Kohtusekretäri sissejuhatus
2023. aasta jooksul jätkas Euroopa Liidu Kohus järjekindlalt ümberkujundamise teekonda, mitte ainult selleks, et valmistuda tulevasteks väljakutseteks, vaid ka selleks, et kasutada ära kõik ees ootavad võimalused.
Alfredo Calot Escobar
Euroopa Kohtu kohtusekretär
Euroopa Kohtu kohtusekretär, kes on ühtlasi institutsiooni peasekretär, juhib presidendi alluvuses haldusüksusi.
2023. aasta jooksul jätkas Euroopa Liidu Kohus järjekindlalt ümberkujundamise teekonda, mitte ainult selleks, et valmistuda tulevasteks väljakutseteks, vaid ka selleks, et kasutada ära kõik ees ootavad võimalused.
Õigusemõistmise valdkonnas toimus eelotsusepädevuse Üldkohtule osaliseks üleandmiseks kogu aasta jooksul seadusandlik menetlus ja detsembris jõuti selles poliitilisele kokkuleppele. Samal ajal töötasime aktiivselt selle nimel, et tagada reformi sujuv ja tõrgeteta rakendamine, kui aeg on käes. See saab olema otsustav hetk meie ja liikmesriikide kohtute vahel toimuva dialoogi ajaloos ja oluline samm meie jõupingutustes, et veelgi enam tõhustada õigusemõistmise tööd Euroopa Liidu Kohtus.
Lisaks üleandmise ettevalmistamisele on kohus seadnud fookuse uute tehnoloogiate tõhusale ja nõuetekohasele lõimimisele. Selle protsessi käigus töötasime esimese liidu institutsioonina välja tehisintellekti lõimimise strateegia, mille osana loodi AI Management Board (tehisintellekti haldusnõukogu), mille ülesanne on jälgida institutsioonis tehisintellekti kasutamise eetilisi aspekte ja seada selle rakendamisele selged piirid. See Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmetest koosnev nõukogu tagab, et institutsiooni tehisintellektipõhiste vahendite lõimimiseks tehtavad tehnoloogilised valikud oleksid eetiliselt põhjendatud ja kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu põhimõtetega. Ühena oma esimestest meetmetest andis haldusnõukogu selleks, et edendada tehisintellekti vahendite vastutustundliku ja turvalise kasutamise kultuuri, töötajatele välja tehisintellekti kasutamise suunised.
Lisaks sellele on valmis tehisintellekti vahendid, mis liidetakse meie tulevase kohtuasjade haldamise süsteemiga. See ei võimalda institutsioonil mitte ainult maksimaalselt ära kasutada tipptasemel tehnoloogiaid, vaid loob ka eeldused horisontaalse ja täielikult lõimitud süsteemi loomiseks, mille eesmärk on muuta meie töövood sujuvamaks ja automatiseerida paljud korduvad toimingud. Selline terviklik lähenemisviis võimaldab edaspidi veelgi enam toetada, arendada ja parimal viisil ära kasutada meie töötajate kogemuste märkimisväärset mitmekesisust, jättes meile rohkem aega intellektuaalselt stimuleerivate ja lisandväärtust loovate ülesannetega tegelemiseks.
Möödunud aasta ei olnud aga pühendatud üksnes tulevikule aluste rajamisele, see andis tunnistust ka meie pühendumisest jääda truuks Euroopa Liidu Kohtu aluseks olevatele väärtustele. Üks neist väärtustest, mis on meie institutsioonis juurdunud selle loomisest alates, on mitmekesisus – kultuuride, keelte ja õigustraditsioonide mitmekesisus.
Mitmekeelsuse aed, mis loodi meie institutsiooni elava keelelise mosaiigi tähistamiseks, on nüüd sümbol, mis peegeldab Euroopa Liidu Kohtu pühendumist mitmekesisusele ja võrdsusele. Mitmekesisuse saavutamise vältimatu tingimus on aga institutsiooni võime tõmmata ligi talente kõigist liikmesriikidest.
Sel eesmärgil jätkusid 2023. aastal institutsioonidevahelisel tasandil suure sihikindlusega arutelud, mis keskendusid Luksemburgi kui töötamise koha ligitõmbavuse suurendamisele. Nende raames võttis Luksemburgis asuvate liidu institutsioonide ja asutuste peasekretäride ja administratsiooni juhtide kolleegium vastu rea pragmaatilisi meetmeid, mille eesmärk on tutvustada Luksemburgi kui töökohta, hõlbustada uute töötajate ja praktikantide lõimumist ning kõrvaldada takistused, mis võivad hoida kõigi liikmesriikide kodanikke tagasi suurhertsogiriigis asuvates liidu institutsioonides tööle asumast.
Euroopa Liidu Kohus otsustas oma pidevas püüdluses õiglase geograafilise esindatuse poole käivitada pilootprojektid, et tõsta liikmesriikides kohapeal teadlikkust geograafilise tasakaalu tähtsusest ja tutvustada karjäärivõimalusi. Suurepärane näide oli külaskäik Lätti, kus kohtu liikmete ja tippjuhtide delegatsioon pidas viljakaid arutelusid muu hulgas kohtusüsteemi, valitsuse, akadeemiliste ringkondade ja meedia esindajatega. Eesmärk oli selgitada Euroopa Liidu Kohtu missiooni, tutvustada karjäärivõimalusi ning toetada meie institutsiooni töö jaoks olulist õigusalast ja keelekoolitust.
2023. aastat iseloomustab seega kindlaksjäämine Euroopa Liidu Kohtu pühendumisele osutada avalikku teenust, kujundades samas meie potentsiaali ümber. Oleme võtnud ette teekonna, millel määratleme uuesti nii selle, kuidas tegutseme, kui ka selle, kuidas näeme oma tulevikku. Tulevikku, kus meie institutsioon mitte ainult ei kohandu muutustega, vaid juhib neid sama laitmatuse, mitmekesisuse, arengu ja pühendumise vaimus, mis on meile alati iseloomulik olnud.
B | Aasta olulisimad sündmused
Mitmekeelsus Euroopa Liidu Kohtu tähelepanu keskmes
Aluslepingutesse kinnistatud mitmekeelsus on Euroopa projekti alusväärtus. See on liidu institutsioonide tegevuse läbipaistvuse ja Euroopa õiguse kohaldatavuse vältimatu eeltingimus ning märk rahvusliku identiteedi ja kultuuri sügavast austamisest.
Mitmekeelsus on Euroopa Liidu Kohtu menetluse oluline aspekt, mis teenib demokraatlikke nõudeid, tagades võrdsuse liidu kohtusse pöördumisel ja tehes kohtupraktika kättesaadavaks kõigile Euroopa Liidu kodanikele. Institutsiooni keeleteenistus tagab dokumentide tõlkimise ja tõlke kohtuistungitel, mis võimaldab Euroopa Liidu Kohtul töötada Euroopa Liidu 24 ametlikus keeles ja hallata iga päev kuni 552 keelekombinatsiooni. Sellele täielikult mitmekeelsele töökorraldusele ei leidu samaväärset üheski teises kohtus maailmas. Mitmekeelsuse rakendamine on pidev töökorralduslik väljakutse, millega saab toime tulla ainult kaasatud inim- ja tehniliste ressursside range ja tõhusa juhtimise abil.
Mõni aasta tagasi alustas Euroopa Liidu Kohus ulatuslikku arutelu, et selgitada ja edendada mitmekeelsust, nagu seda Euroopa Liidu Kohtus praktiseeritakse, mille tulemusel käivitati mitu algatust eesmärgiga suurendada teadlikkust mitmekeelsuse tähtsusest, eelkõige juriidilises ja akadeemilises maailmas.
2023. aasta 9. mail (Euroopa päev) pühitseti Euroopa Komisjoni endise halduskompleksi lammutamisega vabanenud maatükil, mis asub Euroopa Liidu Kohtu territooriumi servas, sisse Mitmekeelsuse aed. Luksemburgi ametivõimudega koostöös loodud uus roheala on pühendatud mitmekeelsusele. See on üldsusele avatud kultuuriürituste korraldamiseks ning aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele linnakeskkonnas, soodustades biotoopide arengut tänu seal kasvavate liikide mitmekesisusele. Aed, mis paikneb Kirchbergi linnaosas, kus asuvad paljud Euroopa institutsioonid, on austusavaldus liidu keelelisele mitmekesisusele, asukohariigile Luksemburgile ja selle sajanditepikkusele mitmekeelsusele.
Sel aastal ilmus ka kolmeköiteline teos, mis on tõlgitud kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ning pühendatud Euroopa Liidu Kohtu ja kogu liidu mitmekeelsusele. Teoses selgitatakse institutsiooni keeltekasutuse korra erinevaid aspekte ja seda, kuidas mitmekeelsust kohtu suulise tõlke ja kirjaliku õigustõlke teenistuste abil praktikas rakendatakse. Teose teise ossa „Mitmekeelsed reisikirjad“ on panuse andnud oma valdkonnas tunnustatud isikud – kohtunikud, filosoofid, filoloogid ja poliitikud – 27 liikmesriigist. Kõikides liidu ametlikes keeltes kirjutatud artiklid kutsuvad lugejat avastama mitmekeelsuse mõisteid ja väljakutseid kogu Euroopas. Trükis, mis saab üldsusele kättesaadavaks 2024. aastal, pakub mõtteainet ja on inspiratsiooniallikaks igaühele, kes on huvitatud keeltest ja Euroopa Liidu mitmekeelsest toimimisest. Seejärel toimunud konverents tõi kokku selle teose kaasautorid koos Euroopa Liidu Kohtu ja teiste Euroopa institutsioonide kõrgema juhtkonna liikmetega, et ühiselt mõtiskleda teemal „Kvaliteetne mitmekeelsus kiireneva tehnoloogilise arengu kontekstis“.
Juurdepääsetavus ja kaasamine: igaühe asi
Puuetega inimeste õigused ja igasuguse diskrimineerimise keeld on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, aluslepingutes, Euroopa sotsiaalõiguste sambas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, millega Euroopa Liit ühines 2010. aastal ja mis on liidu õiguse lahutamatu osa.
Võrdsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtte austamine on alati olnud osa Euroopa Liidu Kohtu kui institutsiooni väärtustest. Selleks, et tagada, et puuetega inimeste ligipääsetavus ja kaasamine muutuks tõepoolest „igaühe asjaks“, on vaja võtta veel mõned meetmed. Seetõttu käivitas Euroopa Liidu Kohus ambitsioonika teenistustevahelise projekti, et kõik saaksid rohkem panustada kaasava keskkonna loomisesse.
Elluviidud ja tulevased meetmed puudutavad väga paljusid valdkondi: puuetega kolleegide ja nende abiliste värbamine ja toetamine, rajatistele juurdepääsetavus, digitaalne juurdepääsetavus ja juurdepääs teabele, samuti teabevahetus, teadlikkuse suurendamine ja koolitus.
Ennekõike luuakse Euroopa Liidu Kohtus selge raamistik, et pakkuda puuetega Euroopa Liidu Kohtu töötajatele ja töökohtadele kandideerijatele kohandusi, mis hõlbustavad töö saamist ja tööd institutsioonis. Need kohandused võivad muu hulgas hõlmata tehnilisi lahendusi, töökeskkonna kohandamist, tugimeetmeid või tööülesannete ja -aja ümberkorraldamist.
Selleks et optimeerida füüsilist juurdepääsu Euroopa Liidu Kohtu rajatistele – olgu siis institutsiooni töötajatele, advokaatidele ja esindajatele, vabakutselistele tõlkidele ning laiemalt kõigile külastajatele – on võetud mitu meedet. Hoonete sissepääsud kujundati ümber ja evakueerimiskorda täiustati. Vaadatakse üle kohtusaalide korraldus. Pikemaajalise tegevuskava eesmärk on tagada hoonetele juurdepääsetavuse vastavus uutele standarditele.
Digitaalne juurdepääs ja teabe kättesaadavus puudutavad nii töötajaid kui ka väliseid kasutajaid. Käsil on CVRIA veebisaidi parandamine nii struktuuri, funktsioonide kui ka sisu osas ning puuetega inimeste juurdepääsetavus on integreeritud by design (algusest peale) Euroopa Liidu Kohtu tulevasse digitaalsesse töökeskkonda. Lõpuks on juurdepääsu käsitlevaid soovitusi järgitud kohtulahendite kogumikus juba alates 2021. aastast ja seda saab lugeda abitehnoloogia abil.
Lisaks viiakse korrapäraselt läbi teadlikkuse suurendamise, teavitamise ja koolituskampaaniaid, et edendada kaasamist, vastastikust austust, koostööd, aga ka puuetega inimeste ja nende abiliste toetamist.
Katia Vermeire
Analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadi assistent
„Kohe, kui käivitati Euroopa Liidu Kohtu projekt, mis puudutas juurdepääsetavust ja puuetega inimeste kaasamist, esitasin taotluse selles osalemiseks, sest meie standardiseeritud ühiskonnas ei võeta puuet ikka veel piisavalt arvesse. See projekt on mulle eriti südamelähedane. Kuna ma olen ise puudega inimene, tahaksin jagada enda kogemust, et aidata sarnases olukorras olevaid inimesi.
Oluline on tõsta meie kaaskodanike ja kolleegide teadlikkust. Enne liikumispuuet ei olnud mul aimugi, millise takistuste rajaga seisavad silmitsi puuetega inimesed ja nende abilised.
Olgem solidaarsed! Kui me kõik anname oma panuse, saame luua töökeskkonna, mis ei ole mitte ainult juurdepääsetav, vaid ka õiglane.“
Tehisintellekt: selle kasutamiseks Euroopa Liidu Kohtus vastu võetud strateegia
Tehisintellekti ja uute tehnoloogiate arengut on Euroopa Liidu Kohus jälginud juba aastaid. Seda selleks, et selgitada välja tehnoloogiad, mis võiksid suurendada institutsiooni tegevuse tulemuslikkust.
Alates 2019. aastast toetab Euroopa Liidu Kohtu digipööret infotehnoloogia direktoraadi Innovation Lab. Koos asjaomaste teenistustega identifitseerib, analüüsib ja testib Innovation Lab erinevate vahendite funktsionaalsust ja omadusi. Nende vahendite edasisel kasutamisel austatakse konfidentsiaalsust, turvalisust ja isikuandmete kaitset. Alates innovatsioonilabori loomisest on esitatud ligikaudu 30 ideed, neist 20 on testitud ja mõni neist on juba kasutusel või ettevalmistamisel.
Selleks, et kasutada täielikult ära uute tehnoloogiate pakutavaid paljulubavaid funktsioone ja valmistuda nende lõimimiseks, võttis Euroopa Liidu Kohus 2023. aasta juunis vastu „Strateegia tehisintellektipõhiste vahendite lõimimiseks Euroopa Liidu Kohtu töökorraldusse“. Nende vahendite kasutamine ei pea tagama mitte ainult andmete kontrolli, vaid ka põhiõiguste ja eetika austamise.
Euroopa institutsioonide hulgas esimesena sellise strateegia vastu võtnuna ja ammu enne tehisintellekti käsitleva Euroopa õigusakti (AI Act) ettepaneku vastuvõtmist määratles Euroopa Liidu Kohus kolm peamist eesmärki:
- parandada haldus- ja õigusemõistmise protsesside tõhusust ja tulemuslikkust,
- parandada kohtuotsuste kvaliteeti ja sidusust ning
- parandada õigusemõistmise kättesaadavust ja läbipaistvust Euroopa kodanike jaoks.
Loodud on eetikakomitee nimega „AI Management Board (AIMB)“, mille peamine ülesanne on määratleda suunised ja kehtestada piirangud tehisintellektipõhiste vahendite kasutamisele. Eetikakomitee jälgib, et nende vahendite soetamine, arendamine ja kasutamine toimuks vastavalt strateegias sätestatud põhimõtetele. Nende põhimõtete hulka kuuluvad õiglus, erapooletus ja diskrimineerimiskeeld, läbipaistvus, jälgitavus, teabe konfidentsiaalsus, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, inimjärelevalve ja pidev täiustamine.
Sellega seoses võttis Euroopa Liidu Kohus 2023. aastal vastu suunised tehisintellektipõhiste vahendite kasutamise kohta.
Euroopa õigusalase koostöö tugevdamine: partnerlus Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga
Dialoog ja koostöö liikmesriikide kohtutega on Euroopa Liidu Kohtu missiooni keskmes. Konkreetne näide sellest koostööst on Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga (EJTN) juba üle 15 aasta kestnud suhted. Võrgustik asutati 2000. aastal, et toetada Tampere Euroopa Ülemkogu (Soome) poolt välja kuulutatud Euroopa õigusruumi loomist, ja see on omandanud olulise rolli õigusvaldkonna spetsialistide, eelkõige liikmesriikide kohtunike ja prokuröride koolitamisel. Võrgustik ühendab nüüd kõiki Euroopa õigusalase koolituse asutusi. Väljendamaks oma pühendumust võrgustikuga toimuvale partnerlusele, võttis Euroopa Liidu Kohus 2023. aastal vastu deklaratsiooni „Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku toetamine jätkusuutliku Euroopa õiguskultuuri kujundamiseks“.
Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku toetamine jätkusuutliku Euroopa õiguskultuuri kujundamiseks
Viimase 70 aasta jooksul on Euroopa Liidu Kohus pühendunud dialoogile liikmesriikide kohtutega.
Selle pühendumuse väljendusena oleme loonud tugeva partnerluse Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, mis on Euroopa kohtunike peamine platvorm teadmiste vahetamiseks paljudes valdkondades, eelkõige liidu õiguse alal. Euroopa õigusalase koolituse võrgustik on juba üle kahe aastakümne korraldanud piiriüleseid koolitusi liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistidele, aidates seeläbi parandada teadmisi liidu õigusest.
Iga-aastased seminarid, õppekülastused, foorumid ja koolitusmaterjalide vahetamine on osa Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku ja Euroopa Liidu Kohtu vahel välja kujunenud koostööst. Alates 2007. aastast on Euroopa õigusalase koolituse võrgustik ja Euroopa Liidu Kohus korraldanud ka pikaajalist koolitust liikmesriikide kohtunikele ja prokuröridele, keda kutsutakse osalema 6 või 12 kuu jooksul kohtunike ja kohtujuristide kabinettide õigusalases töös. Selline võimalus annab neile ainulaadse ülevaate Euroopa Liidu Kohtu töömeetoditest ja aitab neil oluliselt laiendada oma teadmisi liidu õigusest ja menetlustest.
See edukas ja pikaajaline partnerlus toob kasu vähemalt kolmel eri tasandil. Liikmesriigi tasandil aitab see õigusvaldkonna spetsialistidel kodumaale tagasi pöördudes täita oma riigisiseseid kohustusi, mõistes palju paremini oma rolli liidu õiguse kohaldamisel. Liikmesriikide kohtunike ja prokuröride kohalolek Euroopa Liidu Kohtus rikastab õiguskultuuride mitmekesisust, mis on alati olnud meie institutsiooni jaoks ülimalt oluline. Laiemas kontekstis aitab selline koostöö edendada dialoogi Euroopa ja liikmesriikide kohtunike vahel, tagades seeläbi liidu õiguse ühetaolise kohaldamise kogu Euroopas.
Selle koostöö edasiseks tugevdamiseks loodab Euroopa Liidu Kohus jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu tugevale toetusele määruse (EL) 2021/693 (millega luuakse õigusprogramm) raames. Samuti loodab ta Euroopa Komisjoni toetusele, kes vastutab õigusprogrammi rakendamise eest oma tööprogrammi kaudu ja on oma Euroopa õigusalase koolituse strateegias aastateks 2021–2024 (teatis COM(2020) 713) tunnustanud Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku „ainulaadset rolli“ liidu õigusalase koolituse valdkonnas.
Lisaks sellele peab Euroopa Liidu Kohus väga oluliseks geograafilist tasakaalu liikmesriikide kohtunike ja prokuröride pikaajalise koolituse korraldamisel ning kõikide liikmesriikide õiguskultuuride esindatust selles kontekstis. Seetõttu püüab ta toetada teadlikkuse tõstmise algatusi kõigis liikmesriikides ja laiendada teabe levitamist pikaajalise koolituse kohta Euroopa Liidu Kohtus. Need jõupingutused, ühendatuna liikmesriikide ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku pingutustega, peaksid aitama edendada Euroopa ja liikmesriikide kohtute koostööd, tuues nähtavale kasu, mida see neist igaühele toob.
Tihedate suhete hoidmine liikmesriikide kohtunikega on olnud üks Euroopa Liidu Kohtu tunnusjooni alates selle loomisest ning koostöö Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga aitab oluliselt kaasa selle olulise missiooni täitmisele. Sellise partnerluse tugevdamine on ülioluline, sest selle mõju ulatub kaugemale liidu õiguse paremast tundmaõppimisest – see aitab kaasa tõelise Euroopa õiguskultuuri väljakujunemisele ja Euroopa kohtunike elutervele meeskonnavaimule nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.
Euroopa Liidu Kohus ja võrgustik otsustasid seetõttu algatada uusi projekte oma koostöö tugevdamiseks, suurendades muu hulgas liikmesriikide kohtunike arvu, kes võiksid Euroopa Liidu Kohtus pikaajalise praktika läbida. Selleks on ette nähtud kahte liiki meetmeid. Esimeste eesmärk on tõsta liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistide teadlikkust pikaajalise praktika võimalustest Euroopa Liidu Kohtus, et leida rohkem kandidaate. Teise eesmärk on ületada kõik keelelised takistused nende praktikate läbimisel, tehes Euroopa õigusalase koolituse võrgustikule kättesaadavaks Euroopa Liidu Kohtu kogemuse ja välja töötatud koolitusmaterjalid.
Ingrid Derveaux
Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku peasekretär
„Euroopa õigusalase koolituse võrgustikul on kindel tahe edendada tähtsat dialoogi Euroopa Liidu Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahel, kes on ühtlasi liidu „üldkohtud“. Meil on hea meel, et Euroopa Liidu Kohus toetab neid jõupingutusi, käivitades mitu projekti, mille eesmärk on veelgi enam julgustada liidu liikmesriikide kohtunike osalemist Euroopa Liidu Kohtu praktikaprogrammis. Loodame, et 2024. aasta on järjekordne aasta, mil see oluline ja viljakas koostöö tugevneb!“
Diana-Daniela Popel
Kohtunik Ineta Ziemele kabinetis praktikal olev kohtunik
„Praktika Euroopa Liidu Kohtus on olnud suurepärane võimalus tutvuda institutsiooni tööga, süvendada oma teadmisi liidu õigusest, olles kaasatud Euroopa Liidu Kohtu igapäevatöösse, ning tutvuda ka erakordsete õigusvaldkonna spetsialistidega. Arvestades eriti liikmesriikide kohtute erilist rolli liidu õiguse rakendamisel, võin seda praktikat tungivalt soovitada kõigile liikmesriikide kohtutes töötavatele kohtunikele, kes soovivad saada nii erialaselt kui ka isiklikus plaanis äärmiselt rikastavat kogemust. Tänan väga kõiki kabineti liikmeid suurepärase vastuvõtu ja abivalmiduse eest, unustamata Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku meeskonda!“
C | Suhted avalikkusega
Kaugosalusega külastused – pedagoogiline projekt
Euroopa Kohtu selle pedagoogilise programmi eesmärk on tutvustada 15–18aastastele keskkooliõpilastele liidu kohtute rolli ja selgitada neile Euroopa Kohtu praktika mõju liidu kodanike igapäevaelule. Projekti eesmärk on tõsta noorte keskkooliõpilaste ja nende õpetajate teadlikkust demokraatlikest väärtustest ja hetkel aktuaalsetest õigusküsimustest. 2023. aastal oli ligikaudu 900 keskkooliõpilasel võimalus selle programmi raames Euroopa Kohut külastada.
Kommunikatsiooni direktoraadi pressiesindajad, kes on hariduselt juristid, vastutavad kohtuotsuste, kohtumääruste ja kohtujuristi ettepanekute ning pooleliolevate kohtuasjade selgitamise eest kõikide liikmesriikide ajakirjanikele ja oma erinevatele kontaktisikutele. Nad koostavad pressiteateid, et teavitada ajakirjanikke ja juriste reaalajas Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustest. Nad saadavad isikutele, kes on Euroopa Liidu Kohtu pressiteenistusele selleks soovi avaldanud, regulaarselt teabekirju, milles annavad teada olulistest menetluslikest ja institutsioonilistest sündmustest, ning edastavad kiirülevaateid kohtuasjade kohta, mida ei ole käsitletud pressiteadetes. Lisaks vastavad nad kodanike e-kirjadele ja kõnedele.
Euroopa Kohus on aktiivselt esindatud suhtlusvõrgustikes kahe X-i konto (üks prantsuse ja teine inglise keeles), LinkedIni konto ja Mastodoni kaudu. Kohtu jälgijate arv nendes võrgustikes kasvab pidevalt, mis annab tunnistust avalikkuse jätkuvast huvist ja tähelepanust Euroopa Liidu Kohtu töö vastu. Euroopa Liidu Kohtul on ka YouTube’i kanal, millel saab 24 ametlikus keeles tutvuda mitmesuguse audiovisuaalse sisuga, sealhulgas animatsioonidega, mis selgitavad laiale üldsusele, kuidas mõjutab Euroopa Kohtu ja Üldkohtu praktika kodanike igapäevaelu.