A | Kohtusekretäri sissejuhatus
Kaks aastakümmet on möödunud kümne uue liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga, mis tähistab ajaloolist hetke meie institutsiooni teekonnal.
Alfredo Calot Escobar
Euroopa Kohtu kohtusekretär
Kaks aastakümmet on möödunud kümne uue liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga, mis tähistab ajaloolist hetke meie institutsiooni teekonnal. See on pidupäev, kuid ka enneolematute väljakutsete aeg. Tagasi vaadates võin uhkusega öelda, et me mitte ainult ei ületanud neid väljakutseid, vaid kasvasime ka tugevamaks.
Tänapäeval oleme oma institutsioonis samavõrd oluliste muutuste keskel.
Viidi lõpule seadusandlik menetlus eelotsusepädevuse osaliseks üleandmiseks Üldkohtule. Tänu kahe kohtu ja erinevate teenistuste väsimatutele jõupingutustele on astutud kõik vajalikud sammud, et seda sujuvalt rakendada.
Sama koostöö- ja kohanemisvõime on innustanud meid tegema jõupingutusi ka teises võtmevaldkonnas, milleks on digipööre. Kogu aasta jooksul oleme edendanud oma digivõimeid ja arendanud aktiivselt tehisintellektipõhiseid projekte, viies need algatused vastavusse sel aastal jõustunud tehisintellektimääruse nõuetega. Tunnistades, et inimese panus on tehisintellekti vahendite tõhusaks kasutuselevõtuks endiselt oluline, käivitasime ulatusliku ja kõikehõlmava tehisintellekti koolitusprogrammi. Lisaks sellele on meie õigustõlketeenistused võtnud juhtrolli töövoo ümbermõtestamisel arenenumal digimaastikul, olles teistele teenistustele eeskujuks.
Kuna me püüame ajakohastuda ja uueneda, on muutunud oluliseks tagada meie digitaalse infrastruktuuri turvalisus ja vastupidavus. Sel aastal jõustus küberturvalisuse määrus, millega kehtestati meie institutsioonile rangete tähtaegade raames olulised kohustused.
Isegi kui me oleme innovatiivsed, suunavad meie jõupingutusi jätkuvalt meie institutsiooni aegumatud ideaalid. Meie edu keskmes on meie suurim väärtus: rohkem kui 2000 pühendunud inimesest koosnev, kogu kontinendilt pärinev meeskond, kes harmooniliselt töötab iga päev õigusemõistmise heaks. Selle ühise jõupingutuse tõeline väärtus seisneb mitmekesisuses; ühendades vaatenurki, kultuure, kogemusi ja talente, tugevdab see meie võimet täita oma ülesandeid.
Tõeliste talentide hoidmiseks ja ligimeelitamiseks kõigist liikmesriikidest on kogu aasta jooksul jätkunud algatused, mille eesmärk on tagada meie asukohariigi atraktiivsus töökohana. Esimest korda nägime, et poliitikud möönavad, et Luksemburgi töötajad seisavad silmitsi ainulaadsete väljakutsetega võrreldes kolleegidega Brüsselis. Menetluses, mis ei ole kaugeltki lihtne, rahuldasid eelarvepädevad asutused meie taotluse saada ajutist eluasemetoetust kolleegidele madalamatel palgaastmetel – see on esimene oluline samm selle ebavõrdsuse kõrvaldamiseks.
Meie pühendumus mitmekesisusele ei hõlma üksnes meie töötajaid. 2024. aastal tegime koos Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga uusi algatusi, et ühtlustada Euroopa Liidu Kohtu pikaajalistes koolitustes osalevate riiklike õigusvaldkonna spetsialistide geograafilist tasakaalu. Need jõupingutused on andnud nähtavaid tulemusi, sest esimest korda programmi ligikaudu kahekümneaastase ajaloo jooksul esitasid kolm uut liikmesriiki oma avalduse.
See näitab ka meie pikaajalist pühendumist dialoogi tugevdamisele liikmesriikide kohtutega, mis on põhimõte, mida oleme kogu aasta jooksul aktiivselt järginud. Euroopa Liidu kohtute võrgustik on astunud veel ühe märkimisväärse sammu õigusalase dialoogi edendamiseks: kontaktisikute koosolek toimus esimest korda väljaspool meie institutsiooni ruume ja kaaskorraldaja oli Belgia Conseil d’État (kõrgeim halduskohus). See tõi võrgustikku uue vaatenurga, tugevdades põhiideed, et õigusalane dialoog ületab oma olemuselt institutsioonilisi piire.
Lisaks nendele välistele verstapostidele oleme pööranud oma tähelepanu sissepoole, kinnitades oma pühendumust kõrgeimatele eetikastandarditele, mis on alati olnud meie identiteedi lahutamatu osa. Sel aastal koondasime need standardid kogu personali suhtes kohaldatavaks käitumisjuhendiks, viies meie põhimõtted vastavusse juba varem kohtu liikmetele kehtestatud kõrgete standarditega.
Nii nagu me kakskümmend aastat tagasi vastasime laienemisega seotud väljakutsetele otsustavalt ja ühise sihikindlusega, olen kindel, et kahekümne aasta pärast vaatame tänastele muutustele tagasi sama uhkelt. Tänased väljakutsed võimaldavad meil omaks võtta uued arengusuunad, mis kujundavad meie institutsiooni teed tulevikku, austades samal ajal rikkalikke traditsioone, mis on kujundanud institutsiooni mineviku.
B | Aasta olulisimad sündmused
Eelotsusepädevuse osaline üleandmine
Selleks et liidu kohtud saaksid mõistliku aja jooksul kvaliteetselt õigust mõista ja saavutada parim võimalik töökoormuse tasakaal Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel, jõustusid 1. septembril 2024 põhikirja ja kodukorra olulised muudatused. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid vastu Euroopa Kohtu ettepanekud põhikirja muutmiseks. Euroopa Kohus ja Üldkohus võtsid kodukorra muudatused vastu pärast nõukogu heakskiitu. Nende muudatustega viiakse ellu eelotsusepädevuse osaline üleandmine Üldkohtule ja ajakohastatakse menetlusi mõlemas kohtus.
Põhikirja muudatused ja nende rakendamine
Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muudatused võimaldavad anda eelotsusepädevuse osaliselt üle Üldkohtule alates 1. oktoobrist 2024. Tegemist on võimalusega, mis on olnud olemas alates 2001. aastal allkirjastatud Nice’i lepingust ning mis tuli taas päevakorda 2015. aasta liidu kohtute ülesehituse reformi kontekstis, eelkõige Üldkohtu kohtunike arvu kahekordistamise käigus, mis viidi täielikult lõpule 2022. aastal.
Üldkohtu pädevus eelotsusetaotlusi läbi vaadata puudutab selgelt eristatavaid konkreetseid valdkondi, mis tekitavad vähe põhimõttelisi küsimusi ja mille kohta on välja kujunenud Euroopa Kohtu ulatuslik praktika, millest Üldkohus saab oma uue pädevuse teostamisel juhinduda. Lisaks on tegemist eelotsusetaotlustega, mida saab piisaval hulgal Üldkohtule üle anda, et reaalselt vähendada Euroopa Kohtu töökoormust.
Need konkreetsed valdkonnad on ühine käibemaksusüsteem, aktsiisid, tolliseadustik, kaupade tariifne klassifitseerimine, reisijatele hüvitise maksmine ja nende abistamine reisist mahajätmise või transporditeenuste hilinemise või tühistamise korral ning kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem.
Pädevuse jaotus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel
Euroopa Kohtu kodukorra muudatused täpsustavad eelkõige eelotsusetaotluste esialgse menetlemise korda, mille eesmärk on määrata kindlaks, kumb kohus peaks neid menetlema. Lisaks sisaldavad muudatused sätteid, mis on vajalikud, et tagada selliste eelotsusetaotluste kiire menetlemine, mille Üldkohus on Euroopa Kohtusse suunanud põhjusel, et need nõuavad põhimõttelist otsust, mis tõenäoliselt mõjutab liidu õiguse ühtsust või järjepidevust. Lõpuks nähakse muudatustega ette ka normid põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esitatud kirjalike seisukohtade ja märkuste avaldamiseks internetis mõistliku aja jooksul pärast kohtuasja lõpetamist.
Üldkohtu kodukorra muudatused täpsustavad Üldkohtule üle antud eelotsusetaotluste menetlemise norme. Selleks et anda liikmesriigi kohtutele ja põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutele samad tagatised, mida kohaldab Euroopa Kohus, võttis Üldkohus sisuliselt üle Euroopa Kohtu kodukorra need sätted, mida kohaldatakse eelotsusetaotluste suhtes, sealhulgas sätted huvitatud isikute esitatud kirjalike seisukohtade ja märkuste avaldamise kohta.
Muud olulised muudatused puudutavad Üldkohtu struktuuri ja korraldust. Need näevad ette üheksast kohtunikust koosneva keskmise koja loomise, mille presidendiks on Üldkohtu asepresident. Eelotsusetaotlused määratakse viiest kohtunikust koosnevatele kodadele, kes tegelevad konkreetselt eelotsuseasjadega, mida võib sõltuvalt esitatud küsimuste olulisusest suunata teisele kohtukoosseisule.
Üldkohus valib kohtunikud, kes täidavad eelotsusemenetluses kohtujuristi ülesannet (ja kohtunikud, kes täidavad neid ülesandeid, kui eelnimetatud kohtunikel esineb takistus), ning need kohtunikud abistavad iga eelotsuseasja puhul pädevat koosseisu sarnaselt kohtujuristiga Euroopa Kohtu menetlustes.
Üldkohus täpsustas ka isikuandmete kaitse sätteid ning menetlusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise viisi eelotsuseasjades.
Muudatuste ulatus tingis vajaduse uuesti sõnastada Üldkohtu kodukorra praktilised rakendussätted.
Menetlusnormide muud muudatused
Muude uuenduste eesmärk on parandada, lihtsustada ja ajakohastada kohtuasjade menetlemist Euroopa Kohtus ja Üldkohtus, võttes arvesse tervisekriisi ajal saadud kogemusi. Kõige olulisem muudatus Euroopa Kohtu jaoks on võimalus – mis on juba ette nähtud Üldkohtus –, et poolte või põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esindajad võivad osaleda kohtuistungil videokonverentsi teel, kui täidetud on praktilistes juhistes pooltele ette nähtud õiguslikud ja tehnilised tingimused. Üldkohus muutis ka mitut hagide suhtes kohaldatavat sätet, mis puudutavad muu hulgas menetlusdokumentide konfidentsiaalsena käsitlemist, hagiavalduse muutmist menetluse ajal ja vorminõudeid, mida tuleb menetlusdokumentide esitamisel järgida.
Lõpuks, mis puudutab Euroopa Kohtu istungite ülekandmist, mis aitab kaasa õigusemõistmise läbipaistvusele ja kättesaadavusele, siis täpsustatakse uues sättes eeskirju, mida kohaldatakse kohtuistungite ülekandmisele, mis korraldatakse suuliste seisukohtade ärakuulamiseks, kohtuotsuste kuulutamiseks ja kohtujuristi arvamuse esitamiseks. Üldkohus kehtestas omakorda sisuliselt samaväärsed sätted.
Üldkohtu kantselei atašee Giulia Predonzani mõtted
„Jooksuhuvilised võivad pidada põhikirja reformi maratoniks, millest iga jooksja loodab ühel päeval osa võtta ... ja millele ta on mõelnud juba rohkem kui kakskümmend aastat. Selle saavutamiseks tuli läbida mitu etappi. Euroopa Liidu Kohtu ülesehituse reformi lõpuleviimine on andnud Üldkohtule vahendid ja struktuuri, mis võimaldavad tal eelotsusetaotlusi läbi vaadata vajaliku kiirusega. Kuid sellest ei piisanud.
Selle maratoni läbimiseks pidi Üldkohus kehtestama ka asjakohase regulatiivse ja praktilise raamistiku. Esiteks, selleks et võtta arvesse liikmesriigi kohtute ja põhikirja artiklis 23 osutatud huvitatud isikute osalemist eelotsusemenetluses, kohandas Üldkohus nii oma kodukorda ja praktilisi rakendussätteid kui ka oma otsust e-Curia rakenduse kasutustingimuste kohta ja kõiki nn soft law tekste – meelespeasid, vorme, teabedokumente (andmete avaldamata jätmine kohtumenetlustes, hagiavalduste näidised). Lisaks pidi Üldkohus vastu võtma otsused, mis käsitlevad tema kodade ja kohtukoosseisude, sh uue keskmise koja koosseisu ja toimimist, ning valima kohtujuristid, kes tegelevad eelotsusetaotlustega. Lõpuks pidi Üldkohus uute tööprotsesside rakendamisel oma tegevuse kooskõlastama teiste „maratonil osalevate“ partneritega, eelkõige mitmekeelsuse peadirektoraadi, infotehnoloogia direktoraadi ning analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadiga. Oluline etapp oli nn ühtse kontaktpunkti loomine: rakendus, mis tsentraliseerib Üldkohtule tõenäoliselt üle antavate eelotsusetaotluste analüüsi. Üldkohtu viljakas dialoog Euroopa Kohtu kantseleiga, mis osutus tõeliseks institutsiooniliseks partneriks, oli kogu „treeningu“ vältel väärtuslik.
Ettevalmistus, vajaduste ennetamine, intensiivne ja kestev töö, kõik see toimus ambitsioonika ajakava raames. 2024. aasta oktoobris olid Üldkohtu ja kohtukantselei töötajad valmis ning „stardipakkudel“ selle kauaoodatud maratoni läbimiseks! Ühtse kontaktpunkti läbis 2024. aasta lõpuks 23 toimikut ning 19 kohtuasja anti lõpuks üle Üldkohtule. Võistlus on käimas ja edeneb hästi! “
2004. aasta laienemise 20. aastapäev
Euroopa Liiduga ühines 1. mail 2004 kümme uut liikmesriiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia. See on nii rahvaarvu kui ka riikide arvu poolest suurim laienemine, mida liit on seni kogenud.
2004. aasta laienemise mõju kohtute toimimisele
Kõikidest järjestikustest laienemistest oli 2004. aasta laienemine mahult suurim, sest selle käigus nimetati samal ajal nii Euroopa Kohtus kui ka Üldkohtus ametisse kümme uut kohtunikku.
Mõju Euroopa Liidu Kohtu keelekorraldusele oli märkimisväärne. Ametlike keelte arv tõusis 12-lt 21-le, mille tulemusel kasvas keelekombinatsioonide arv hüppeliselt 110-lt 420-le.
Uute kabinettide ja uute keeleüksuste loomine nõudis märkimisväärseid struktuurilisi jõupingutusi nii hoonete kui ka värbamise osas, kuna ühe aasta jooksul tuli tööle mitusada inimest.
Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud liikmesriikide panus on olnud märkimisväärne: 20 aasta jooksul on kümne ühinenud liikmesriigi kohtud esitanud peaaegu 1300 eelotsusetaotlust.
„Euroopa uus põhiseaduslik ajastu“
Selle ajaloolise sündmuse tähistamiseks korraldas Euroopa Kohus 3. mail 2024 kollokviumi „20 aastat kümne riigi ühinemisest Euroopa Liiduga: Euroopa uus põhiseaduslik ajastu“, mis tõi kokku kohtunikud ja esindajad kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest selleks, et mõtiskleda üheskoos Euroopa Liidu Kohtu panuse üle Euroopa projekti edendamisse ja nende kümne liikmesriigi panuse üle ühisesse õiguskorda.
3. mail toimunud kollokviumil, mille protokollid on avaldatud Euroopa Kohtu veebilehel, käsitleti mitut teemat, sealhulgas:
- uute liikmesriikide ühinemisprotsess pärast Berliini müüri langemist, mis nõudis nende rahvaste seadusandluse, mõtteviisi ja kultuuri põhjalikku muutmist;
- Euroopa ühised väärtused ja 2004. aasta laienemise panus liidu kui „väärtuste liidu“ arengusse ning
- uute liikmesriikide majanduse ja ülejäänud liidu liikmesriikide majanduse lähenemine.
Esinejate ettekanded ja arutelu osalejatega tuletasid meelde, et Euroopa Liit on ainulaadne selle poolest, et see on rajatud ühistele väärtustele – mille tipus on demokraatia ja õigusriik –, mida liit ja selle liikmesriigid peavad jätkuvalt kaitsma.
Euroopa Kohtu kohtuniku, ürituste korraldamise töörühma juhi Ineta Ziemele sõnavõtt
„Euroopa Liidu suurima laienemise 20. aastapäeva tähistava konverentsi peamine eesmärk oli teha kokkuvõte mõjust ja muutustest, mida see laienemine on Euroopa Liidule kaasa toonud. Seda peeti õigeks hetkeks, et mõtiskleda ning vahetada kogemusi ja õppetunde teemal, kuidas liit on viimase 20 aasta jooksul pärast sellist ajaloolist hetke arenenud ja muutunud.
ELi kohtud tegid konverentsi ettevalmistamisel ettepaneku käsitleda 2004. aasta laienemist kui põhiseaduslikku hetke – paradigmamuutust –, mis ühendas Ida- ja Lääne-Euroopa ühiseks põhiseaduslikuks projektiks. Euroopa Liit levitas oma väärtusi ja põhimõtteid eriti keerulise ajalooga Euroopa osades. Samal ajal astusid kümme uut liikmesriiki Euroopa Liitu tugeva pühendumuse ja suure lootusega vabadusele, õiglusele ja jõukusele. ELiga ühinemine oli keeruline protsess, mis ei olnud sugugi ilmselge, ning kandidaatriigid tegid uskumatult palju tööd ja pingutusi, et täita ühinemiskriteeriumid (mida tuntakse Kopenhaageni kriteeriumidena), mis kehtestati esimest korda 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
See päev 20 aastat tagasi tähendas ka liidu jaoks põhjalikku muutust kõigis tema pädevusvaldkondades. Seda, milline see muutus täpselt olema saab, ei olnud alati lihtne ette näha, kuid oli ilmne, et siseturul on suurem kasvupotentsiaal, et on olemas põnev kultuuriline, ajalooline ja keeleline mitmekesisus, mis avab ja toetab tulevasi poliitilisi ja õiguslikke suundumusi liidus. Laienenud Euroopa Liit muutus veelgi olulisemaks globaalseks tegijaks.
Konverentsi teine ainulaadne tunnusjoon oli asjaolu, et ELi kohtud kutsusid igast konverentsil osalevast riigist kõnelejaid, kes olid ühinemisprotsessiga otseselt seotud või kellel oli juhtroll riigi liikmesuse või liidu seisukohalt. Konverentsi mõttevahetusi iseloomustas interdistsiplinaarsus teemadel, mille pakkusid sel korral välja ELi kohtud.
Konverentsi lõpetas professor Norman Daviesi suurepärane ajarännak nende riikide eriti keerulisse ja sageli julma ajalukku. See oli vajalik meeldetuletus, et Euroopa Liidu väärtusi ei saa pidada iseenesestmõistetavaks ning et nende jätkusuutlikkus ja areng nõuavad igaühelt liidus tõsist tööd. Kui me mõtisklesime nende õppetundide üle, siis ELi kohtute koor laulis kümnes keeles laule ja lõpetas kontserdi Beethoveni „Oodiga rõõmule“, mis väljendab jätkuvalt Euroopa Liidu idealistlikku nägemust sellest, kuidas inimkond vennastub.“
Euroopa Liidu Kohtu personali tugevdatud eetikaraamistik
Euroopa Liidu Kohus on oma ülesande olemuse tõttu alati seadnud endale kõrgeimad sõltumatuse, erapooletuse ja usaldusväärsuse nõuded. Nende nõuete järgimine, mis ühtlasi on institutsiooni identiteedi aluseks olevad väärtused, on oluline, et tagada usaldus Euroopa õigusemõistmise vastu, aga ka õigusemõistmise legitiimsus. Sel põhjusel jälgib Euroopa Liidu Kohus, et tema sisemine õigusraamistik vastaks kõrgeimatele eetikanormidele ja seega ka kohtuorganil lasuvale ootusele olla eeskujuks.
Seetõttu on Euroopa Liidu Kohus alati järginud rangeid eetikanorme. Institutsiooni liikmed (kohtunikud, kohtujuristid ja kohtusekretärid) ning kogu personal on kohustatud neid järgima ka pärast seda, kui nad on Euroopa Liidu Kohtu teenistusest lahkunud.
Olukorras, kus ootused Euroopa avaliku teenistuse eeskujulikkusele on üha kõrgemad, on Euroopa Liidu Kohus otsustanud jätkata oma sisemise eetikaraamistiku ajakohastamist. See protsess, mis algas 2021. aastal liikmete ja endiste liikmete eetikakoodeksi muutmisega, jätkub nüüd personali eetikakoodeksi vastuvõtmisega.
Seega on Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustes ning paljudes sise-eeskirjades juba sisalduvaid norme laiendatud, täiendatud ja kohandatud õigusemõistmise nõuetega, koondades need üheks personali eetikakoodeksiks, mis pärast selle vastuvõtmist halduskomitees jõustus 1. märtsil 2024.
Erinevatest olemasolevatest allikatest pärinevatele käitumisreeglitele tuginedes on kõnealune eetikakoodeks üheainsa dokumendina lihtsasti kättesaadav ja arusaadav kogu personalile, kelle suhtes need reeglid kehtivad. Sellega püütakse läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tõlgendada neid kohustusi viisil, mis võtab arvesse Euroopa Liidu Kohtu õigusemõistmise ülesande eripära, ning täpsustada nende rakendamist. Koodeks järgib eetilist lähenemisviisi, mis põhineb institutsiooni tegevust suunavatel väärtustel, mis kajastuvad eeskujuks olevates käitumisnormides. See sisaldab ka erinorme juhtkonnale, võttes arvesse neil lasuvaid erilisi kohustusi, ning kohtunike nõunikele, arvestades nende positsiooni suhetes Euroopa Kohtu ja Üldkohtu liikmetega ning nende otsest osalemist õigusemõistmises. Nendes normides toonitatakse, et eeskujuks olemise kohustus on proportsionaalne täidetavate ülesannetega, ning kirjeldatakse üksikasjalikult konkreetseid kohustusi seoses huvide konfliktide vältimise ja kohtuvälise tegevusega, sealhulgas pärast ametiaja lõppemist.
C | Suhted avalikkusega
Kaugosalusega külastused – pedagoogiline projekt
Euroopa Kohtu selle pedagoogilise programmi eesmärk on võimaldada 15–18-aastastel keskkooliõpilastel tutvuda liidu kohtute tööga oma klassiruumist, ilma et nad peaksid sõitma Luksemburgi. Projekti eesmärk on tõsta noorte keskkooliõpilaste ja nende õpetajate teadlikkust demokraatlikest väärtustest ja päevakajalistest õigusküsimustest ning selgitada neile Euroopa Liidu Kohtu praktika mõju Euroopa kodanike igapäevaelule. 2024. aastal oli ligikaudu 1300 keskkooliõpilasel võimalus selle programmi raames Euroopa Liidu Kohut külastada.
Kommunikatsiooni direktoraadi pressiesindajad, kes on hariduselt juristid, vastutavad selle eest, et kohtuotsused, kohtumäärused, kohtujuristi ettepanekud ja pooleliolevad kohtuasjad oleksid ajakirjanikele ja korrespondentidele kõigis liikmesriikides paremini mõistetavad. Nad koostavad pressiteateid, et teavitada ajakirjanikke ja juriste reaalajas Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahenditest. Nad saadavad isikutele, kes on Euroopa Liidu Kohtu pressiteenistusele selleks soovi avaldanud, regulaarselt uudiskirju, milles annavad teada olulistest menetluslikest ja institutsioonilistest sündmustest, ning edastavad kiirülevaateid kohtuasjade kohta, mida ei ole käsitletud pressiteadetes. Lisaks vastavad nad kodanike e-kirjadele ja kõnedele.
Euroopa Liidu Kohus on aktiivselt esindatud suhtlusvõrgustikes kahe X-i konto (üks prantsuse ja teine inglise keeles), LinkedIni konto ja Mastodoni konto kaudu. Kohtu jälgijate arv nendes võrgustikes kasvab pidevalt, mis annab tunnistust avalikkuse jätkuvast huvist ja tähelepanust Euroopa Liidu Kohtu töö vastu. Kohtul on ka YouTube’i kanal, mille kaudu saab 24 ametlikus keeles tutvuda mitmesuguse audiovisuaalse sisuga, sealhulgas animatsioonidega, mis selgitavad laiale üldsusele, kuidas mõjutab Euroopa Liidu Kohtu praktika kodanike igapäevaelu.
Euroopa Kohus avaldas 2024. aastal uue animatsiooni: kohtualluvuse jagunemine Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel.
Kohtuistungite veebiülekanne
Selleks et hõlbustada üldsuse juurdepääsu kohtu õigusemõistmise tegevusele, on Euroopa Liidu Kohus loonud kohtuistungite ülekande süsteemi. Kohtuotsuste kuulutamine ja kohtujuristide ettepanekute esitamine edastatakse siinsel veebisaidil otseülekandena vastavalt kohtuistungite kalendris märgitud ajakavale. Euroopa Kohtu suurkojas suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavad kohtuistungid edastatakse ajalise viitega.
Salvestised jäävad kättesaadavaks kuni üheks kuuks.
Enne suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavate kohtuistungite ülekandmist antakse kohtuistungi keeltes kohtuasjast lühiülevaade, mis edastatakse kohtu veebilehel ja sotsiaalvõrgustikes. 2024. aastal edastati kokku 29 lühiülevaadet.