Euroopa Liidu Kohus – liidu õiguse kaitse tagaja
- Euroopa Liidu Kohus on üks seitsmest Euroopa institutsioonist.
- Liidu kohtuvõimu kandjana on selle institutsiooni ülesanne tagada liidu õiguse järgimine, kindlustades aluslepingute ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise ning kontrollides liidu institutsioonide, organite ja asutuste vastu võetud aktide seaduslikkust.
- Oma kohtupraktikaga aitab ta kaasa liidu väärtuste hoidmisele ja panustab Euroopa ülesehitusse.
- Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohtust ja Üldkohtust.
Presidendi eessõna
Geopoliitilises kontekstis, kus rahuideaal on üha suuremas ohus, on meie institutsioon jäänud stabiilsuse kandjaks, täites oma ülesannet õigluse, õigusriigi põhimõtete, demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste alalhoidjana.
![](../assets/img/koen-lenaerts.png)
Koen Lenaerts
Euroopa Liidu Kohtu president
2023. aasta oli rahvusvahelisel areenil rahutu, kuna Ukrainas jätkus sõda ja Lähis-Idas tekkis uus relvastatud konflikt. Geopoliitilises kontekstis, kus rahuideaal on üha suuremas ohus, on meie institutsioon jäänud stabiilsuse kandjaks, täites oma ülesannet õigluse, õigusriigi põhimõtete, demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste alalhoidjana. Euroopa Kohus ja Üldkohus jätkasid oma kohtupraktika kaudu tööd nende väärtuste ja õiguste kaitsmisel, rõhutades kindlalt, et need on osa liidu kui liikmesriikide ühise õiguskorra identiteedist.
Läinud aastal jätkus Euroopa Liidu Kohtu tihe dialoog liikmesriikide kohtutega, eelkõige konstitutsioonikohtute ja kõrgeimate kohtutega, muu hulgas paljude institutsioonis korraldatud kohtumiste kaudu. Septembris teist korda toimunud konverents „Ühinenud mitmekesisuses“ („EUnited in Diversity“) tõi Haagi samuti kokku arvukalt ülalmainitud kohtute esindajaid ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liikmeid, kes arutlesid koos Euroopa Liidu Kohtu liikmetega õigusriigi, liikmesriikide põhiseadusliku mitmekesisuse ja liidu õiguse ühetaolise kohaldamise teemadel. Nagu igal aastal, andis liikmesriikide kohtunike foorum institutsiooni liikmetele ja liikmesriikide kohtunikele võimaluse omavahel viljakalt suhelda, et paremini mõista liidu ja liikmesriikide õigussüsteemide eripärasid. Just niisuguses teabevahetust soodustavas raamistikus jätkub kuulamise ja avatuse vaimus dialoog liikmesriikide kohtunikega, mis sai alguse rohkem kui 70 aastat tagasi.
Umberto Eco armastas öelda, et „Euroopa keel on tõlkimine“. Algusaegadest peale on meie institutsioon olnud väga pühendunud mitmekeelsusele, mis võimaldab igal õigussubjektil esitada hagi omal valikul ühes 24 ametlikust keelest ja igal kodanikul tutvuda suure osaga institutsiooni kohtulahenditest neis eri keeltes. Selleks, et jätkuvalt edendada keelelist mitmekesisust ja liidu õigusemõistmise kättesaadavust igale kodanikule tema emakeeles, on Euroopa Kohus ellu viinud mitu projekti, milles on rõhutatud mitmekeelsuse tähtsust Euroopa ülesehitamisel.
Peale selle on meie institutsioon end näidanud uuenduste kandjana, visandades liidu kohtute tulevase toimimise. 2023. aastal jõudsid lõpule põhjalikud arutelud, mis toimusid viimastel aastatel mõlemas liidu kohtus eelotsuste tegemise pädevuse Euroopa Kohtult Üldkohtule osalise üleandmise üle, mida Nice’i leping alates 2003. aastast võimaldab. Arvestades Euroopa Kohtusse esitatavate kohtuvaidluste arvu suurenemist on nimelt vaja töökoormus kahe kohtu vahel paremini jagada, pakkudes samal ajal õigussubjektidele parimat teenust. Selle reformi kava suhtes jõuti poliitilisele kokkuleppele 2023. aasta lõpus Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu esindajate osalusel peetud neljapoolsetel kõnelustel. Saavutatud kokkulepe, mille elluviimise täpsed üksikasjad tuleb veel kindlaks määrata mõlema kohtu kodukordades, on märk usaldusest Üldkohtu vastu, kelle tegutsemisvõime on viimastel aastatel kahekordistunud. Tegemist on olulise sammuga 2016. aastal alustatud liidu kohtusüsteemi ülesehituse reformiga edasiliikumise teel.
Tänu mõlema kohtu liikmete ja kõigi töötajate pühendumusele on institutsioon saanud iga päev töötada selleks, et tugevdada Euroopa integratsiooniprojekti, mis saab 2024. aastal olema 2004. aasta suure laienemise 20. aastapäeva tähistamise ürituste keskmes.
![](../assets/img/photos-2023/signature-lenaerts_2.jpg)