Euroopa Kohus 2023. aastal
Euroopa Kohtule esitatakse peamiselt:
- eelotsusetaotlusi,
kui liikmesriigi kohtul on kahtlusi liidu õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, peatab ta oma menetluse ja pöördub Euroopa Kohtu poole. Olles saanud selgitusi Euroopa Kohtu otsusest, saab liikmesriigi kohus seejärel oma menetluses oleva vaidluse lahendada. Kohtuasjade puhul, milles on vaja vastus anda väga lühikese aja jooksul (näiteks varjupaiga, piirikontrolli, lapseröövi vms valdkonnas), on ette nähtud eelotsuse kiirmenetlus (PPU);
-
hagisid, milles palutakse:
- tühistada liidu õigusakt (tühistamishagi) või
- tuvastada, et liikmesriik on rikkunud liidu õigust (liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi). Kui liikmesriik ei täida kohtuotsust, milles rikkumine tuvastati, võib Euroopa Kohus teise hagi alusel, mida nimetatakse teistkordseks kohustuste rikkumise hagiks, mõista talle rahalise sanktsiooni;
- apellatsioonkaebusi Üldkohtu lahendite peale, mille Euroopa Kohus võib apellatsioonimenetluse tulemusena tühistada;
- arvamuse taotlusi (mille võib esitada liikmesriik või liidu institutsioon) küsimuses, kas leping, mille liit kavatseb kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmida, on aluslepingutega kooskõlas.
Euroopa Kohtu tegevus ja areng
2023. aasta viimastel kuudel peeti läbirääkimisi Euroopa Kohtu poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2022. aasta novembris esitatud seadusandlustaotluse üle, mille eesmärk oli esiteks anda Euroopa Kohtu eelotsusepädevus üle Üldkohtule kuues konkreetses valdkonnas (käibemaks, aktsiisid, tolliseadustik, kaupade tariifne klassifitseerimine kombineeritud nomenklatuuris, reisijatele hüvitise maksmine ja nende abistamine ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem) ja teiseks laiendada Üldkohtu otsuste peale esitatavate apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise mehhanismi – mis jõustus 2019. aasta mais – kohaldamisala. Selle seadusandlustaotluse eesmärk on tagada – arvestades õigussubjektide huvi, et kvaliteetne õigusemõistmine toimuks mõistliku aja jooksul – parem töökoormuse tasakaal Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel, kus on alates 2022. aasta juulist kaks kohtunikku iga liikmesriigi kohta (kokku 54 kohtunikku).
Nõnda saab Euroopa Kohus keskenduda rohkem oma põhiülesannetele liidu konstitutsioonikohtu ja kõrgeima kohtuna. Sama moodi nagu viimastel aastatel iseloomustavad Euroopa Kohtusse saabunud kohtuvaidlusi olenemata sellest, kas need on esitatud eelotsusetaotluste või hagidena (eelkõige liikmesriigi kohustuste rikkumise hagid), tundlikud küsimused, mis tihti lahendatakse suurkojas, näiteks õigusriigi väärtuste tagamine riigi kohtureformide käigus, varjupaiga- ja sisserändepoliitika, isikuandmete kaitse ja konkurentsieeskirjade kohaldamine digiajastul, võitlus diskrimineerimise vastu ning keskkonna-, energia- ja kliimaküsimused.
Eelotsusepädevuse osaline üleminek Üldkohtule tugineb kahele aluspõhimõttele, mis lähtuvad õiguskindluse, kiiruse ja läbipaistvuse kaalutlustest: ühtse kontaktpunkti põhimõte, mille kohaselt tuleb iga eelotsusetaotlus jätkuvalt esitada Euroopa Kohtule, kes määrab kindlaks, kas eelotsuseasi kuulub või ei kuulu ainult ühte või mitmesse eespool loetletud konkreetsesse valdkonda, ning põhimõte, et üle antakse kõik eelotsuseasjad, mis kuuluvad ainult mõnda neist erivaldkondadest. Kui aga asi ei kuulu ainult nendesse valdkondadesse, eelkõige kui see tõstatab eraldiseisvaid küsimusi esmase õiguse või Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõlgendamise kohta, menetleb seda Euroopa Kohus.
Eelotsuseasja üleandmine Üldkohtule ei mõjuta siiski selle kohtu õigust saata asi tagasi Euroopa Kohtusse, kui ta leiab, et kohtuasi nõuab põhimõttelise otsuse tegemist, ega Euroopa Kohtu võimalust Üldkohtu lahend erandkorras uuesti läbi vaadata, kui esineb tõsine oht, et see mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust.
Pärast mitu kuud kestnud analüüsi ja läbirääkimisi saavutati 2023. aasta detsembris selle seadusandlustaotluse suhtes poliitiline kokkulepe. Kokkuleppes on muu hulgas ette nähtud, et eelotsusemenetluses osaleja esitatud kirjalikud seisukohad avaldatakse Euroopa Kohtu veebisaidil mõistliku aja jooksul pärast kohtuasja lõpetamist, välja arvatud juhul, kui see pool esitab avaldamisele vastuväite.
Käesolevate ridade kirjutamise ajal ei ole Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muudatuste ametliku vastuvõtmise täpne ajakava ja nende muudatuste jõustumise kuupäev veel lõplikult kindlaks määratud ning reformi rakendamine nõuab veel tööd, eelkõige Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kodukordade muutmist. Sellegipoolest avab see põhimõtteline heakskiit ukse liidu kohtute toimimise ümberkorraldamiseks järgnevatel aastatel.
Euroopa Kohtu koosseisus toimus 2023. aastal muutus, mis oli seotud kohtujurist G. Pitruzzella lahkumisega tema nimetamise tõttu Itaalia konstitutsioonikohtu kohtunikuks.
Möödunud aasta statistika näitab taaskord, et Euroopa Kohtu viimaste aastate tegevus on väga intensiivne. Nii esitati Euroopa Kohtule 2023. aastal 821 kohtuasja, mis on veidi rohkem kui 2022. aastal, ja see kohus lõpetas 783 kohtuasja, mis on üsna sarnane kolme eelneva aasta arvuga. Keskmine menetlusaeg oli kõikide kohtuasjade liikide lõikes 16,1 kuud ja 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli menetluses 1149 kohtuasja.
Koen Lenaerts
Euroopa Liidu Kohtu president
Euroopa Kohtu liikmed
Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 11 kohtujuristist.
Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat ja seda võib pikendada.
Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid.
Kohtunikud täidavad oma ülesandeid täiesti erapooletult ja sõltumatult.
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast presidendi ja asepresidendi. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetavad kohtusekretäri kuueaastaseks ametiajaks.
Kohtujuristide ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ettepanekuteks. Need ettepanekud ei ole siduvad, kuid annavad vaidluse esemele täiendava hinnangu.
2023. aastal ei nimetatud ametisse ühtegi uut Euroopa Kohtu liiget.
K. Lenaerts
L. Bay Larsen
A. Arabadjiev
A. Prechal
K. Jürimäe
C. Lycourgos
E. Regan
M. Szpunar
T. von Danwitz
F. Biltgen
N. J. Cardoso da Silva Piçarra
Z. Csehi
O. Spineanu-Matei
J. Kokott
M. Ilešič
J.C. Bonichot
M. Safjan
S. Rodin
M. Campos Sánchez-Bordona
P. G. Xuereb
L. S. Rossi
I. Jarukaitis
P. Pikamäe
A. Kumin
N. Jääskinen
N. Wahl
J. Richard de la Tour
A. Rantos
I. Ziemele
J. Passer
D. Gratsias
M. L. Arastey Sahún
A. M. Collins
M. Gavalec
N. Emiliou
T. Ćapeta
L. Medina
A. Calot Escobar
Protokolliline järjestus alates 15.11.2023
Üldkohus 2023. aastal
Peamiselt lahendab Üldkohus esimeses kohtuastmes hagisid Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste aktide peale, mille on esitanud füüsilised ja juriidilised isikud (üksikisikud, äriühingud, ühendused jne), keda need aktid isiklikult ja otseselt puudutavad, ning liikmesriigid, ja hagisid, millega nõutakse institutsioonide või nende teenistujate tekitatud kahju hüvitamist.
Suur osa Üldkohtu lahendatavatest vaidlustest on majanduslikku laadi: intellektuaalomand (Euroopa Liidu kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), konkurents, riigiabi ning pangandus ja finantsjärelevalve.
Üldkohus on samuti pädev lahendama avaliku teenistuse valdkonna vaidlusi Euroopa Liidu ja tema teenistujate vahel.
Üldkohtu lahendite peale võib Euroopa Kohtule esitada apellatsioonkaebuse, mis on piiratud õigusküsimustega. Kohtuasjades, mis on juba kaks korda läbi vaadatud (esmalt sõltumatu apellatsioonikoja ja seejärel Üldkohtu poolt), võtab Euroopa Kohus apellatsioonkaebuse menetlusse ainult juhul, kui selles on tõstatatud liidu õiguse ühtsuse, järjepidevuse või edasiarendamise seisukohast oluline küsimus.
Üldkohtu tegevus ja areng
Marc van der Woude
Üldkohtu president
2023. aastal avaldus Üldkohtu kohtunike arvu kahekordistamise ette näinud reformi (määrus 2015/2422) täielik mõju. Sellest annab aimu Üldkohtu statistika. Üldkohus lõpetas 904 kohtuasja, samas kui sisse tuli 868 kohtuasja (mille hulka ei ole arvatud aasta lõpus esitatud 404 identset kohtuasja), vähendades nõnda menetluses olevate kohtuasjade arvu. Keskmine menetlusaeg püsis rahuldaval tasemel: keskmiselt 18,2 kuud, mis on kohtuasjade tõhusa menetlemise indikaator.
Samal ajal tugevdas Üldkohus oma praktikat suunata rohkem kohtuasju laiendatud koosseisudele. 2023. aastal menetleti 13,6% lõpetatud kohtuasjadest laiendatud koosseisudes ja sellistele koosseisudele suunati koguni 120 kohtuasja. Teatud erakordselt tähtsad kohtuasjad suunab Üldkohus nüüd julgemalt 15 kohtunikust koosnevale suurkojale. Täpsemalt tegi Üldkohus selles soliidses koosseisus otsuse kohtuasjas Venezuela vs. nõukogu, mis puudutas Euroopa Liidu Nõukogu poolt Venezuela ettevõtjate ja kodanike vastu võetud piiravaid meetmeid (T65/18 RENV; vt peatükk „Tagasivaade aasta olulisematele kohtuotsustele“). Suurkotta suunati samuti neli kohtuasja, mille olid esitanud neli Euroopa kohtunike organisatsiooni seoses Poola riikliku taaste- ja vastupidavuskavaga (T-530/22–T-533/22), ning kaks kohtuasja, mis olid seotud Euroopa Liidu poolt Ukraina sõja tõttu Venemaa suhtes rakendatud piiravate meetmetega (T-635/22 ja T-644/22).
Need rahuldavad tulemused on osaliselt tingitud Üldkohtu koosseisu stabiilsusest. 2023. aastal lahkus ametist ainult kaks kohtunikku, nimelt kohtunikud S. Frimodt Nielsen ja V. Valančius, keda asendavad vastavalt kohtunik S. L. Kalėda ja kohtunik L. Spangsberg Grønfeldt. Soovin neid siinkohal tänada panuse eest korrakohasesse õigusemõistmisse Euroopa Liidus. 2023. aastal lahkus ka kohtusekretär E. Coulon pärast 18 aastat lojaalset teenistust ja ametisse astus tema järeltulija V. Di Bucci. E. Couloni lahkumise puhul korraldati liidu menetlusõiguse kollokvium, kus kõrgetasemelised osalejad andsid üle tunnustusavaldused ja esitasid ettekandeid.
Kogu 2023. aasta jooksul jätkas Üldkohus uuenemist, et parandada kõige mahukamate ja keerulisemate kohtuasjade menetlemist. Nende kohtuasjade puhul on üldjuhul tegemist majandus- ja finantsõiguse valdkonda kuuluvate vaidlustega, mis vajavad ennetavat ja kohandatud lähenemisviisi nii ressursside eraldamise kui ka töö planeerimise osas. Selline lähenemisviis, millesse kaasatakse poolte esindajad, lühendab menetluse kestust ja võimaldab täpsemalt vastata poolte ootustele.
Lisaks eelnevale on Üldkohus selleks, et täielikult vastata õigussubjektide õiguspärasele ootusele seoses eelotsusepädevuse osalise üleandmisega teatud konkreetsetes valdkondades ja apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise üle otsustamise mehhanismi laiendamisega, kogu 2023. aasta jooksul teinud tööd oma organisatsioonilise korralduse vajalike muudatustega ja tulevaste menetlusnormide väljatöötamisega.
Kohtupraktika uuendused
Savvas S. Papasavvas
Üldkohtu asepresident
Vaidlused, mille üle Üldkohus peab otsustama, arenevad pidevalt. Iga lahend, mis õigussubjektide esitatud hagide kohta tehakse, on kui järgmine kivi, millega kohtupraktikat üles ehitatakse. 2023. aasta ei olnud erand, sest Üldkohtul tuli vastata ühtaegu uutele küsimustele traditsioonilistes valdkondades kui ka laduda vundamenti kiiresti arenevatele teemaringidele. Samuti andis see suurkojale võimaluse tulla kokku ühise välis- ja julgeolekupoliitika eripärase küsimuse lahendamiseks.
Juba Üldkohtu loomisest saadik on konkurentsieeskirjade kohaldamise kontroll olnud osa talle usaldatud kohtuvaidlustest. Seega on tal selles valdkonnas eriteadmised. Samas on õiguskeskkond nii selles kui ka teistes valdkondades alatises muutumises, mistõttu tuleb tal pidevalt analüüsida uusi, seni käsitlemata küsimusi. Nii oli see ka 24. mai 2023. aasta kohtuotsuse Meta Platforms Ireland vs. komisjon (T-451/20) puhul, milles Üldkohus analüüsis esimest korda otsingusõnadel põhineva teabenõude õiguspärasust määruse nr 1/2003 alusel ning tundlikke isikuandmeid sisaldavate dokumentide töötlemiseks loodud virtuaalse andmeruumi menetluse õiguspärasust. Üldkohus pidi veenduma, et komisjon piirdus oma nõudes üksnes teabega, mis oli vajalik, et kontrollida eeldatava rikkumise toimepanemist, mis õigustab uurimise läbiviimist (vt artiklit „Fookuses“).
Huvitavad ja seni käsitlemata küsimused tekkisid ka seoses Euroopa Liidu lepinguvälise vastutusega, kuigi see on traditsiooniline õigusvaldkond, milles on rikkalik kohtupraktika. Üldkohtule esitati nimelt hagi, milles nõuti hüvitist varalise ja mittevaralise kahju eest, mida International Management Group väidetavalt kandis seetõttu, et Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimisaruanne tema õigusliku seisundi kohta lekkis ajakirjandusse. Hageja väitis, et komisjon, kellega ta oli sõlminud mitu lepingut, ja OLAF käitusid õigusvastaselt. Sellega seoses täpsustas Üldkohus 28. juuni 2023. aasta kohtuotsuses IMG vs. komisjon (T-752/20) tingimusi, mis peavad olema täidetud, et tuvastada isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine.
Kiiresti arenevate õigusvaldkondade esirinnas on pangandus ja rahandus. Üldkohtul tuleb menetleda üha rohkem hagisid, mis tulenevad ühtse kriisilahenduskorra kasutuselevõtust 2014. aastal. See kord näeb ette pankade kriisiohje raamistiku teatavate liikmesriikide suurpankade kriisilahenduseks. Eelkõige tugineb see Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, mille ülesanne on tõenäoliselt maksejõuetusse sattuvate või maksejõuetute pankade kriisilahenduse ettevalmistamine ja kriisi tegelik lahendamine. Üldkohus võttis mitmes 22. novembri 2023. aasta kohtuotsuses esimest korda seisukoha nõude kohta tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsus, mis puudutab võimaliku hüvitise maksmist pankade kriisilahendusest mõjutatud aktsionäridele ja võlausaldajatele (liidetud kohtuasjad T-302/20, T-303/20 ja T-307/20 Del Valle Ruíz jt vs. SRB ning kohtuasjad T-304/20 Molina Fernández vs. SRB, T-330/20 ACMO jt vs. SRB ning T-340/20 Galván Fernández-Guillén vs. SRB).
Lõpuks ei saa möödunud aasta uuendusliku kohtupraktika hulgas mööda minna 13. septembri 2023. aasta kohtuotsusest Venezuela vs. nõukogu (T65/18 RENV; vt peatükk „Tagasivaade aasta olulisematele kohtuotsustele“). Suurkojana kokku tulnud Üldkohus tegi otsuse selle kohta, kas kolmanda riigi, kõnealusel juhul Venezuela suhtes sealse inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia olukorra halvenemise tõttu võetud piiravad meetmed on seaduslikud. Selles kontekstis pidi Üldkohus arutama tundlikke küsimusi, mis puudutavad selle kolmanda riigi õigust olla ära kuulatud ja tema poolt viidatud väidetavaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi.
Üldkohtu liikmed
Üldkohtusse kuulub kaks kohtunikku igast liikmesriigist.
Üldkohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kes on kõrgesse kohtunikuametisse määramiseks pädevad. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat ja seda võib pikendada. Nad valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi. Nad nimetavad kohtusekretäri kuueaastaseks ametiajaks.
Kohtunikud täidavad oma ülesandeid täiesti erapooletult ja sõltumatult.
M. van der Woude
S. S. Papasavvas
D. Spielmann
A. Marcoulli
F. Schalin
R. da Silva Passos
J. Svenningsen
M. J. Costeira
K. Kowalik-Bańczyk
A. Kornezov
L. Truchot
O. Porchia
M. Jaeger
H. Kanninen
J. Schwarcz
M. Kancheva
E. Buttigieg
V. Tomljenović
S. Gervasoni
L. Madise
N. Półtorak
I. Reine
P. Nihoul
U. Öberg
C. Mac Eochaidh
G. De Baere
R. Frendo
T. R. Pynnä
J. C. Laitenberger
R. Mastroianni
J. Martín y Pérez de Nanclares
G. Hesse
M. Sampol Pucurull
M. Stancu
P. Škvařilová-Pelzl
I. Nõmm
G. Steinfatt
R. Norkus
T. Perišin
D. Petrlík
M. Brkan
P. Zilgalvis
K. Kecsmár
I. Gâlea
I. Dimitrakopoulos
D. Kukovec
S. Kingston
T. Tóth
B. Ricziová
E. Tichy-Fisslberger
W. Valasidis
S. Verschuur
S. L. Kalėda
L. Spangsberg Grønfeldt
V. Di Bucci
Protokolliline järjestus alates 27.9.2023
Kohtupraktika 2023. aastal
- Fookuses Isikuandmete kaitse ja konkurentsiõiguse vastasmõju
- Fookuses FIFA ja UEFA reguleerimispädevus ning liidu õigus
- Fookuses Isikuandmete kaitse ja võitlus ettevõtjatevahelise konkurentsi eeskirjade rikkumiste vastu
- Fookuses Euroopa ettevõtjate kaitse Ameerika Ühendriikide eksterritoriaalsete sanktsioonide eest
- Tagasivaade aasta olulisematele kohtuotsustele
Fookuses
Isikuandmete kaitse ja konkurentsiõiguse vastasmõju
4. juuli 2023. aasta kohtuotsus Meta Platforms jt (C-252/21)
Saksamaa föderaalne konkurentsiamet keelas Meta kontserni kuuluvatel äriühingutel seada Saksa kasutajate jaoks suhtlusvõrgustiku Facebook kasutamise tingimuseks nende kohta käivate Facebooki-väliste (off Facebook) andmete töötlemist ilma nende nõusolekuta. Amet leidis, et niisugune andmetöötlus ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega ja kujutab endast seega Meta kontserni poolt turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
Euroopa Kohus, kelle poole Saksa kohus pöördus Meta kontserni poolt selle keelu vaidlustamiseks algatatud kohtuvaidluses, otsustas, et liikmesriigi konkurentsiasutusel on turgu valitseva seisundi kuritarvitamise uurimise raames õigus tuvastada isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumine. Sellele vaatamata peab ta tegema lojaalset koostööd viidatud määrusega loodud spetsiaalsete järelevalveasutustega. Kui need asutused või Euroopa Kohus on uuritava tegevuse kohta juba otsuse teinud, on konkurentsiasutus seotud nende hinnangutega, mis on antud seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega.
Euroopa Kohus tegi otsuse ka küsimuses, kas nn tundlike andmete töötlemine, mis on isikuandmete kaitse üldmäärusega põhimõtteliselt keelatud, võib erandkorras olla lubatud juhul, kui andmesubjekt on need andmed ilmselgelt avalikustanud. Euroopa Kohus otsustas, et ainuüksi asjaolu, et kasutaja külastab veebisaite või kasutab rakendusi, millest võivad tulla ilmsiks tundlikud andmed, nagu rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised veendumused või seksuaalne sättumus, ei tähenda, et ta ilmselgelt avalikustab oma andmed isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Sama kehtib ka siis, kui kasutaja sisestab andmeid või aktiveerib integreeritud valikunuppe, välja arvatud juhul, kui ta on enne sõnaselgelt väljendanud oma valikut teha enda kohta käivad andmed avalikult kättesaadavaks piiramatule arvule isikutele.
Asjaolu, et suhtlusvõrgustiku operaator on turgu valitsevas seisundis, ei takista kasutajat andmast oma andmete töötlemiseks kehtivat ja vabatahtlikku nõusolekut. Arvestades aga, et niisugune turgu valitsev seisund võib mõjutada kasutajate valikuvabadust, on see asjaolu siiski oluline tegur selle kindlakstegemisel, kas nõusolek anti tõepoolest kehtivalt. Euroopa Kohus lisas, et selle nõusoleku olemasolu peab tõendama suhtlusvõrgustiku operaator.
Isikuandmete kaitse üldmäärus
Isikuandmete kaitse üldmäärusega ühtlustatakse ja piiritletakse isikuandmete kaitset käsitlevat liidu õigust, et saavutada ühtne regulatsioon.
Isikuandmete kaitse üldmäärus paneb kohustused igale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule asutusele, kes kogub isikuandmeid liidu territooriumil. Isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kohustusi rikkuvate asutuste suhtes kohaldatakse erinevaid karistusi.
Digiajastul tagab liit isikuandmete kaitse üldmäärusega isikutele palju õigusi, sealhulgas õiguse teabele, õiguse olla unustatud, õiguse tutvuda kogutud isikuandmetega või õiguse nende kustutamisele, mis kõik aitavad tugevdada nende eraelu puutumatust. Andmekaitse vallas peetakse neid norme maailma kõige rangemateks.
„Off Facebooki“ andmed
Meta Platforms Ireland haldab liidus veebipõhise suhtlusvõrgustiku Facebook pakkumist. Facebookis registreerudes nõustuvad kasutajad selle äriühingu koostatud tüüptingimustega, mis hõlmavad andmete ja küpsiste kasutamise poliitikat. Selle poliitika kohaselt kogub Meta Platforms Ireland kasutajate ja seadmete kohta andmeid, mis puudutavad kasutajate tegevust suhtlusvõrgustikus ja sellest väljaspool, ning seob need andmed asjasse puutuvate kasutajate Facebooki kontodega. Need andmed, mida nimetatakse ka off Facebooki andmeteks, on muu hulgas andmed kolmandate isikute veebisaitide ja rakenduste külastamise kohta ning andmed, mis on seotud teiste Meta kontserni kuuluvate veebipõhiste teenuste (sh Instagram, WhatsApp) kasutamisega. Nende andmete kogumine võimaldab isikupärastada Facebooki kasutajatele suunatud reklaamsõnumeid.
Fookuses
FIFA ja UEFA reguleerimispädevus ning liidu õigus
21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus European Superleague Company (C-333/21)
FIFA ja UEFA on rahvusvahelised jalgpalliföderatsioonid, kes reguleerivad Euroopas professionaalset jalgpalli. Nad võtsid vastu reeglid, mis annavad neile õiguse anda luba Euroopas klubidevaheliste jalgpallivõistluste korraldamiseks ja nende võistlustega seotud erinevate meediaõiguste kasutamiseks. UEFA korraldab ka Euroopa klubide vahelisi võistlusi, näiteks Meistrite Liigat.
Kaksteist Euroopa jalgpalliklubi soovisid ellu kutsuda uue jalgpallivõistluse: Superliiga. See võistlus võib mõjutada UEFA klubidevaheliste võistluste kulgemist ja nendega seotud meediaõiguste kasutamist. FIFA ja UEFA olid uue võistluse vastu ning ähvardasid määrata sanktsioone klubidele ja mängijatele, kes otsustavad sellel osaleda.
Projekti eest vastutav ettevõtja European Superleague Company vaidlustas FIFA ja UEFA reeglid Madridi kohtus. Viimane pöördus Euroopa Kohtu poole küsimusega, kas need reeglid on kooskõlas liidu õigusega, mis keelab takistada vaba konkurentsi ja teenuste osutamise vabadust.
Kooskõlas oma kohtuotsusest Bosman tuleneva praktikaga rõhutas Euroopa Kohus, et spordivõistluste korraldamine ja nendega seotud meediaõiguste kasutamine kujutavad endast liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvat majandustegevust.
Kohus leidis, et reguleerimise, kontrollimise ja sanktsioonide määramise pädevust, mis FIFA-l ja UEFA-l on selliste potentsiaalselt konkureerivate jalgpallivõistluste korraldamise suhtes nagu Superliiga projekt, tuleb teostada läbipaistvalt, objektiivselt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt, kuna vastasel juhul rikutakse liidu konkurentsiõigust ja teenuste osutamise vabadust.
Lisaks asus Euroopa Kohus seisukohale, et FIFA ja UEFA reeglid meediaõiguste kasutamise kohta võivad liidu konkurentsiõigusega vastuollu minna, kui need ei too kasu jalgpalli erinevatele osalistele, näiteks tagades saadud tulu solidaarse ümberjagamise. Euroopa Kohus märkis, et need reeglid võivad kahjustada Euroopa jalgpalliklubisid, meediaturgudel tegutsevaid ettevõtjaid ning tarbijaid ja televaatajaid, takistades neil osa saada uutest võistlustest, mis võivad olla uuenduslikud või huvitavad.
Kohtuotsusest Bosman tulenev praktika
Euroopa Kohus otsustas 15. detsembri 1995. aasta märgilises kohtuotsuses Bosman (C-415/93), et spordiga tegelemine kujutab endast üldjuhul majandustegevust, mis kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse. Ta leidis ka, et töötajate vaba liikumisega on vastuolus:
- spordialaliitude vastu võetud kodakondsusklauslid, mille kohaselt võivad spordiklubid kasutada ainult piiratud arvu teiste liikmesriikide kodanikest elukutselisi mängijaid, ja
- nende liitude kehtestatud üleminekuklauslid, mille kohaselt tohib liikmesriigi kodanikust elukutseline mängija pärast klubiga sõlmitud lepingu lõppemist minna tööle teise liikmesriigi klubisse ainult siis, kui viimane on maksnud endisele klubile hüvitist.
Euroopa Kohus ja sport
Pärast kohtuotsust Bosman on Euroopa Kohtul olnud mitu korda võimalus otsustada spordiga tegelemise tingimuste kohta liidu majandusõiguse seisukohast:
- kohtuotsuses Bosman viidatud kodakondsusklausleid liikmesriikide kodanikest sportlaste kohta ei tohi kohaldada ka sellise riigi sportlaste suhtes, kellega liit on sõlminud assotsiatsiooni- või partnerluslepingu (8. mai 2003. aasta kohtuotsus Deutscher Handballbund (C-438/00) ja 12. aprilli 2005. aasta kohtuotsus Simutenkov (C-265/03)),
- Rahvusvahelise Olümpiakomitee dopinguvastased reeglid kuuluvad liidu konkurentsiõiguse kohaldamisalasse, kuid ei ole sellega vastuolus, kuna need on vajalikud spordivõistluste nõuetekohase toimumise tagamiseks (18. juuli 2006. aasta kohtuotsus Meca-Medina and Majcen vs. komisjon (C-519/04 P)),
- jalgpalliklubid võivad nõuda väljaõppega proportsionaalset hüvitist nende poolt treenitud noormängijate eest, kui need mängijad soovivad sõlmida oma esimese elukutselise mängija lepingu teise liikmesriigi klubiga (16. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Olympique Lyonnais (C-325/08)).
Fookuses
Isikuandmete kaitse ja võitlus ettevõtjatevahelise konkurentsi eeskirjade rikkumiste vastu
24. mai 2023. aasta kohtuotsus Meta Platforms Ireland vs. komisjon (T-451/20)
Komisjoni uurimisvolitused
Euroopa Liidu konkurentsieeskirjad keelavad ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevuse, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturul (ELi toimimise lepingu (ELTL) artikkel 101). Samuti keelavad need turul turgu valitsevas seisundis olevatel äriühingutel seda seisundit kuritarvitada, näiteks kehtestades ebaõiglasi hindu, piirates tootmist või vältides uuendusi tarbijate kahjuks (ELTL artikkel 102).
Liidu määrus nr 1/2003 mängib konkurentsieeskirjade rakendamisel olulist rolli. See annab Euroopa Komisjonile laialdased uurimisvolitused. Komisjon võib muu hulgas korraldada kontrolle ja küsitleda kõiki isikuid, kellel võib olla asjakohast teavet.
Komisjon nõudis 2020. aastal uurimise käigus, mis käsitles Facebooki kontserni väidetavat konkurentsivastast tegevust isikuandmete kasutamisel ja oma suhtlusvõrgustiku platvormi haldamisel, et Meta Platforms Ireland esitaks talle kõik dokumendid, mille kolm tema vastutavat töötajat olid koostanud või saanud ja mis sisaldasid ühte või mitut konkreetset sõna.
Nende sõnade hulka kuulusid sõnaühendid „big question“ (suur küsimus), „for free“ (tasuta), „not good for us“ (ei ole meile hea) ja „shut* down“ (kinni panema).
Selle teabe edastamata jätmise korral ähvardas Metat võimalik karistusmakse 8 miljonit eurot päevas.
Meta vaidlustas Euroopa Komisjoni teabenõude õiguspärasuse Euroopa Liidu Üldkohtus. Meta hinnangul olid sellised otsingusõnad ilmselgelt liiga ebamäärased ja üldsõnalised ning osa laiaulatuslikust „teabepüügist“.
Samal ajal esitas Meta ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, et peatada komisjoni nõude täitmine seni, kuni Üldkohus teeb asjas sisulise otsuse.
29. oktoobril 2020 tegi Üldkohtu president määruse ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta. Ta peatas komisjoni otsuse täitmise kuni ajani, mil kehtestatakse erimenetlus niisuguste väljanõutud dokumentide esitamiseks, mis ei ole seotud Meta äritegevusega ja mis ühtlasi sisaldavad tundlikke isikuandmeid („kaitstud dokumendid“). Selle määruse täitmiseks kehtestas komisjon nende kaitstud dokumentide jaoks virtuaalse andmeruumi menetluse. Selle menetluse kohaselt võis dokumendid uurimistoimikusse lisada alles pärast seda, kui piiratud arv uurimisrühma liikmeid ja Meta advokaadid olid need selles virtuaalses ruumis läbi vaadanud.
24. mail 2023 tegi Üldkohus asjas sisulise otsuse. Ta jättis Meta hagi tervikuna rahuldamata.
Üldkohus tuletas oma otsuses meelde Euroopa Komisjoni laialdasi uurimisvolitusi selle kontrollimisel, kas ettevõtjad järgivad konkurentsieeskirju. Kontrolli käigus võib komisjonil olla kasu konkreetsete otsingusõnade kasutamisest.
META
Meta on hargmaine tehnoloogiaettevõtja, mille peakontor asub Ameerika Ühendriikides. Lisaks Instagramile ja WhatsAppile on üks Meta lipulaevadest suhtlusvõrgustik Facebook, mis võimaldab registreeritud kasutajatel luua profiile, laadida üles fotosid ja videoid, saata sõnumeid ja olla kontaktis teiste kasutajatega. Meta pakub ka veebipõhist müügikuulutuste teenust Facebook Marketplace, mis võimaldab kasutajatel asju osta ja müüa.
Ajutiste meetmete kohaldamine
Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse eesmärk on viivitamatult saavutada institutsiooni akti täitmise peatamine kuni hagi menetlemise ja lõpliku kohtulahendi tegemiseni. Selleks, et Üldkohtu president saaks ajutise meetme määrata, ei tohi hagi esmapilgul tunduda selgelt põhjendamatu. Samuti peab hageja tõendama, et täitmise peatamata jätmisel tekiks tal oluline ja hüvitamatu kahju. Viimaseks tuleb ajutiste meetmete kohaldamise otsuses kaaluda taotleja huve teiste osapoolte huvide ja avaliku huviga.
Vastuseks Meta väitele, et otsingusõnu kasutav uurimine sekkub töötajate eraellu, leidis Euroopa Kohus, et see meede on asjakohane üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks, nimelt aitab see toimida aluslepingutega ette nähtud konkurentsireeglistikul.
Sellega seoses rõhutas Üldkohus kaasnevaid meetmeid, mida komisjon oli võtnud. Kaitstud dokumendid tuli nimelt saata komisjonile eraldi elektroonilisel andmekandjal ja paigutada virtuaalsesse andmeruumi. Sellele pääses ligi ainult piiratud arv uurimisrühma liikmeid. Toimikusse lisatavate dokumentide valimine pidi toimuma Meta advokaatide juuresolekul. Juhul, kui dokumendi määratluse osas tekkis eriarvamus, lahendas selle selleks kokku kutsutud komisjon.
Kohtuasi T-452/20
Samal kuupäeval esitas komisjon teabenõude Meta Platforms Irelandile paralleelses uurimises, mis käsitles teatavaid Facebook Marketplace’i platvormiga seotud tegevusi. Meta Platforms Irelandi poolt selle otsuse peale esitatud tühistamishagi jättis Üldkohus samal päeval tehtud otsusega kohtuasjas T-452/20 rahuldamata.
Meta esitas Üldkohtu otsuste T-451/20 ja T-452/20 peale Euroopa Kohtule apellatsioonkaebused (pooleliolevad kohtuasjad C-497/23 P ja C-496/23 P).
Fookuses
Euroopa ettevõtjate kaitse Ameerika Ühendriikide eksterritoriaalsete sanktsioonide eest
12. juuli 2023. aasta kohtuotsus IFIC Holding vs. komisjon (T-8/21)
Kolmandate riikide poolt vastu võetud seaduste eksterritoriaalne mõju
Õigusaktide eksterritoriaalsus tähendab, et nende mõju ulatub väljapoole selle riigi piire, kes need vastu võttis. Euroopa Liidu blokeerimisseadus (nõukogu määrus (EÜ) nr 2271/96) kaitseb liidu ettevõtjaid kolmandate riikide õigusaktide eksterritoriaalse kohaldamise eest. Euroopa Liit võttis selle seaduse vastu 1996. aastal, et kaitsta Euroopa ettevõtjaid, kelle äritegevust Kuuba, Iraani või Liibüaga soovisid Ameerika Ühendriigid takistada.
2018. aastal ajakohastas EL vastuseks USA taganemisele Iraani tuumaleppest oma blokeerimisseadust, et see hõlmaks USA taaskehtestatud eksterritoriaalseid sanktsioone. See on osa liidu toetusest Iraani tuumaleppe jätkuvale ja täielikule rakendamisele, mida tehakse eelkõige liidu ja Iraani vaheliste kaubandus- ja majandussuhete edendamisega.
Ameerika Ühendriigid taganesid 2018. aastal Iraani tuumaleppest, mille ese on kontrollida Iraani tuumaprogrammi vastutasuks Iraani suhtes kehtestatud majandussanktsioonide lõpetamise eest. Pärast seda taganemist taastasid Ameerika Ühendriigid Iraani vastu suunatud sanktsioonid ja nimekirja isikutest, kelle varad blokeeritakse. Samuti oli jälle keelatud kaubelda kõikide isikute ja üksustega, kes on kantud Ameerika ametiasutuste koostatud nimekirja. See keeld kehtis ka väljaspool Ameerika Ühendriike asutatud ettevõtjate, sealhulgas Euroopa ettevõtjate suhtes.
Vastuseks sanktsioonide taaskehtestamisele ajakohastas Euroopa Liit oma ettevõtjate huvide tagamiseks oma nn blokeerimisseadust. Sellega keelati Euroopa ettevõtjate kaitsmiseks USA sanktsioonide eksterritoriaalse kohaldamise mõju eest ettevõtjatel neid sanktsioone järgida, kui Euroopa Komisjon ei ole selleks luba andnud. Olgu märgitud, et niisuguse loa võib anda, kui välissanktsioonide täitmata jätmine võib tõsiselt kahjustada ettevõtja või liidu huve.
IFIC Holding AG on Saksa äriühing, mis kuulub kaudselt Iraani riigile ja mis lisati nimekirja 2018. aastal. Pärast seda kannet peatas Clearstream Banking AG, kes on ainus Saksamaal tegevusloa saanud väärtpaberite depoopank, IFIC-le selliste dividendide maksmise, mida viimane saab osalustelt erinevates Saksa ettevõtjates, ja blokeeris need eraldi kontole.
Clearstream on samuti taotlenud komisjonilt luba täita USA sanktsioone seoses IFIC väärtpaberite või rahaliste vahenditega. Komisjon andis selle loa esialgu 2020. aasta aprillis 12 kuuks ning pikendas seda seejärel 2021. ja 2022. aastal. IFIC vaidlustas need otsused Üldkohtule esitatud tühistamishagis.
Üldkohus jättis IFIC hagi rahuldamata, lubades seega Clearstream Banking AG-l täita Iraani suhtes kehtestatud USA sanktsioone. Üldkohus leidis, et kuigi komisjon oli kohustatud arvestama luba taotlenud ettevõtja (Clearstream) huve, ei olnud ta kohustatud võtma arvesse nimekirja kantud ettevõtja (IFIC) huve ega analüüsima teisi, IFIC jaoks vähem piiravaid võimalusi. Samuti leidis ta, et Euroopa Liidu taotletavad eesmärgid seoses kolmanda riigi eksterritoriaalse sanktsiooniga õigustavad IFIC õiguse olla ära kuulatud piiramist komisjoni loa andmisele eelneva otsustusprotsessi käigus.
Tühistamishagi
Tühistamishagiga taotletakse liidu õigusega vastuolus olevate liidu institutsioonide õigusaktide tühistamist. Teatud tingimustel võivad liikmesriigid, Euroopa institutsioonid ja eraõiguslikud isikud esitada Euroopa Kohtule või Üldkohtule tühistamishagi. Kui hagi on põhjendatud, õigusakt tühistatakse. Asjasse puutuv institutsioon peab seepeale täitma õiguslünga, mis õigusakti tühistamisega võib tekkida.
Kohtuasi Bank Melli Iran (C-124/20)
Selles teises kohtuasjas tugines Iraani riigile kuuluv pank BMI Saksa kohtus blokeerimisseadusele, et vaidlustada USA sanktsioonide kohaldamine Saksamaal. Euroopa Kohus, kelle poole pöörduti Euroopa Liidu blokeerimisseaduse küsimuses esimest korda, otsustas, et liikmesriigi kohtus toimuvas tsiviilkohtumenetluses saab tugineda liidu õiguses sätestatud keelule täita USA poolt Iraani suhtes kehtestatud sanktsioone.
Tagasivaade aasta olulisematele kohtuotsustele
Tarbijad
Euroopa tarbijapoliitika eesmärk on kaitsta tarbijate tervist, ohutust ning majanduslikke ja õiguslikke huve, olenemata sellest, kus nad Euroopa Liidus elavad, reisivad või ostlevad.
Euroopa Kohus: Euroopa Liidu tarbijate õiguste tagamine
Keskkond
Liit on pühendunud keskkonna kvaliteedi säilitamisele ja parandamisele ning inimeste tervise kaitsmisele. See põhineb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõttel, et saastaja maksab.
Euroopa Kohus ja keskkond
Isikuandmete kaitse
Euroopa Liidul on tugevad ja sidusad isikuandmete kaitse normid. Isikuandmete töötlemine ja säilitamine peab vastama õigusaktides sätestatud seaduslikkuse tingimustele ning eelkõige peab see piirduma rangelt vajalikuga ega tohi ebaproportsionaalselt riivata õigust eraelu puutumatusele.
Euroopa Kohus digitaalses maailmas
Võrdne kohtlemine ja tööõigus
Euroopa Liidus on üle 240 miljoni töötaja. Seega saab suur hulk kodanikke otseselt kasu Euroopa tööõiguse sätetest, mis kehtestavad töötamise ja töö saamise miinimumnõuded ja täiendavad seega liikmesriikide poliitikat.
Euroopa Kohus: võrdse kohtlemise tagamine ja vähemuste õiguste kaitse
Euroopa Kohus töökohal – töötajate õiguste kaitse
Euroopa Liidu kodakondsus
Iga isik, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus, on automaatselt Euroopa Liidu kodanik. Liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust. Euroopa Liidu kodanikel on konkreetsed õigused, mis on tagatud Euroopa aluslepingutega.
Ränne
Euroopa Liit on võtnud vastu eeskirjad, et kehtestada tõhus, humaanne ja turvaline Euroopa rändepoliitika. Euroopa ühises varjupaigasüsteemis on määratletud miinimumnõuded, mis kehtivad igal pool liidus kõigi varjupaigataotlejate suhtes ja nende taotluste menetlemise suhtes.
Õigusriik
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, nagu ka Euroopa Liidu lepingus, viidatakse sõnaselgelt õigusriigile, mis on üks liikmesriikide ühistest väärtustest, millel liit rajaneb. Kohtute sõltumatus ja erapooletus on õigusriigi põhimõtte peamine osa.
Õigusriigi põhimõtte järgimise tagamine liidus
Intellektuaalomand
Liidu vastu võetud õigusnormid intellektuaalomandi (autoriõigus) ja tööstusomandi (kaubamärgid, disainilahendused) kaitsmiseks parandavad ettevõtjate konkurentsivõimet, luues loomingulisust ja innovatsiooni soodustava keskkonna.
Intellektuaalomandi õigused ja Euroopa Liidu Üldkohus
Piiravad meetmed ja välispoliitika
Piiravad meetmed ehk sanktsioonid on Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline vahend, et kaitsta liidu väärtusi, põhihuve ja julgeolekut. Sanktsioonide eesmärk on saavutada asjaomaste üksuste või isikute poliitika või käitumise muutmine.
Kaubanduspoliitika
Kaubanduspoliitika kuulub liidu ainupädevusse. Liit võtab vastu kaubandusküsimusi reguleerivaid õigusakte ja sõlmib rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Asjaolu, et liit tegutseb ühtselt, kõneldes maailmaareenil ühel häälel, annab talle rahvusvahelises kaubanduses tugeva positsiooni.
Maksualased eelotsused (tax rulings)
Otsene maksustamine kuulub põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusse. Sellele vaatamata peavad otsesed maksud olema kooskõlas Euroopa Liidu alusnormidega, sealhulgas riigiabi keeluga. Seetõttu jälgib liit liikmesriikide niisuguste maksustamisalaste eelotsuste (tax rulings) õiguspärasust, millega ettevõtjate suhtes kohaldatakse maksustamise erikorda.
Konkurents
Euroopa Liit tagab vaba konkurentsi kaitsvate eeskirjade järgimise. Tegevus, mille eesmärk või tagajärg on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturul, on keelatud ja selle eest võib määrata trahvi.
Õigus tutvuda dokumentidega
Avaliku elu läbipaistvus on üks liidu aluspõhimõtteid. Üldjuhul võib iga liidu kodanik või juriidiline isik tutvuda institutsioonide dokumentidega. Teatud juhtudel võidakse dokumentidega tutvumise võimaldamisest siiski keelduda, kui see on põhjendatud.
Analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraat koostab õigusvaldkonna spetsialistidele oma kokkuvõtete kogumiku raames Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahendite põhjal väljaandeid „Valik olulistest kohtuotsustest“ ja „Kohtupraktika kuukiri“.
