Seega seisab meie institutsiooni ees ülesanne õppida pandeemiaga toimetulekul saadud kogemustest ja kasutada saavutatut püsivalt nii oma tegevuses kui ka suhetes liikmesriikide kohtute ja avaliku arvamusega kogu liidus.
Aastal 2021 pidid kohus ja tema personal kohanema tervishoiumeetmete ja piirangutega, mis kehtestati COVID-19 pandeemia järjestikuste lainetega võitlemiseks. Sellegipoolest suutis kohtu personal tagada Euroopa õigusemõistmise tegevuse jätkumise, toetudes kogemustele ja uutele harjumustele, mis saadi tänu kaugtöö- ja kaugsidevahendite kasutamisele alates pandeemia algusest 2020. aastal. Sellega seoses on kohtul hea meel tõdeda, et jõupingutusi sellise videokonverentsisüsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel, mis võimaldab kahes kohtus pidada sünkroontõlkega kaugistungeid, tunnustati Euroopa ombudsmani hea halduse auhinnaga innovatsiooni eest.
2021. aastat iseloomustas ka Euroopa Kohtu koosseisu ulatuslik uuendamine üheksa uue liikme lisandumisega. Kolleegid tegid mulle au uuendatud usaldusega, valides mind tagasi presidendiks, ning pärast kohtunik Silva de Lapuerta lahkumist valiti asepresidendiks kohtunik Bay Larsen. Üldkohtus astus ametisse viis uut kohtunikku.
Sel aastal suurenes ka mõlemale kohtule esitatud kohtuasjade arv (1720 kohtuasja 2021. aastal, võrreldes 1584 kohtuasjaga 2020. aastal) ja lõpetatud kohtuasjade arv (1723 kohtuasja 2021. aastal, võrreldes 1540 kohtuasjaga 2020. aastal). Tehtud lahendite mitmekesisus ja mõju, olgu tegemist siis õigusriigi, keskkonna, isikuandmete kaitse, sotsiaalkaitse või abiga, mida anti tervishoiukriisi raames, näitab, kuivõrd on institutsiooni tegevus praeguse reaalsuse keskmes ning kui konkreetselt see Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtjate elu mõjutab. See tekitab mitmeid väljakutseid.
Esiteks peab Euroopa Kohus suurendama jõupingutusi, et olla kodanikele lähedal, muutes oma tegevuse läbipaistvamaks. Sellega seoses on praegu käimas projekt, mille raames toimub suurkoja istungite eksperimentaalne voogedastus veebis. Digiteerimine on olnud võtmetähtsusega tervishoiukriisi edukaks ohjamiseks ja kohtu reageerimiseks pandeemia kehtestatud liikumispiirangutele. Tehniline oskusteave on arenenud, digibarjäär ületatud ja uus normaalsus saavutatud. Seega on aeg teha kohus tänu nendele tehnoloogilistele ja ühiskondlikele arengutele kättesaadavaks kogu Euroopale.
Teiseks jätkab institutsioon arutelu selle üle, kuidas jaotada töökoormust ühtlasemalt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel, millest esimene koosneb ühest kohtunikust liikmesriigi kohta ja teises on alates septembrist kaks kohtunikku liikmesriigi kohta.
Kolmandaks on levinud tendents seada kahtluse alla kohtuotsuste autoriteet ja mõnes liikmesriigis ka Euroopa integratsiooni projekt ning selle väärtused ja aluspõhimõtted. Seda arengut silmas pidades on vaja pidevalt jälgida kohtu lahendite kvaliteeti, neid üldsusele selgitada ja muuta kohtu tegevus läbipaistvaks. See on vajalik selleks, et Euroopa kohtusüsteemi tajutaks õigesti ja mõistetaks, et see teenib igas olukorras üksnes õigusriigi põhimõtteid.
Seega seisab meie institutsiooni ees ülesanne õppida pandeemiaga toimetulekul saadud kogemustest ja kasutada saavutatut püsivalt nii oma tegevuses kui ka suhetes liikmesriikide kohtute ja avaliku arvamusega kogu liidus. Neid eesmärke püütakse mitmesuguste projektide, ürituste ja tegevuste kaudu saavutada 2022. aastal, mil kohus tähistab oma 70. aastapäeva.
