Euroopa Liiduga ühines 2004. aastal kümme uut liikmesriiki. Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia on näidanud üles usaldust Euroopa ülesehituse suhtes. Kaks aastakümmet hiljem tähistame koos nende liikmesriikidega nende ühinemise 20. aastapäeva. Nii rahvaarvu kui ka riikide arvu poolest läbi aegade suurim Euroopa Liidu laienemine on avanud meie silmapiiri. Kõnealune laienemine on andnud liidu ühisele õigusruumile uue näo ning rikastanud seda uue kultuurilise ja intellektuaalse mitmekesisusega. See oli liidu jaoks suur väljakutse, arvestades ühelt poolt 2004. aastal saavutatud integratsiooni taset ning teiselt poolt kümne uue liikmesriigi majanduslikku, ajaloolist ja keelelist rikkust. Ühinemine nõudis neilt suuri jõupingutusi ja vankumatut tahet viia ellu vajalikud poliitilised, majanduslikud ja õiguslikud reformid. Euroopa Liidu Kohtu tasandil on kümne liikmesriigi üheaegne saabumine toonud kaasa põhjalikud ja püsivad muutused töökorralduses.
Selle suursündmuse aastapäeva tähistamiseks korraldab Euroopa Liidu Kohus 2024. aasta mais konverentsi „Euroopa Liidu Kohus tähistab 20 aasta möödumist kümne riigi ühinemisest Euroopa Liiduga: Euroopa uus põhiseaduslik ajastu“, mille eesmärk on hinnata laienemisest ja Euroopa integratsiooni tugevdamisest saadud kogemusi. Konverentsil käsitletakse 2004. aasta laienemise poliitilist, õiguslikku ja majanduslikku mõju nii liidule endale kui ka kümnele uuele liikmesriigile. Konkreetsemalt vaadeldakse konverentsil kümne uue liikmesriigi panust liidu kui „väärtuste liidu“ arengusse, mis põhineb sellistel ühistel väärtustel nagu demokraatia, õigusriik, põhiõigused ja vähemuste austamine.
2024. aastal viiakse ellu ka 2023. aastal saavutatud poliitiline kokkulepe eelotsusepädevuse osalise üleandmise kohta Euroopa Kohtult Üldkohtule. Selle rakendamine hõlmab muu hulgas Euroopa Kohtu kodukorra ja Üldkohtu kodukorra muutmist, samuti mitmesuguseid kohandusi mõlema kohtu töökorralduses ja institutsiooni igapäevases tegevuses, näiteks IT-süsteemide kohandamist.
Lisaks kohaneb institutsioon digipööret jätkates uute väljakutsete ja võimalustega, peamiselt tehisintellekti ja küberturvalisuse valdkonnas. Töötatakse välja ja uuritakse uusi, eelkõige tehisintellekti tehnoloogiatel põhinevaid vahendeid, et aidata kahte kohut nende ülesannete täitmisel ja optimeerida seeläbi õigusemõistmise protsessi. Nende vahendite kasutamine peab tagama kontrolli andmete üle ning toimuma põhiõigusi ja eetikapõhimõtteid austades. Määrus 2023/2841, mille eesmärk on tagada ühtne kõrge küberturvalisuse tase kõigis liidu institutsioonides, mõjutab otseselt Euroopa Liidu Kohut ja tähendab eelkõige, et luua tuleb küberturvalisusega seotud riskide juhtimise raamistik ning korrapäraselt hinnata nende meetmete tõhusust, võttes arvesse riskide muutumist.
