õigustatud huvi teabega tutvuda. Kuid see tasakaal võib sõltuda teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjekti eraelu seisukohast. See sõltub ka üldsuse huvist seda teavet saada. See huvi võib varieeruda olenevalt sellest, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus.

Õigust sõna- ja teabevabadusele ei saa aga arvesse võtta siis, kui vähemalt osa lingitud sisus sisalduvast teabest, mis ei ole vähetähtis, osutub ebaõigeks.

Kui isik taotleb linkide eemaldamist, on otsingumootori haldajal kohustused.

Ta peab kontrollima, kas sisu võib jätkuvalt sisalduda tema otsingumootori kaudu tehtud otsingute tulemuste loetelus. Kui taotluses on esitatud piisavalt tõendeid, on otsingumootori haldaja kohustatud taotluse rahuldama.
Kui taotluses ei ole andmete ebaõigsust selgelt tõendatud, ei pea ta andmeid kustutama. Sellisel juhul peab taotleja aga saama pöörduda andmekaitse järelevalveasutuse või kohtu poole, et nad viiksid läbi vajalikud kontrollid ja vajaduse korral annaksid haldajale korralduse konkreetsete meetmete võtmiseks.
Ta peab hoiatama internetikasutajaid, et algatatud on sisu väidetavat ebaõigsust puudutav haldus- või kohtumenetlus.
Ta peab kontrollima, kas fotode kuvamine pisipiltidena (thumbnails) on vajalik selleks, et internetikasutajad, kes on potentsiaalselt huvitatud nende fotodega tutvumisest, saaksid teostada õigust teabevabadusele. Isiku fotode kuvamine kujutab nimelt endast selle isiku eraelu puutumatuse eriti rasket riivet. Asjaolu, et selline teabega tutvumine on panus avalikes huvides toimuvasse arutellu, on väga oluline tegur, mida tuleb arvesse võtta vastanduvate põhiõiguste kaalumisel.

Isikuandmete kaitse on valdkond, mis annab alust arvukateks kohtuasjadeks Euroopa Kohtus.

Mõned hiljutised kohtuotsused seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga:

16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Facebook Ireland ja Schrems seoses kaitsetasemega, mis tuleb tagada, kui isikuandmeid edastatakse kolmandasse riiki (C‑311/18);
6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt, mis puudutab keeldu näha riigisiseste õigusnormidega ette kohustus liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata edastada või säilitada (C‑511/18 jt);
2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur, mis käsitleb riigiasutuste juurdepääsu liiklus- või asukohaandmetele raske kuritegevuse vastu võitlemiseks (C‑746/18) ;
15. juuni 2021. aasta kohtuotsus Facebook Ireland jt liikmesriikide järelevalveasutuste volituste kohta (C‑645/19) ;
1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Vyriausioji tarnybinės etikos komisija avaliku sektori töötajate või juhtide erahuvide deklaratsioonide läbipaistvuse kohta (C‑184/20).

Fookuses

Sõda Ukrainas: venemeelsete meediakanalite levitamise keeld ja sõnavabadus

27. juuli 2022. aasta kohtuotsus RT France vs. nõukogu (T‑125/22)

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus

Kuni Üldkohtu lõpliku otsuse tegemiseni taotles RT France 8. märtsil 2022 Üldkohtu presidendilt ringhäälingutegevuse keelamise otsuse toime viivitamata peatamist. See taotlus, mis esitati ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, jäeti 30. märtsil rahuldamata. Eelkõige otsustas president, et RT France ei tõendanud, et keeld tekitab talle korvamatut kahju. Seega ei olnud erilist kiireloomulisust, mis õigustanuks otsuse toime peatamist enne asjas lõpliku lahendi tegemist.

Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 Ukraina vastu agressioonisõda. Euroopa Liit reageeris oma ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames sellele rahvusvahelise õiguse rikkumisele ja kehtestas muu hulgas sanktsioone Venemaa Föderatsiooni vastu. 1. märtsil 2022 keelas Euroopa Liidu Nõukogu Venemaa propaganda vastu võitlemiseks teatavate meediakanalite ringhäälingutegevuse, mis toimub liidus või on liidule suunatud.

Keeld hõlmas muu hulgas Venemaa riigieelarvest rahastatavat telekanalit RT France, kes esitas 8. märtsil 2022 Euroopa Liidu Üldkohtule hagi nõukogu otsuse tühistamiseks.

Arvestades kohtuasja tähtsust ja kiireloomulisust, kohaldas suurkojana (15 kohtunikku) asja menetlenud Üldkohus omal algatusel esimest korda kiirmenetlust, mis võimaldas tal asja lahendada vähem kui viie kuu jooksul.

27. juuli kohtuotsuses jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata. Kohtuotsus põhineb kolmel olulisel elemendil.

Nõukogul on ulatuslik kaalutlusõigus piiravate meetmete kindlaksmääramisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames. Ta võib ajutiselt keelata teatavate Venemaa riigieelarvest rahastatavate meediakanalite sisu levitamise, kui need meediakanalid toetavad Venemaa sõjalist agressiooni. Sellise keelu ühtset rakendamist on liidu tasandil parem ellu viia kui liikmesriikide tasandil.
Levitamiskeeld, mis otsustati ilma RT France’i enne ära kuulamata, ei kujuta endast kaitseõiguste rikkumist. Liidu piiridel puhkenud sõjaga seotud erakorraline ja äärmiselt kiireloomuline kontekst nõudis kiiret reageerimist. Sõjalist agressiooni toetava propaganda vahendaja tegevuse keelustamise meetmete viivitamatu kohaldamine oli meetmete tõhususe tagamiseks hädavajalik.
Sõnavabadus on üks demokraatliku ühiskonna põhialuseid. See vabadus ei kehti mitte ainult nende mõtete kohta, millega nõustutakse või mida peetakse ohutuks, vaid ka nende kohta, mis on solvavad, šokeerivad või häirivad. See tuleneb pluralismi, sallivuse ja avatuse nõuetest, ilma milleta ei ole tegemist demokraatliku ühiskonnaga.

Kuid demokraatlikus ühiskonnas võib osutuda vajalikuks karistada väljendusviise, millega propageeritakse, õigustatakse või õhutatakse sallimatusel põhinevat vihkamist ning vägivalla kasutamist ja ülistamist.

RT France’i suhtes võetud keelav meede taotleb seda eesmärki. Selle eesmärk on kaitsta liidu avalikku korda ja julgeolekut, mida ohustab Venemaa Föderatsiooni korraldatav süstemaatiline propagandakampaania, ning avaldada survet Venemaa võimudele, et nad lõpetaks sõjalise agressiooni. Meede on ka proportsionaalne, kuna see on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik. On piisavalt konkreetseid, täpseid ja kokkulangevaid tõendeid selle kohta, et RT France toetas aktiivselt Venemaa Föderatsiooni destabiliseerivat ja agressiivset poliitikat, mis päädis lõpuks ulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu. Ükski RT France’i esitatud tõenditest ei anna tunnistust sellest, et ta käsitles käimasolevat sõda puudutavat teavet üldiselt tasakaalustatult, järgides audiovisuaalse meedia kohustuste ja vastutuse osas kehtivaid põhimõtteid.

Piiravad meetmed ehk sanktsioonid

Need on Euroopa Liidu käsutuses olevad vahendid ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide edendamiseks. Need eesmärgid hõlmavad liidu väärtuste, põhihuvide ja julgeoleku kaitset, demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete tugevdamist ja toetamist, rahu säilitamist ning konfliktide ennetamist ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamist.

Need meetmed võivad olla suunatud kolmandate riikide valitsuste või valitsusväliste üksuste (näiteks äriühingute) ja üksikisikute (näiteks terroristlike rühmituste) vastu. Enamikul juhtudest on meetmed suunatud üksikisikute või üksuste vastu ning need hõlmavad varade külmutamist ja liidus reisimise keeldu.

Üldkohtule on esitatud suur hulk kohtuasju, mis puudutavad piiravaid meetmeid: nende hulka kuuluvad sanktsioonid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega ning seoses olukorraga Süürias, Valgevenes ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Fookuses

Google’ile määratud rekordiline 4,125 miljardi euro suurune trahv Android‑mobiilseadmete tootjatele kehtestatud piirangute eest

14. septembri 2022. aasta kohtuotsus Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Android) (T‑604/18)

Google on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõte, mis tegeleb internetiga seotud toodete ja teenustega. Suurema osa oma tuludest saab ta oma esindustootest, Google’i otsingumootorist. Tema ärimudel põhineb ühelt poolt mitme toote ja teenuse, mida pakutakse kasutajatele enamasti tasuta, ning teiselt poolt veebipõhiste reklaamiteenuste, mis kasutavad nendelt kasutajatelt kogutud andmeid, koostoimel. Google pakub ka operatsioonisüsteemi Android, mis Euroopa Komisjoni andmetel oli 2018. aasta juuli seisuga paigaldatud ligikaudu 80%-le Euroopas kasutatavatest nutiseadmetest.

Komisjon algatas talle esitatud kaebuste alusel 2015. aastal Google’i suhtes menetluse. Selle menetluse tulemusel määrati Google’ile 2018. aastal 4,343 miljardi euro suurune trahv Android-mobiilseadmete tootjatele ja mobiilsideoperaatoritele ebaseaduslike piirangute seadmise eest. Need piirangud seisnesid mobiilseadmete tootjatele pandud nõudes:

eelpaigaldada Google Search ja Chrome, et saada Play Store’i kasutuslitsents;
hoiduda selliste seadmete müügist, millele on paigaldatud Google’i poolt heaks kiitmata Android-versioonid;
loobuda konkureeriva otsinguteenuse eelpaigaldamisest, et saada osa Google’i reklaamitulust.

Komisjoni hinnangul oli nende piirangute eesmärk tugevdada Google’i otsingumootori turgu valitsevat seisundit ja suurendada otsingutega seotud reklaamist saadavat tulu.

Mis on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine?

Turgu valitsev seisund on olukord, kus ettevõtja majanduslik tugevus võimaldab tal takistada tõhusa konkurentsi säilimist ja annab talle võimaluse käituda märkimisväärses ulatuses sõltumatult oma konkurentidest, klientidest, tarnijatest ja lõpptarbijatest.

Euroopa Liidu toimimise leping keelab ettevõtjatel kuritarvitada oma turgu valitsevat seisundit konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks, näiteks ebaõiglaste hindade kohaldamise, toodete müügi ainuõiguslepingute sõlmimise või püsikliendisoodustuste tegemisega, mille eesmärk on konkurentide tarnijate ülevõtmine.

See on suurim trahv, mille konkurentsiasutus on kunagi Euroopas määranud. Google esitas Üldkohtule hagi komisjoni otsuse vaidlustamiseks.

Google’i ja Alphabeti asjas oli kohtutoimikus üle 100 000 lehekülje. Kohtuistungil esindas 13 erinevat poolt (nendeks olid hageja: Google ja Alphabet, kostja: Euroopa Komisjon ja 11 kas hageja või kostja toetuseks menetlusse astujat) 72 advokaati ja esindajat. Kohtuistung kestis viis päeva.

Kohtuasi lahendati 14. septembri 2022. aasta kohtuotsusega Google ja Alphabet vs. komisjon. Üldkohus jättis komisjoni otsuse suures osas jõusse ja hagi põhiosas rahuldamata. Sellegipoolest leidis ta, et komisjon ei olnud piisavalt tõendanud Google’i teatud käitumise võimet piirata konkurentsi ning et ta ei oleks pidanud keelduma andmast Google’ile võimalust esitada selle kohta oma argumendid ärakuulamisel. Pärast kõigi asjaolude hindamist vähendas Üldkohus lõpuks Google’ile määratud trahvi 4,125 miljardile eurole.

Faktiliste asjaolude ja õiguse nõuetekohase kohaldamise kontrollimine Üldkohtu poolt

Üldkohtu menetluses olevad konkurentsiasjad on sageli keerulised ja mahukad. Üldkohus lahendab asju esimese kohtuastmena, seega ei analüüsi ta mitte ainult seda, kas komisjon on õigust õigesti kohaldanud, vaid ka seda, kas faktilised asjaolud on piisavalt tõendatud. Toimikud võivad sisaldada üksikasjalikke tõendeid ja majandusuuringuid, mille eesmärk on tõendada või lükata ümber ettevõtjate käitumise mõju turule.

15. juuni 2022. aasta kohtuotsus Qualcomm vs. komisjon (T‑235/18)

Ühes teises turgu valitseva seisundi kuritarvitamise asjas tühistas Üldkohus tervikuna komisjoni otsuse määrata Qualcommile ligikaudu 1 miljardi euro suurune trahv turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest LTE kiibistike (nutitelefonide ja tahvelarvutite elektroonikakomponendid) turul. Komisjoni hinnangul väljendus see kuritarvitamine ergutusmaksete tegemist ette nägevates lepingutes, mille kohaselt pidi Apple hankima LTE kiibistikke ainult Qualcommilt. Üldkohus leidis, et Qualcommi kaitseõigusi mõjutas mitu menetlusnõuete rikkumist, sealhulgas mõnede uurimise käigus korraldatud vestluste salvestamata jätmine. Üldkohus märkis ka, et komisjoni analüüsis lepingute konkurentsivastase mõju kohta ei võetud arvesse kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid ja eelkõige seda, et Apple’il ei olnud LTE kiibistikele tehnilist alternatiivi.

Tagasivaade aasta olulisimatele kohtuotsustele

Keskkond

Euroopa Kohus ja keskkond
Vt YouTube’i videot

Loomastiku ja taimestiku kaitse, õhu, pinnase ja vee saastatus ning ohtlike ainetega seotud riskid on probleemid, mida Euroopa Liit on otsustanud lahendada rangete eeskirjade kehtestamisega. See kehtib ka saasteainete heite piirnormide kohta eelkõige linnastutes.

Komisjon palus Itaalia suhtes algatatud rikkumismenetluses Euroopa Kohtul tuvastada, et see liikmesriik on rikkunud oma kohustusi, kuna ta on erinevates piirkondades, nimelt Torino, Milano, Bergamo, Brescia, Genova, Firenze, Rooma ja Catania linnades, süstemaatiliselt ja pidevalt ületanud lämmastikdioksiidi (NO₂) heite aastaseid piirtasemeid. Euroopa Kohus rahuldas oma kohtuotsuses komisjoni hagi, tuvastades, et Itaalia on rikkunud direktiivist 2008/50 tulenevaid kohustusi, kuna ta ei ole vältinud lämmastikdioksiidi heite aastaste piirtasemete süstemaatilist ja pidevat ületamist. Itaalia on samuti rikkunud oma kohustusi, kuna ta ei ole alates 11. juunist 2010 võtnud meetmeid – näiteks paremini kohandatud kavasid õhukvaliteedi parandamiseks või erimeetmeid elanikkonna tundlike rühmade kaitsmiseks –, mis tagaksid NO₂ piirtasemete järgimise neis piirkondades.
12. mai 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia (NO₂ piirtasemed) (C‑573/19)
Naftatankeri Prestige uppumine 2002. aasta novembris Galicia (Hispaania) ranniku lähedal põhjustas suure naftareostuse, mis puudutas Hispaania ja Prantsusmaa rannikut. See on kõige tõsisem keskkonnakatastroof, mis Hispaanias on juhtunud. Naftareostusest põhjustatud kahju puudutavas kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et Ühendkuningriigi kohtu otsus, millega kinnitati Ühendkuningriigis algatatud vahekohtumenetluses tehtud otsus, ei saa takistada tunnustamast Hispaania kohtu otsust, millega kohustatakse kindlustusandjat see kahju hüvitama. Euroopa Kohus leidis nimelt, et vahekohtu otsus võib takistada teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsuste tunnustamist ainult siis, kui selle sisu oleks võinud olla ka vastavalt määrusele nr 44/2001 tehtud kohtuotsuse sisu. Käesoleval juhul ei nõustunud Euroopa Kohus sellega, et Ühendkuningriigi kohtuotsus võib takistada Hispaanias tehtud kohtuotsuse tunnustamist, mis on tehtud kohtuasjas, mille kannatanu algatas otse kindlustusandja vastu, et saada talle tekitatud kahju eest tegelikku hüvitist.
20. juuni 2022. aasta kohtuotsus London Steam-Ship Owners’ Mutual Insurance Association (C‑700/20)

Analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraat pakub õigusvaldkonna spetsialistidele oma kokkuvõtete kogumiku raames Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite põhjal „Valikut olulistest kohtuotsustest“ ja „Kohtupraktika kuukirja“.

Energia

Ajal, mil toimub Ukraina sõda ja Euroopa energiaga varustamine sõltub muust maailmast, tagab Euroopa Liit oma territooriumi energiaga varustamise ja energiasõltumatuse. Ta aitab kaasa energiaturu toimimise tagamisele ning energiahindade, eeskätt gaasi- ja elektrihinna kiire hinnatõusu vaoshoidmisele. Lisaks tagab ta liikmesriikide energiavõrkude vastastikuse ühendamise. Peale selle toetab liit taastuvenergia arendamist ja fossiilenergiast sõltuvuse vähendamist. Kuna liikmesriikide tehtavad investeeringud võivad kahjustada konkurentsi energiaturul, tuleb Üldkohtul kontrollida nende kooskõla liidu õigusega.

Austria vaidlustas komisjoni otsuse, millega kiideti heaks investeerimisabi, mida Ungari andis ühele riigiettevõttele Paksi tuumaelektrijaama ehitatava kahe tuumareaktori arendamiseks. Üldkohus analüüsis Austria argumente, milles väideti eelkõige, et abi põhjustab ebaproportsionaalse konkurentsimoonutuse ja ebavõrdse kohtlemise, mis viib taastuvenergia tootjate väljatõrjumiseni elektrienergia turult. Ta jõudis järeldusele, et komisjoni analüüs oli õige ja täielik ning võimaldas kindlaks teha, et antud riigiabi on kooskõlas liidu õigusega. Uute reaktorite toodetav elektrienergia oleks nimelt hulgimüügiturul kättesaadav kõigile turuosalistele läbipaistval viisil. Seega puudub oht, et tuumaelektrijaamas äriühingu Paks II toodetav elektrienergia monopoliseeritakse pikaajaliste lepingutega, mis kujutavad endast ohtu turulikviidsusele.
30. novembri 2022. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon (T‑101/18)
2015. aastal alustas Ungari gaasi ülekandevõrgu haldur (FGSZ) piirkondlikku koostööprojekti, et suurendada energiasõltumatust Musta mere gaasi kasutuselevõtmisega võrgus. See projekt nägi ette lisandvõimsuse rajamise eelkõige Ungari ja Austria vahel. Austria reguleeriv asutus kiitis Austria gaasi ülekandevõrgu halduri (GCA) ettepaneku projekti selle osa kohta 2018. aastal heaks, samas kui Ungari vastav asutus (MEKH) tegi FGSZi ettepanekul vastupidise otsuse. Kuna riikide reguleerivad asutused ei teinud kooskõlastatud otsust, kuulutas Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) 2019. aasta augustis end selles küsimuses pädevaks ja kiitis projekti kõnealuse osa GCA väljapakutud kujul heaks. Üldkohus, kellele MEKH ja FGSZ esitasid kumbki hagi ACERi otsuse peale, tunnistas kohaldamatuks määruse 2017/459 sätted, mis käsitlevad gaasi ülekandevõrgu lisandvõimsuse loomise protsessi. Seega ei olnud ACER pädev heakskiitmisotsust vastu võtma ja seetõttu tühistas Üldkohus selle otsuse.
16. märtsi 2022. aasta kohtuotsus MEKH ja FGSZ vs. ACER (liidetud kohtuasjad T‑684/19 ja T‑704/19)

Tarbijakaitse

Mida Euroopa Kohus on teinud minu heaks?
Vt YouTube’i videot
Euroopa Kohus: Euroopa Liidu tarbijate õiguste tagamine
Vt YouTube’i videot

Tarbijate õiguste austamine ja edendamine ning tarbijate heaolu on liidu poliitilise arengu põhiväärtused. Euroopa Kohus kontrollib tarbijakaitse eeskirjade kohaldamist, et tagada tarbijate tervise, ohutuse ning majanduslike ja õiguslike huvide kaitse, olenemata sellest, kus nad elavad või liiguvad või kus nad liidu piires ostlevad.

Liidu õiguse kohaselt on tarbijal, kes on sõlminud kauplejaga interneti või telefoni teel lepingu, üldjuhul 14 päeva aega lepingust taganeda, ilma et ta peaks oma otsust põhjendama. See taganemisõigus on siiski välistatud kultuuri- või spordiürituste puhul, et kaitsta korraldajaid riski eest, et piletid jäävad müümata. Euroopa Kohus täpsustas, et seda erandit kohaldatakse ka juhul, kui kontserdipiletid ostetakse piletimüügiteenuse pakkujalt veebis, juhul kui majanduslik risk lasub kontserdikorraldajal.
31. märtsi 2022. aasta kohtuotsus CTS Eventim (C‑96/21)
Euroopa Kohus otsustas, et ELi-väline lennuettevõtja (kõnealusel juhul United Airlines), kes ei sõlminud reisijatega veolepingut, kuid kes lennu teostas, võib lennu pikaajalise hilinemise korral olla kohustatud maksma reisijatele hüvitist. Tegutsev lennuettevõtja on nimelt see, kes teeb reisijateveo raames otsuse konkreetse lennu teostamise kohta. Seega loetakse, et see vedaja tegutseb lepingulise vedaja (Lufthansa) nimel. Euroopa Kohus rõhutas siiski, et tegutseval lennuettevõtjal (United Airlines), kes peab reisijale hüvitist maksma, säilib õigus nõuda vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt.
7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus United Airlines (C‑561/20)
Reisijad, kelle lend New Yorgist Budapesti hilines üle kolme tunni, pöördusid Ungari ametiasutuse poole, kes vastutab lennureisijate õigusi käsitleva määruse kohaldamise eest, et lennuettevõtja LOT maksaks neile selles määruses ette nähtud hüvitist. See asutus tuvastaski, et määrust on rikutud, ja kohustas LOTi maksma igale puudutatud reisijale 600 eurot hüvitist. LOT vaidlustas selle otsuse Ungari kohtus. See kohus pöördus Euroopa Kohtu poole, et teha kindlaks, kas kõnealune asutus võib kohustada lennuettevõtjat hüvitist maksma, või on see õigus jäetud liikmesriikide kohtutele. Euroopa Kohus otsustas, et määruse kohaldamise eest vastutav riigiasutus võib üksikkaebuste alusel kohustada vedajat reisijatele hüvitist maksma, tingimusel, et asjaomane liikmesriik on talle selleks pädevuse andnud.
29. septembri 2022. aasta kohtuotsus LOT (haldusasutuse määratud hüvitis) (C‑597/20)
Leedu kohtu esitatud eelotsuseasjas tõlgendas Euroopa Kohus direktiivi, mis puudutab tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate riigisiseste õigusaktide ühtlustamist. See juhtum hõlmas mitut liiki kihisevaid vannipomme, mis näevad välja nagu toiduained ja millega kaasneb tarbijate, eriti laste jaoks mürgistusoht. Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriik võib teatavatel tingimustel piirata selliste kosmeetikatoodete turustamist, mida võib välimuse põhjal ekslikult pidada toiduaineks ja mis võivad seetõttu kujutada endast ohtu tervisele. Ta täpsustas, et huvi tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmise vastu võib olla kaalukam kui õigus turustada teatud kosmeetikatooteid.
2. juuni 2022. aasta kohtuotsus Get Fresh Cosmetics (C‑122/21)

Võrdne kohtlemine

Euroopa Kohus: võrdse kohtlemise tagamine ja vähemuste õiguste kaitse
Vt YouTube’i videot

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatakse kõikide isikute – olgu nad lihtsalt inimesed, töötajad, kodanikud või kohtumenetluse pooled – võrdsus seaduse ees. Direktiiv 2000/78 näeb eelkõige ette üldise raamistiku võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, keelates diskrimineerimise usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Euroopa Kohus on lahendanud palju väidetava otsese või kaudse diskrimineerimise juhtumeid käsitlevaid kohtuasju, rõhutades vajadust järgida proportsionaalsuse põhimõtet, kaaludes kohaldatavate õigusnormide eesmärki ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

Euroopa Kohus tegi Hispaania kohtu esitatud eelotsuseasjas otsuse koduabiliste sotsiaalkindlustushüvitisi reguleerivate riigisiseste õigusaktide vastavuse kohta liidu direktiivile, mis käsitleb võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Hispaanias koduabiliste suhtes kohaldatud sotsiaalkindlustuse eriskeem ei sisaldanud kaitset töötuse vastu. Märkides, et koduabilised on valdavalt naised, otsustas Euroopa Kohus, et direktiiviga on vastuolus selline kaitsest ilmajätmine, mis seab just naistöötajad võrreldes meestöötajatega ebasoodsasse olukorda ja kujutab endast seega kaudset soolist diskrimineerimist. Seda ei põhjenda ka objektiivsed asjaolud, millel puudub igasugune seos soolise diskrimineerimisega.
24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus TGSS (koduabiliste töötus) (C‑389/20)
Portugali kohtu esitatud eelotsuseasjas analüüsis Euroopa Kohus, kas liidu direktiiviga renditöö kohta on kooskõlas liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad hüvitise arvutamist kasutamata jäänud põhipuhkuse eest. Kohus leidis, et selle hüvitise ja vastava puhkusetasu arvutamise meetod, mis on ette nähtud renditöötajatele kohaldatavas erikorras, seab need töötajad ebasoodsasse olukorda seoses tasustatud puhkusepäevade arvu ja vastava puhkusetasu summaga. Kõnealune hüvitis peab olema vähemalt võrdne hüvitisega, mida töötajatele makstaks, kui kasutajaettevõtja oleks nad otse samale töökohale samaks ajavahemikuks tööle võtnud.
12. mai 2022. aasta kohtuotsus Luso Temp (C‑426/20)
Brüsseli prantsuskeelne töökohus küsis Euroopa Kohtult, kas võrdset kohtlemist töö saamisel ja kutsealale pääsemisel käsitlevas direktiivis sisalduvaid mõisteid „usutunnistus või veendumused“ tuleks tõlgendada ühe ja sama kaitstud kriteeriumi kahe tahuna või hoopis kahe eraldi kriteeriumina. Samuti küsis ta Euroopa Kohtult, kas ettevõtte töökorralduse reeglites sisalduv keeld kanda pearätti kujutab endast otsest diskrimineerimist usutunnistuse alusel. Vaidlus puudutas noore islamiusulise naise L. F-i omaalgatusliku tööle kandideerimise avalduse kõrvalejätmist pärast seda, kui ta oli vestluse käigus avaldanud, et ta keelduks oma pearätti eemaldamast, kuigi seda nägi ette mainitud töökorralduse reeglitest tulenev neutraalsuspoliitika.
Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et usutunnistus ja veendumused (sealhulgas maailmavaatelised või vaimseid veendumused) väljendavad ühte ja sama diskrimineerimispõhjust. Ettevõttesisene reegel, mis keelab töökohas kanda poliitilisi, maailmavaatelisi või usulisi veendumusi väljendavaid nähtavaid tunnuseid, ei kujuta endast siiski otsest diskrimineerimist, kui seda kohaldatakse üldiselt ja vahet tegemata kõigi töötajate suhtes. See võib endast siiski kujutada diskrimineerimist, kui on tuvastatud, et sellega ette nähtud näiliselt neutraalne kohustus seab tegelikkuses teatava usutunnistuse või veendumustega isikud ebasoodsamasse olukorda. Selline kaudne diskrimineerimine võib siiski teatud tingimustel olla põhjendatud õiguspärase eesmärgiga. Põhjenduse olemasolu hindamisel võib liikmesriigi kohus omistada lahknevate huvide kaalumisel suurema tähtsuse usutunnistuse või veendumustega seotud huvidele kui näiteks ettevõtlusvabadusega seotud huvidele, tingimusel et see tuleneb tema riigisisesest õigusest.
13. oktoobri 2022 aasta kohtuotsus S.C.R.L. (usuline riietus) (C‑344/20)
Itaalia kohus küsis Euroopa Kohtult, kas riigisiseses õiguses politseikomissaride töölevõtmiseks korraldatud avalikul konkursil osalemise vanuse ülempiirina ette nähtud vanus 30 aastat on kooskõlas liidu õigusega ja eeskätt diskrimineerimiskeelu põhimõttega. Euroopa Kohus leidis, et see piirang kujutab endast erinevat kohtlemist vanuse alusel, kuid jättis samas liikmesriigi kohtu otsustada, kas see on põhjendatud olulise ja määrava kutsenõudega, näiteks politseiametniku tegelike tööülesannetega seotud erilise füüsilise võimekuse nõudega. Samuti peab liikmesriigi kohus kontrollima, kas sama piiranguga taotletakse õiguspärast eesmärki ja kas see on selle eesmärgiga proportsionaalne, eelkõige hinnates, kas konkursil ette nähtud kehalised katsed, mis võivad välistada edasipääsu, võivad olla sobiv ja vähem piirav meede.
17. novembri 2022. aasta kohtuotsus Ministero dell’Interno (piirvanus politseikomissaride töölevõtmisele) (C‑304/21)
A valiti 1993. aastal töötajate organisatsiooni presidendiks. Sellel usaldusel põhineval poliitilisel ametikohal olid siiski teatud elemendid, mis on iseloomulikud töötamisele: A töötas täistööajaga, sai igakuist töötasu ja tema suhtes kohaldati tasustatud puhkuse seadust. Iga nelja aasta tagant tagasivalitud A oli selle organisatsiooni president kuni 2011. aastani, mil ta sai 63aastaseks ja ületas vanusepiiri, mis võimaldanuks tal sellel aastal toimunud presidendivalimistel kandideerida. Taani kohus, kes arutas Ligebehandlingsnævneti (võrdse kohtlemise amet) hagi, mille see amet esitas A nimel HK/Danmarki ja HK/Privati vastu, pöördus Euroopa Kohtu poole küsimusega, kas tööalal võrdse kohtlemise direktiiv on selles olukorras kohaldatav. Euroopa Kohus otsustas, et vanusepiir, mis on töötajate organisatsiooni põhikirjas ette nähtud selle organisatsiooni presidendi ametikohale kandideerimiseks, kuulub nimetatud direktiivi kohaldamisalasse. Selle ametikoha poliitilisus ega töölevõtmise meetod (valimised) ei mõjuta nimetatud direktiivi kohaldamist selles kontekstis.
2. juuni 2022. aasta kohtuotsus HK/Danmark ja HK/Privat (C‑587/20)

Perekond

Euroopa Liit kehtestab normid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, et Euroopa kodanikke ja sealhulgas perekondi ei häiriks oma õiguste teostamisel asjaolu, et nad elavad erinevates liidu liikmesriikides või on oma elu jooksul kolinud ühest liikmesriigist teise. Samal põhimõttel reguleerib Brüsseli IIa määrus liidusisest õigusalast koostööd abielu ja vanemliku vastutusega seotud asjades.

Eelotsuseasjas, mis käsitles lapse hariliku viibimiskoha üleviimist Rootsist Venemaale, otsustas Euroopa Kohus, et lapse isikuhooldusõigust puudutav kohtuasi ei jää Brüsseli IIa määruse alusel liikmesriigi kohtu alluvusse, kui lapse harilik viibimiskoht on menetluse käigus õiguspäraselt üle viidud sellisesse kolmandasse riiki, mis on Haagi 1996. aasta konventsiooni osalisriik.
14. juuli 2022. aasta kohtuotsusCC (lapse hariliku viibimiskoha üleviimine kolmandasse riiki) (C‑572/21)
Saksamaa ametiasutused keeldusid peretoetuste maksmisest liidu kodanikule, kellel ei ole Saksa kodakondsust, esimese kolme kuu jooksul pärast tema Saksamaale elama asumist. See keeldumine põhines asjaolul, et kõnealusel isikul puudus Saksamaal sissetulek. Kuna seda nõuet ei kohaldatud teises liikmesriigis viibinud Saksamaa kodanike suhtes, vaidlustas liidu kodanik selle keeldumise Saksamaa kohtus, kes pöördus Euroopa Kohtu poole. Euroopa Kohus otsustas, et selline erinev kohtlemine kujutab endast liidu õigusega keelatud diskrimineerimist. Ta rõhutas siiski, et liidu õigusnormidest tuleneb, et vastupidi olukorrale, kus (nagu kõnealuses kohtuasjas) isiku alaline elukoht on asjasse puutuvas liikmesriigis, ei piisa üksnes ajutisest riigis viibimisest selleks, et nõuda sellist võrdset kohtlemist.
1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Familienkasse Niedersachsen-Bremen (C‑411/20)
2019. aasta jaanuaris võttis Austria kasutusele kohandamismehhanismi niisuguste kindlasummaliste peretoetuste ja mitmesuguste maksusoodustuste arvutamiseks, mida ta annab töötajatele, kelle lapsed elavad alaliselt teises liikmesriigis. Kohandamine võis toimuda üles- või allapoole vastavalt asjasse puutuva liikmesriigi üldisele hinnatasemele. Komisjon leidis, et selline kohandamismehhanism ja sellest tulenev erinev kohtlemine, mis avaldus peamiselt võõrtöötajate suhtes võrreldes oma riigi kodanikega, on liidu õigusega vastuolus. Seetõttu esitas ta Euroopa Kohtule Austria vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi. Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et see kohandamismehhanism, mis võtab arvesse töötajate laste elukohariiki, on vastuolus liidu õigusega, kuna see kujutab endast põhjendamatut kaudset diskrimineerimist võõrtöötajate kodakondsuse alusel.
16. juuni 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Austria (C‑328/20)

Isikuandmete kaitse

Euroopa Kohus digitaalses maailmas
Vt YouTube’i videot

Euroopa Liidus kehtivad õigusnormid, mis loovad tugeva ja ühtse aluse isikuandmete kaitseks, olenemata sellest, kuidas või mis kontekstis andmeid kogutakse, säilitatakse, töödeldakse ja edastatakse. Euroopa Kohus tagab, et töödeldavate või säilitatavate andmete hulk piirduks rangelt vajalikuga ega kahjustaks ebaproportsionaalselt eraelu.

Belgia telekommunikatsiooniteenuste pakkuja Proximus avaldab ka üldsusele kättesaadavaid katalooge, mis sisaldavad erinevate telefoniteenuste pakkujate abonentide nimesid, aadresse ja telefoninumbreid. Operaatorid edastavad need kontaktandmed Proximusele, välja arvatud juhul, kui abonent on väljendanud soovi, et teda ei kantaks kataloogidesse. Belgia kohus küsis Euroopa Kohtult seoses abonendi nõusoleku tagasivõtmise taotlusega, millised on Proximuse kui isikuandmete vastutava töötleja kohustused. Euroopa Kohus märkis, et see vastutav töötleja peab rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et teavitada teisi vastutavaid töötlejaid andmesubjekti nõusoleku tagasivõtmisest. Need teised vastutavad töötlejad on need, kes on talle asjasse puutuvad andmed esitanud või kellele tema on need andmed edastanud. Vastutav töötleja on samuti kohustatud võtma tarvitusele mõistlikud abinõud, et teavitada interneti otsingumootorite haldajaid andmesubjekti esitatud taotlusest andmed kustutada.
27. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Proximus (üldkasutatavad elektroonilised kataloogid) (C‑129/21)
Euroopa Kohus tegi taas otsuse riigi võimaluse kohta kehtestada elektroonilise side teenuste pakkujatele liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata säilitamise kohustus. Ta täpsustas, et isegi kui liiklusandmeid säilitatakse ainult kümme nädalat ja asukohaandmeid ainult neli nädalat, nagu oli ette nähtud Saksa seaduses, võimaldab kogutud märkimisväärne andmehulk ikkagi koostada asjaomaste andmesubjektide tervikliku profiili. Selline eraelu puutumatuse raske riive võib olla lubatud ainult juhul, kui tegemist on tõsise ja vahetu ohuga riigi julgeolekule, näiteks terrorismiohu korral. Kui niisugust ohtu ei ole, saavad julgeolekuasutused kasutada kuritegevuse vastu võitlemiseks muid vahendeid, nagu IP-aadresside (st internetti ühendatud seadmele eraldatud kasutajatunnus) üldine ja vahet tegemata säilitamine, eesmärgipärane säilitamine ja kiirsäilitamine (nn quick freeze, mille puhul on antud korraldus ajutiselt säilitada parasjagu töödeldavaid ja kogutavaid andmeid).
20. septembri 2022. aasta kohtuotsus SpaceNet jt (liidetud kohtuasjad C‑793/19 ja C‑794/19)
Ligue des droits humains (LDH) on mittetulundusühing, kes esitas 2017. aasta juulis Belgia konstitutsioonikohtule tühistamishagi 25. detsembri 2016. aasta seaduse vastu, millega võeti Belgia õigusesse üle broneeringuinfo direktiiv (lennureisijate broneeringuinfo kasutamise kohta), reisijaid käsitleva eelteabe direktiiv (veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid) ning direktiiv 2010/65 (liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta). LDH hinnangul rikub see seadus õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, mis on tagatud nii Belgia õiguses kui ka liidu õiguses. Euroopa Kohus leidis, et põhiõiguste austamine nõuab, et broneeringuinfo direktiivis sätestatud volitused jääksid rangelt vajaliku piiresse. Ta asus seisukohale, et kui liikmesriiki ei ähvarda tegelik ja vahetu või ettenähtav terrorioht, on liidu õigusega vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette ELi-siseste lendude ja muude transpordivahenditega toimuvate liidusiseste vedude broneeringuinfo edastamise ja töötlemise.
21. juuni 2022. aasta kohtuotsus Ligue des droits humains (C‑817/19)
Prantsuse kassatsioonikohus küsis Euroopa Kohtult, kuidas suhestuvad omavahel eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ning turukuritarvituse direktiivi ja määruse asjakohased sätted. Kõnealused liikmesriigi seadusandlikud meetmed kohustasid elektroonilise side teenuste operaatoreid säilitama liiklusandmeid ennetava meetmena üldiselt ja vahet tegemata ühe aasta jooksul alates salvestamise päevast. Nende meetmete eesmärk oli aidata kaasa võitlusele turukuritarvituste, sealhulgas siseteabe alusel kauplemise vastu. Euroopa Kohus otsustas, et liidu õigus ei luba liiklus- ja asukohaandmeid turukuritarvituste ja sealhulgas siseteabe alusel kauplemisega võitlemise eesmärgil üldiselt ja vahet tegemata säilitada. Sellist säilitamist ette nägevad meetmed ületavad rangelt vajaliku piirid ning need ei ole demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud.
20. septembri 2022. aasta kohtuotsus VD ja SR (liidetud kohtuasjad C‑339/20 ja C‑397/20)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala on üles ehitatud mitmele alustalale: liikmesriikide õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades, politseikoostöö, kontroll välispiiridel, varjupaik ja sisseränne. Liikmesriikide õigusalase koostöö konkreetne väljendus on näiteks Euroopa vahistamismäärus, mis on liikmesriigi õigusasutuse otsus, mille eesmärk on teises liikmesriigis tagaotsitava isiku vahi alla võtmine ja tema üleandmine kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks või vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks. Varjupaiga puhul on liidu õiguses ette nähtud nõuded, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks (pagulaste direktiiv). Euroopa Kohtul palutakse sageli täpsustada kohaldatavate õigusnormide ulatust.

Seoses rändekriisiga taaskehtestas Austria alates 2015. aasta septembri keskpaigast piirikontrolli Ungari ja Sloveeniaga. Hiljem pikendati seda kontrolli mitu korda. Austria kohus, kus kodanik selle kontrolli vaidlustas, küsis Euroopa Kohtult, kas see on kooskõlas liidu õigusega. Euroopa Kohus otsustas, et kui on tegemist tõsise ohuga liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, võib liikmesriik taaskehtestada kontrolli oma piiridel teiste liikmesriikidega, kuid mitte kauemaks, kui kokku kuus kuud. Sellise meetme uuesti kohaldamine on põhjendatud ainult uue tõsise ohu korral.
26. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Landespolizeidirektion Steiermark jt (kontrolli maksimaalne kestus sisepiiridel) (C‑368/20)
2016. aasta juunis tegid Itaalia õigusasutused Prantsusmaal elava Itaalia kodaniku KLi suhtes Euroopa vahistamismääruse, et viia täide kaheteistkümne aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. See karistus vastab kokku nelja Itaalias toime pandud süüteo, sealhulgas hävitamiseks ja rüüstamiseks kvalifitseeritud teo eest mõistetud neljale karistusele. Angers’ apellatsioonikohus (Prantsusmaa) keeldus KLi Itaalia õigusasutustele üleandmisest põhjusel, et kaks neist tegudest ei kujuta endast Prantsusmaal süütegu. Hävitamise ja rüüstamise süüteokoosseisu tunnused on nimelt kahes asjasse puutuvas liikmesriigis erinevad, kuna Itaalia õiguses sisaldab see süütegu korduvaid ja massilisi hävitamisi ja kahjustamisi, mis kahjustavad ka avalikku korda, samas kui Prantsuse õiguses ei ole eraldi süüteokoosseisu, mis hõlmaks avaliku korra ohustamist massilise vallas- või kinnisvara hävitamisega. Euroopa Kohus otsustas, et ei ole nõutav, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis ja vahistamismäärust täitvas liikmesriigis sätestatud süüteo koosseisu tunnused oleksid täielikus vastavuses. Vahistamismäärust täitev õigusasutus ei või seega keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et vaid osa vahistamismääruse teinud liikmesriigis selle süüteokoosseisu moodustavatest tegudest kujutab endast süütegu ka vahistamismäärust täitvas liikmesriigis.
14. juuli 2022. aasta kohtuotsus Procureur général près la cour d’appel d’Angers (C‑168/21)
Venemaa kodanikku, kellel arenes 16aastaselt välja verevähi harva esinev vorm, ravitakse Madalmaades. Tema ravi, mis ei ole Venemaal lubatud, seisneb muu hulgas ravikanepi manustamises, et valu leevendada. Haagi kohus esitas Euroopa Kohtule küsimuse, kas sellises olukorras on tagasisaatmisotsuse tegemine või väljasaatmismeetme võtmine liidu õigusega vastuolus. Euroopa Kohus leidis, et vastuolu liidu õigusega esineb juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et tagasisaatmise korral ähvardab asjaomast isikut reaalne oht, et valu, mida ta oma raske haiguse tõttu kannatab, tugevneb kiiresti, oluliselt ja pöördumatult, sest sihtriigis ei ole sobiv ravi kättesaadav, see aga ei oleks kooskõlas inimväärikusega.
22. novembri 2022. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (väljasaatmine – meditsiiniline kanep) (C‑69/21)
2019. aastal taotles Egiptuse kodanik I, kes oli tollal veel alaealine, Kreekas rahvusvahelist kaitset. Oma taotluses väljendas ta soovi taasühineda oma onu S-iga, kes on samuti Egiptuse kodanik ja elas seaduslikult Madalmaades. Madalmaade riigisekretär lükkas tagasi Kreeka ametiasutuste palve I vastu võtta, sest I isikut ja seega väidetavat perekondlikku sidet S-iga ei olnud võimalik tuvastada. Riigisekretär jättis I ja S-i vaide ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata põhjendusel, et Dublini III määrus ei näe rahvusvahelise kaitse taotlejatele ette võimalust vaidlustada vastuvõtmispalve tagasilükkamise otsust, mille on teinud riigi pädev asutus. See otsus vaidlustati Haagi (Madalmaad) kohtus, kes pöördus Euroopa Kohtusse, kust sai vastuse, et Dublin III määrus koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kohustab andma saatjata alaealisele õiguse esitada kohtusse kaebus tema vastuvõtmisest keelduva otsuse peale. Selle alaealise sugulasel seevastu ei ole sellist kaebeõigust.
1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (saatjata alaealise egiptlase vastuvõtmisest keeldumine) (C‑19/21)

Merepääste

Seoses merepäästeoperatsioonidega tekkis küsimus, kui ulatuslikud on sadamaliikmesriigi ametiasutuste meresõidu- ja keskkonnaohutuse alased volitused Euroopa Liidu teise liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kontrollimisel.

Sea Watch on Saksa humanitaarorganisatsioon, mis tegeleb Vahemerel ohtu või hätta sattunud inimeste süstemaatilise otsingu- ja päästetegevusega, kasutades selleks laevu. 2020. aasta päästeoperatsioonide järel kontrollisid Palermo ja Porto Empedocle (Itaalia) sadamakapteni bürood kahte tema laeva ja kohaldasid nende suhtes kinnipidamismeetmeid, mille Sea Watch vaidlustas. Itaalia kohus pöördus Euroopa Kohtu poole, et selgitada sadamariigi kontrolli- ja kinnipidamisvolituste ulatust humanitaarorganisatsioonide kasutatavate laevade suhtes. Euroopa Kohus otsustas, et sadamariik võib selliseid laevu kontrollida. Siiski võib ta rakendada kinnipidamismeetmeid ainult ilmselge ohu korral meresõiduohutusele, tervisele või keskkonnale, ja ta peab sellise ohu esinemist tõendama. Euroopa Kohus rõhutas ka lojaalse koostöö põhimõtet, mille kohaselt on liikmesriigid, sealhulgas sadamariik ja lipuriik, kohustatud oma vastavate volituste kasutamisel koostööd tegema ja oma tegevust kooskõlastama.
1. augusti 2022. aasta kohtuotsus Sea Watch Sea Watch (liidetud kohtuasjad C‑14/21 ja C‑15/21)

Õigus tutvuda dokumentidega

Avaliku elu läbipaistvus on üks liidu aluspõhimõtteid. Seega võib liidu iga kodanik või juriidiline isik üldjuhul tutvuda institutsioonide dokumentidega. Teatud juhtudel võidakse dokumentidega tutvumise võimaldamisest siiski keelduda.

Agrofert on Tšehhi valdusettevõte, mille asutas Andrej Babiš, kes oli aastatel 2017–2021 Tšehhi Vabariigi peaminister. Euroopa Parlament märkis oma resolutsioonis, et A. Babiš jätkas kontserni Agrofert kontrollimist ka pärast seda, kui ta oli nimetatud peaministriks. Kuna Agrofert leidis, et see väide on ebatäpne, ja soovis teada saada parlamendi käsutuses olnud allikaid ja teavet, esitas ta taotluse tutvuda mitme dokumendiga. Parlament märkis oma vastuses, et mõned neist dokumentidest on üldsusele kättesaadavad, ning keeldus võimaldamast tutvuda komisjoni kirjaga Tšehhi peaministrile ja komisjoni koostatud aruandega. Üldkohus, kellele Agrofert parlamendi otsuse peale hagi esitas, jättis selle otsuse muutmata. Üldkohus tõdes, et äriühingul Agrofert ei ole enam põhjendatud huvi otsuse vastu, millega tal keelduti võimaldamast aruandega tutvuda, sest see aruanne oli talle vahepeal edastatud, ja jättis rahuldamata hagi otsuse peale, millega keelduti võimaldamast tutvuda peaministrile adresseeritud kirjaga, kuna kirja avalikustamine võib kahjustada komisjoni uurimise eesmärke.
28. septembri 2022. aasta kohtuotsus Agrofert vs. parlament (T‑174/21)

Konkurents ja riigiabi

Euroopa Liidus kehtivad eeskirjad vaba konkurentsi kaitseks. Keelatud on tegevus, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires. Täpsemalt keelab liidu õigus ettevõtja ja tema konkurentide vahelised niisugused kokkulepped või teabevahetuse, millel võib olla selline eesmärk või tagajärg, nagu ka ettevõtja poolt tema turgu valitseva seisundi kuritarvitamise konkreetsel turul. Samast loogikast lähtuvalt on reeglina keelatud ka riigiabi, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud ega moonuta konkurentsi üldise huviga vastuolus oleval viisil.

2009. aastal määras komisjon Intel Corporationile 1,06 miljardi euro suuruse trahvi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest ülemaailmsel protsessorite turul aastatel 2002–2007. Üldkohus jättis 2014. aastal selle otsuse muutmata. Intel esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule, kes tühistas selle 2017. aastal õigusnormi rikkumise tõttu. Ta leidis, et Üldkohus oli teinud vea, kui ta piirdus järeldusega, et vaidlusalused allahindlused olid niisugused, mis võivad konkurentsi piirata, analüüsimata, kas neil allahindlustel oli just selline mõju. Seetõttu suunas Euroopa Kohus kohtuasja tagasi Üldkohtusse uueks läbivaatamiseks. Üldkohus leidis 26. jaanuari 2022. aasta kohtuotsuses, et komisjoni analüüs vaidlusaluste allahindluste konkurentsi piirava mõju kohta oli puudulik, ja tühistas seetõttu komisjoni otsuse osaliselt. Vaidlustatud otsuse osalise tühistamise mõju kohta komisjoni poolt Intelile määratud trahvi summale leidis Üldkohus, et tal ei ole võimalik kindlaks teha, milline trahvisumma määrati üksnes varjamata konkurentsipiirangute eest. Selle tulemusena tühistas ta täielikult vaidlustatud otsuse artikli, millega määrati Intelile tuvastatud rikkumise eest 1,06 miljardi euro suurune trahv.
26. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Intel Corporation vs. komisjon (T‑286/09 RENV)
27. septembril 2017 tuvastas Euroopa Komisjon, et äriühingud Scania AB, Scania CV AB ja Scania Deutschland GmbH, mis on kolm Scania kontserni kuuluvat üksust ning mis toodavad ja müüvad kaugvedudeks mõeldud raskeveokeid, on rikkunud liidu konkurentsiõigust. Komisjon heitis neile äriühingutele ette seda, et nad osalesid 1997. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta jaanuarini koos oma konkurentidega kartellikokkulepetes keskmiste ja raskete veokite turul Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Vaidlustatud otsus tehti niinimetatud hübriidmenetluses, mis ühendab kokkuleppemenetluse ja tavalise haldusmenetluse kartellikokkulepete valdkonnas. Kokkuleppemenetlus võimaldab pooltel kartellidega seotud otsuste puhul tunnistada oma vastutust ja selle eest vähendatakse neile määratava trahvi summat. Scania kontserni äriühingud kinnitasid komisjonile oma valmisolekut osaleda aruteludel kokkuleppe sõlmimiseks. Hiljem loobusid nad siiski sellest menetlusest. Komisjon tegi kokkuleppeotsuse seega nende ettevõtjate suhtes, kes olid esitanud selleks ametliku taotluse, kuid jätkas uurimist Scania kontserni kuuluvate ettevõtete suhtes ja määras neile 880 523 000 euro suuruse trahvi. Üldkohus jättis kontserni äriühingute kaebuse komisjoni otsuse peale tervikuna rahuldamata, jättes komisjoni määratud trahvi kehtima.
2. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Scania jt vs. komisjon (T‑799/17)
4. mail 2022 jättis Üldkohus muutmata komisjoni otsuse, millega kiideti heaks 36 660 000 euro suurune päästmisabi, mille Rumeenia andis oma riigi lennuettevõtjale TAROM, kes tegeleb peamiselt riigisisese ja rahvusvahelise reisijate-, kauba- ja postiveoga. Lennuettevõtja Wizz Air Hungary vaidlustas selle otsuse Üldkohtus. Üldkohus jättis komisjoni otsuse muutmata põhjendusega, et abi eesmärk oli hoida ära sotsiaalprobleeme, mida Rumeenia lennuettevõtja teenuste katkemine põhjustaks, arvestades Rumeenia maantee- ja raudteeinfrastruktuuri halba seisukorda.
4. mai 2022. aasta kohtuotsus Wizz Air Hungary vs. komisjon (T‑718/20)
Valencia autonoomse piirkonna valitsus andis jalgpalliklubiga Valencia CF seotud ühingule Fundación Valencia garantii 75 miljoni euro suurusele pangalaenule, mille abil viimane omandas 70,6% Valencia CFi aktsiatest. Hiljem suurendati seda garantiid 6 miljoni euro võrra. 2016. aastal leidis komisjon, et tegemist on liidu õigusega kokkusobimatu riigiabiga, ning kohustas selle tagasi nõudma. Valencia CF vaidlustas selle otsuse Üldkohtus, kes selle 2020. aastal tühistas (T‑732/16). Komisjon esitas seejärel Euroopa Kohtule Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Euroopa Kohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et Üldkohus ei pannud komisjonile ülemäärast tõendamiskoormist ja oli õigesti piirdunud tõdemusega, et komisjon ei täitnud nõudeid, mille ta oli endale ise kehtestanud, võttes teatise vormis vastu reeglid liikmesriikide pakutavate tagatiste analüüsimiseks.
10. novembri 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Valencia Club de Fútbol (C‑211/20 P)

Intellektuaalomand

Intellektuaalomandi õigused Üldkohtus
Vt YouTube’i videot

Euroopa Kohus ja Üldkohus tagavad liidu kehtestatud õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise, millega kaitstakse kõiki intellektuaalse loomingu ainuõigusi. Intellektuaalomandi (autoriõigus) ja tööstusomandi (kaubamärgiõigus, disainilahenduste kaitse) kaitse parandab ettevõtjate konkurentsivõimet, luues loomingulisust ja innovatsiooni soodustava keskkonna. Liidu õigus kaitseb kaitstud päritolunimetuse abil ka tooteid, mis on liidu teatavas geograafilises piirkonnas toodetud tunnustatud oskusteavet kasutades.

Nimetus „Feta“ registreeriti kaitstud päritolunimetusena 2002. aastal. Sellest ajast saadik võib seda nimetust kasutada ainult teatavast Kreeka geograafilisest piirkonnast pärit juustu puhul, mis vastab selle toote suhtes kohaldatavale tootekirjeldusele. Taani leidis, et määrus nr 1151/2012 on kohaldatav üksnes liidus müüdavatele toodetele ega hõlma eksporti kolmandatesse riikidesse. Seetõttu ei keelanud ta oma tootjatel eksportida oma tooteid nimetuse „Feta“ all. Komisjon algatas Taani suhtes rikkumismenetluse, leides, et Taani on rikkunud nimetatud määrusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohus otsustas, et eksporditavad tooted ei ole välja jäetud tegevuse hulgast, mille see määrus keelab, ja muu hulgas keelab see päritolunimetusi kaitsvate intellektuaalomandi õiguste rikkumise. Kohus leidis, et Taani on rikkunud oma kohustusi, kuna ta ei takistanud nimetuse „Feta“ kasutamist kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud juustu puhul.
14. juuli 2022. aasta kohtuotsus komisjon vs. Taani (C‑159/20)
2017. aasta juunis esitas Andorra Vürstiriigi valitsus taotluse järgmise kujutismärgi registreerimiseks Euroopa Liidu kaubamärgina mitmesuguste kaupade ja teenuste jaoks:

Kuna Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) keeldus selle kaubamärgi registreerimisest, esitas Andorra Vürstiriigi valitsus Üldkohtule hagi. Liidu kaubamärgi registreerimiseks ei tohi see muu hulgas olla kirjeldav, mis välistab selle, et kaubamärk võiks piirduda lihtsalt sellega tähistatavate kaupade või teenuste kirjeldusega. Üldkohus jõudis oma otsuses järeldusele, et kaubamärk Andorra on kirjeldav. Asjaomane avalikkus võib seda tajuda kui viidet kõnealuste toodete ja teenuste päritolule. See on absoluutne keeldumispõhjus, millest üksi piisab selleks, et välistada tähise registreerimine Euroopa Liidu kaubamärgina.
23. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Govern d’Andorra vs. EUIPO (Andorra) (T‑806/19)
Üldkohus jättis rahuldamata kolm hagi, mille Apple Inc. esitas Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuste peale, millega tühistati sõnamärk THINK DIFFERENT. Apple Inc. oli 1997., 1998. ja 2005. aastal registreerinud sõnamärgi THINK DIFFERENT Euroopa Liidu kaubamärgina muu hulgas arvuti- ja telekommunikatsioonitoodete jaoks. Swatch AG taotlusel tunnistas EUIPO vaidlustatud kaubamärgid tühistatuks, tuvastades, et vaidlusaluseid kaubamärke ei ole nimetatud kaupade jaoks viie järjestikuse aasta jooksul tegelikult kasutatud. Üldkohus jättis EUIPO otsuse muutmata põhjusel, et Apple Inc-i kohustus oli tõendada kaubamärkide tegelikku kasutust kõnealuste kaupade jaoks viie aasta jooksul enne tühistamisavalduste esitamist, kuid ta ei suutnud seda teha.
8. juuni 2022. aasta kohtuotsus Apple vs. EUIPO – Swatch (Think different) (liidetud kohtuasjad T‑26/21, T‑27/21 ja T‑28/21)
2017. aastal esitas Ühendkuningriigi äriühing Golden Balls Euroopa Liidu Intellektuaalomandiametile (EUIPO) taotluse kaubamärgi BALLON D’OR tühistamiseks, sest tema arvates ei olnud seda kaubamärki teatavate kaupade ja teenuste puhul piisavalt kasutatud. Kaubamärk BALLON D’OR oli varem registreeritud Prantsuse äriühingule Les Éditions P. Amaury, kellele kuuluvad Ballon d’or’iga (aasta parimale jalgpallurile antav autasu) seotud õigused. 2021. aastal tühistas EUIPO selle kaubamärgi enamiku kaupade ja teenuste osas, mille jaoks see oli registreeritud. Üldkohus, kellele Les Éditions P. Amaury EUIPO otsuse peale hagi esitas, tühistas selle otsuse osas, mis puudutas registreerimise tühistamist meelelahutusteenuste puhul. Seevastu kinnitas Üldkohus selle kaubamärgi tühisust teenuste osas, mis seisnevad teleprogrammide levitamises või montaažis, etenduste või filmide tootmises ning raamatute, ajakirjade või ajalehtede avaldamises.
6. juuli 2022. aasta kohtuotsus Les Éditions P. Amaury vs. EUIPO – Golden Balls (BALLON D’OR) (T‑478/21)

Maksustamine

Otsene maksustamine kuulub üldjuhul liikmesriikide pädevusse. Sellele vaatamata peavad need maksud – näiteks äriühingute suhtes kohaldatavad maksud – olema kooskõlas Euroopa Liidu alusnormidega, sealhulgas riigiabi keeluga. Seega kontrollib komisjon maksustamisalaseid eelotsuseid („tax rulings“), mille alusel teatavad liikmesriigid kohaldavad hargmaiste ettevõtjate suhtes maksustamise erikorda, ja selle pinnalt tekkivad vaidlused lahendab liidu kohus.

Maksustamisalased eelotsused on mõnes liikmesriigis maksuhaldurite poolt äriühingute taotlusel vastu võetavad otsused, millega määratakse ette kindlaks maks, mida need äriühingud peavad tasuma. Fiat Chrysler Finance Europe, mille registrijärgne asukoht on Luksemburgi Suurhertsogiriigis, sai Luksemburgi maksuhaldurilt eelotsuse, millega kiideti heaks meetod, kuidas määrata kindlaks Fiat Chrysler Finance Europe’ile kui kontserni kuuluvale äriühingule makstav tasu teistele Fiat/Chrysleri kontserni äriühingutele osutatud teenuste eest. 2015. aastal leidis komisjon, et see eelotsus kujutab endast siseturuga kokkusobimatut tegevusabi liidu õiguse tähenduses. Fiat Chrysler Finance Europe ja Luksemburg esitasid apellatsioonkaebused Üldkohtule, kes 2019. aastal kinnitas komisjoni seisukohta ja jättis apellatsioonkaebused rahuldamata. Fiat Chrysler Finance Europe ja Iirimaa vaidlustasid Üldkohtu analüüsi majandusliku eelise olemasolu kohta mitmest aspektist, täpsemalt riigiabi valdkonnas kohaldatavate õigusnormide seisukohast. Euroopa Kohus tühistas nii Üldkohtu kohtuotsuse kui ka komisjoni otsuse. Euroopa Kohtu hinnangul kohaldas komisjon Luksemburgi õiguses määratletust erinevat reaalturuväärtuse põhimõtet, samas kui liidu õiguses ühtlustamise puudumise korral on selle analüüsimisel, kas vaadeldavaid tehinguid tuleb analüüsida reaalturuväärtuse põhimõtte alusel, asjakohased ainult riigisisesed sätted.
8. novembri 2022. aasta kohtuotsus Fiat Chrysler Finance Europe vs. komisjon ja Iirimaa vs. komisjon (liidetud kohtuasjad C‑885/19 P ja C‑898/19 P)

Õigusriik

Õigusriigi põhimõtte austamise tagamine Euroopa Liidus
Vt YouTube’i videot

Euroopa Liidu põhiõiguste harta – siduvad normid, millel on konkreetne toime
Vt YouTube’i videot

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nagu ka Euroopa Liidu lepingus, viidatakse sõnaselgelt õigusriigile, mis on üks liidu liikmesriikide ühistest väärtustest, millel liit rajaneb. Euroopa Kohus peab üha sagedamini võtma seisukoha küsimuses, kas liikmesriigid järgivad õigusriigi põhimõtet, olgu siis Euroopa Komisjoni poolt nende vastu esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi või liikmesriigi kohtute esitatud eelotsusetaotluste lahendamise menetluses. Euroopa Kohus peab seega analüüsima, kas seda põhiväärtust järgitakse riigi tasandil ja eriti seoses kohtuvõimuga, täpsemalt kohtunike ametisse nimetamisel või kohtunike distsiplinaarkorra kehtestamisel.

Vastuseks Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) eelotsuse küsimusele otsustas Euroopa Kohus, et ainuüksi asjaolu, et kohtunik nimetati ametisse ajal, kui liikmesriigis, kus ta kohtunikuna töötab, ei valitsenud veel demokraatia, ei sea kahtluse alla selle kohtuniku sõltumatust ja erapooletust tema hilisemate õigusemõistmise ülesannete täitmisel. Eelkõige ei võimalda kohtuniku esmakordse ametisse nimetamisega seotud asjaolud iseenesest tekitada õigussubjektidel põhjendatud ja tõsiseid kahtlusi.
29. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Getin Noble Bank (C‑132/20)

Piiravad meetmed ja välispoliitika

Piiravad meetmed ehk sanktsioonid on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) oluline instrument. Neid kasutatakse kooskõlastatud ja kõikehõlmavas tegevuses, mille hulka kuulub ka poliitiline dialoog. Liit kasutab neid eelkõige selleks, et kaitsta liidu väärtusi, põhihuvisid ja julgeolekut ning ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. Sanktsioonide eesmärk on nimelt veenda teatud isikuid või üksusi muutma poliitikat või nende tegevust, et edendada ÜVJP eesmärke.

Seoses inimõiguste raskete rikkumistega Liibüas võttis Euroopa Liidu Nõukogu 2020. aasta oktoobris vastu piiravad meetmed Venemaa ärimehe Jevgeni Viktorovitš Prigožini vastu, kellel on tihedad sidemed Wagneri grupiga, mis osales sõjalistes operatsioonides selles riigis. Otsust pikendati 2021. aasta juulis. Need meetmed seisnevad nende isikute rahaliste vahendite külmutamises, kes osalevad tegevuses, mis ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas, või toetavad seda tegevust. J. Prigožin esitas nende meetmete vastu Üldkohtule tühistamishagi. Üldkohus jättis hagi rahuldamata. Ta leidis, et esitatud tõendid, sealhulgas väljavõtted ÜRO peasekretäri aruandest ning ajakirjandusartiklid (sealhulgas fotod ja tunnistused) erinevatest allikatest, nagu uudisteagentuurid või meedia, võimaldasid Wagneri grupi identifitseerida ning sisaldasid täpseid ja kokkulangevaid andmeid selle rühmituse tegevuse kohta, mis ohustab rahu, julgeolekut ja stabiilsust Liibüas. Samuti sisaldas tõendusmaterjal konkreetseid, täpseid ja kokkulangevaid tõendeid J. Prigožini lähedaste ja sagedaste suhete kohta Wagneri grupiga.
1. juuni 2022. aasta kohtuotsus Prigozhin vs. nõukogu (T‑723/20)

Kohtutegevus

A | Euroopa Kohus 2022. aastalB | Üldkohus 2022. aastalC | Kohtupraktika 2022. aastal

A | Euroopa Kohus 2022. aastal

Euroopa Kohtu tegevus ja areng

Koen Lenaerts

Euroopa Liidu Kohtu president

Euroopa Kohtu liikmed

K. Lenaerts

L. Bay Larsen

A. Arabadjiev

A. Prechal

K. Jürimäe

C. Lycourgos

E. Regan

M. Szpunar

M. Safjan

P. G. Xuereb

L. S. Rossi

D. Gratsias

M. L. Arastey Sahún

J. Kokott

M. Ilešič

J.-C. Bonichot

T. von Danwitz

S. Rodin

F. Biltgen

M. Campos Sánchez-Bordona

N. J. Cardoso da Silva Piçarra

G. Pitruzzella

I. Jarukaitis

P. Pikamäe

A. Kumin

N. Jääskinen

N. Wahl

J. Richard de la Tour

A. Rantos

I. Ziemele

J. Passer

A. M. Collins

M. Gavalec

N. Emiliou

Z. Csehi

O. Spineanu-Matei

T. Ćapeta

L. Medina

A. Calot Escobar

B | Üldkohus 2022. aastal

Üldkohtu tegevus ja areng

Marc van der Woude

Üldkohtu president

Kohtupraktika uuendused

Savvas S. Papasavvas

Üldkohtu asepresident

Üldkohtu liikmed

M. van der Woude

S. Papasavvas

D. Spielmann

A. Marcoulli

F. Schalin

R. da Silva Passos

J. Svenningsen

M. J. Costeira

K. Kowalik-Bańczyk

A. Kornezov

L. Truchot

O. Porchia

M. Jaeger

S. Frimodt Nielsen

H. Kanninen

J. Schwarcz

M. Kancheva

E. Buttigieg

V. Tomljenović

S. Gervasoni

L. Madise

V. Valančius

N. Półtorak

I. Reine

P. Nihoul

U. Öberg

A | Euroopa Kohus 2022. aastal
B | Üldkohus 2022. aastal
C | Kohtupraktika 2022. aastal