Uue peatüki algus institutsiooni ajaloos

A | Kohtusekretäri sissejuhatus

Euroopa Kohtu kohtusekretär, kes on ühtlasi institutsiooni peasekretär, juhib presidendi alluvuses haldusüksusi.

2021. aasta oli institutsiooni teenistuste jaoks aasta, mil konsolideeriti 2020. aastal rakendatud uusi meetodeid, et tagada Euroopa õigusemõistmise tegevuse järjepidevus ja kvaliteet olukorras, mida raskendas pandeemiakriisi jätkumine ja vajadus kohaneda nii organisatsioonilisel kui ka individuaalsel tasandil. Need meetodid hõlmasid järgmist: otsustusprotsesside digitaliseerimine ja lihtsustamine, töötajate suurem vastutus ning uue tasakaalu loomine töö- ja eraelu vahel. Euroopa Kohtu ja Üldkohtu märkimisväärsed tulemused ning Euroopa ombudsmani hea halduse auhind, mis anti Euroopa Kohtule innovatsiooniauhinna kategoorias projekti „Kaugistungid“ eest, on seega tunnustus ja stiimul kõikidele teenistustele seda teed jätkata.

2021. aasta oli ka võimalus laiendada ja kiirendada teenistuste toimimise ümberkujundamist, käivitati mitmeid projekte, mis loovad struktuuri tulevikuks.

Esiteks tuleb pakkuda intensiivsemat toetust kahele kohtule, kelle töökoormus, eelkõige Euroopa Kohtu töökoormus, on jõudnud enneolematule tasemele. Seetõttu on käimas projektid, mille eesmärk on arendada välja analüüsi ja dokumentide koostamise toetamiseks mõeldud õigusalase teabe süsteeme ning tugevdada kohtute liikmete kabinettide otsest toetamist õigusemõistmisalases tegevuses. Samuti uuritakse, milliste – eelkõige tehniliste – vahendite abil on võimalik saada kiiremini teada menetlusdokumentide sisust.

Institutsioon saab kasutada digitaalsete vahendite pakutavat potentsiaali. Selle näiteks on dokumendivoogude ja otsustusprotsesside digiteerimine nii halduses (dokumendihaldusprojekti HAN lõpuleviimine) kui ka õigusemõistmises (kohtuasjade ühtse haldamise süsteemi projekt SIGA, millega seoses teevad tihedat koostööd kõik teenistused, kohtukantseleid ja kohtuliikmete kabinetid). Need kaks projekti pakuvad olulisi võimalusi protsesside lihtsustamise, menetluste jälgimise, analüüsi ning kohtuasjade käsitlemisega seotud abi vallas. Samal ajal tagavad IT-osakonnad tehnoloogilise toe ja katsetavad mitmesuguseid tipptasemel tehnoloogilisi vahendeid, näiteks digitaalsele töökohale mõeldud vahendeid või tehisintellekti toega vahendeid.

Teiseks on kohus endist viisi täielikult pühendunud oma kohustusele rakendada mitmekeelsust, tagades keelelise hõlmavuse ning kirjaliku ja suulise tõlke kvaliteedi. See on maailmas ainulaadne oskusteave, mida tuleb hoida ja arendada, kasutades tehnoloogia arengu võimalusi, eelkõige selleks, et tulla toime suurenenud töökoormusega. Mõiste „mitmekeelsus“ taga on kohtu võime pöörduda iga menetlusosalise ja kodaniku poole tema emakeeles. Seega on küsimus liidu kohtusüsteemi juurdepääsetavuses ja legitiimsuses, aga ka liidu kui terviku kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamises. See on „Mitmekeelsuse tegevuskava“ põhiolemus, mida kohus on mitu aastat rakendanud meetmete ja ürituste kaudu, mis rõhutavad mitmekeelsuse väärtust ja kohtu pühendumust sellele. Mitmekeelsuse väärtust kajastab teiste tulevaste projektide seas püsivalt ja nähtavalt projekt „Mitmekeelsuse park“, mille rajamist sel aastal alustati.

Kolmandaks on oluline tuua kohus kodanikele veelgi lähemale, muutes selle kättesaadavamaks ja laiemalt tuntuks. Rohkem kui kunagi varem peab kohus tegema otsuseid, millel on liikmesriikidele ja kodanikele oluline poliitili Kolmandaks on oluline ne ja sotsiaalne mõju: majandus- ja rahapoliitika, õigusriik, varjupaigaõigus, terrorismivastane võitlus, põhiõigused jne. Kuna neil sageli keerulistel otsustel on kaugeleulatuvad tagajärjed, on eriti oluline neist teavitada ja neid selgitada, et kodanikud saaksid neist aru ja mõistaksid liidu kohtute keskset rolli. Selle eesmärgi saavutamisega seoses väärivad eraldi äramärkimist kaks uuenduslikku projekti.

Praegu on töös projekt, mis peaks lähiajal võimaldama teatavate suurkoja istungite eksperimentaalset voogedastust, mis annab kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil kohtuistungi avalikkuse põhimõttele uue mõõtme. Õigusteaduse üliõpilased, ajakirjanikud, liikmesriikide kohtunikud või huvitatud kodanikud võivad nende elukohast olenemata osaleda kohtuistungitel ilma Luksemburgi reisimata, ja seda kõikides keeltes, mida kohtuistungil pakutud tõlge hõlmab. See võimaldaks kogu maailmal tutvuda kohtu igapäevase õigusemõistmisalase tegevusega.

Virtuaalsete külastuste projekt, mille katseetapp viidi 2021. aastal läbi mitme Euroopa riigi keskkooliklassidega, võimaldab mitmekesistada külastusi enamik Euroopa kodanikke, kellel ei ole võimalik Luksemburgi reisida, saavad külastada Euroopa Kohut kohapeal viibivate külastajatega sarnastel tingimustel. See uuendus kõrvaldab piirangud, mis on seotud geograafilise kaugusega ja arusaamaga, et kohus on teatud sihtrühmadele kättesaamatu. Tänu uutele tehnoloogiatele saab kohus lõpuks ometi tulla kõigi liikmesriikide kodanike juurde.

Neljandaks kaasneb nende tulevikuplaanidega ambitsioonikas inimressursside juhtimine, mis on kohtu personalipoliitika keskmes. Era- ja avalikud, riiklikud ja Euroopa organisatsioonid püüavad reageerida uuele kontekstile, mida iseloomustab kaugtöö areng, töötajate soov suurema autonoomia järele ja noorema põlvkonna ootused. Selleks et kohus saaks oma olulisi projekte edukalt ellu viia, ühineb ta selle liikumisega ja saab, nagu seni, toetuda pühendunud ja andekatele töötajatele. See eeldab terviklikku lähenemist personalijuhtimisele, alates värbamismeetoditest kuni pensionileminekuks ettevalmistamiseni, oskuste arendamisest läbi hariduse ja koolituse, töövarju ja juhendamise kuni karjäärijuhtimise ning institutsioonisisese ja institutsioonidevahelise liikuvuse võimalusteni. Kohus peab looma stimuleerivad ja dünaamilised töötingimused, et jätkata tipptaseme poole püüdlemist. See hõlmab põhilist tegevusmudelit, millel teenistuste juhtimine peaks alati põhinema ning mille raames on mitmekesisuse ja kaasamise küsimused integreeritud institutsiooni kui terviku töösse.

Kohtume järgmisel aastal, et vaadata tagasi 2022. aastale, millesse jääb kohtu, liidu vanima institutsiooni 70. aastapäev!

Esimest korda Euroopa Liidu ajaloos kohtusid liidu liikmesriikide konstitutsioonikohtuid esindavad kohtunikud ja Euroopa Liidu Kohtu liikmed, et arutada liidu ühiseid õigustraditsioone ning nende ühitamist liikmesriikide põhiseaduslike tavade ja rahvusliku identiteediga. Konverentsi pealkiri oli „Ühinenud mitmekesisuses: ühised põhiseaduslikud tavad ja rahvuslik identiteet“. Selle korraldasid ühiselt Latvijas Republikas Satversmes tiesa (Läti konstitutsioonikohus) ja Euroopa Kohus ning see toimus 2. ja 3. septembril 2021 Riias. Idee ühisest konverentsist, mis avaks dialoogi konstitutsioonikohtute ja Euroopa Kohtu vahel, esitas 2019. aastal Läti konstitutsioonikohtu tollane president Ineta Ziemele ning seda toetas täielikult Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts. Idee elluviimiseks kulus kaks aastat, osaliselt COVID-19 pandeemiast tulenevate takistuste tõttu.

Konverentsi eriline ülesehitus ning võimalus lõpuks ometi isiklikult kohtuda olid väga meeldivad ja tõid üritusele dünaamilisust, mis tegi selle edukaks nii korralduslikust kui ka sisulisest vaatenurgast. Kõik osalevad kohtud võtsid aktiivselt osa avatud ja ausast arutelust suurepäraste sõnavõttude ja järeldustega, mis on hiljem avaldatud kogumikus.

Märkimisväärne on ainuüksi see, et jõuti üksmeelele sellise dialoogi alustamise ja jätkamise vajalikkuses.

Üritust kajastati laialdaselt riiklikus ja rahvusvahelises uudistemeedias ning sotsiaalmeedias (#RigaJusticeConference). Lisaks, et rõhutada dialoogi tähtsust, edastas Läti konstitutsioonikohus oma taskuhäälingu nimega „Tversme“ esimese osa, mille aukülaline oli Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts.

Mul on hea meel rääkida oma kogemustest Euroopa kohtunike konverentsil, mis toimus 20.–22. novembril 2021 Luksemburgis. Konverentsi programmis olid töösessioonid väga erinevatel teemadel, seega viitan seminaridele, kus ma ise osalesin.

Teatavad küsimused, mille ettekandega esinenud kohtunikud tõstatasid ja mille üle osalejad arutasid, on kohtutegevuses väga suure kaaluga. Eelkõige tahaksin mainida mõttevahetust, mis tekkis seoses õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning mille käigus käsitleti Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 rolli ja kohaldamisala, pidades eelkõige silmas õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ja asja arutamisele erapooletus kohtus. Konverents andis põhjaliku ülevaate seda põhimõtet käsitleva kohtupraktika arengust ja õiguslikust alusest, mida kohus on kasutanud uuemas kohtupraktikas alates 2018. aastast (vt C‑64/16, Associação Sindical dos Juízes Portugueses). Nendes otsustes on harta artikliga 47 seostatud mitmed Euroopa Liidu lepingu (ELL) sätted – näiteks säte, mille kohaselt „näevad [liikmesriigid] ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades“ (ELL artikli 19 lõige 1), säte, milles on loetletud liidu väärtused, sealhulgas õigusriigi põhimõte (artikkel 2), liikmesriikidevahelise lojaalse koostöö põhimõte (artikli 4 lõige 3) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted (artiklid 6 ja 13). Meie kõik, kes me oleme liidu kohtunikud ja liidu õiguse väljatöötamisega seotud kohtunikud, saime kasulikke juhiseid põhiõiguste harta artikli 47 sätete kohaldamiseks riigi tasandil.

Teine küsimus, mida 2021. aasta konverentsil põhjalikult arutati, oli kohtusüsteemi sõltumatuse mõiste, mis ei puuduta mitte ainult iga liikmesriigi kohtukorraldust, vaid ka iga nende riikide kohtusüsteemi liiget. Seetõttu tuletati meelde, et ei piisa sellest, et kohtuorgan on loodud seadusega, vaid tal ei tohi ka olla organisatsioonilisi või funktsionaalseid seoseid asutustega, mida ta peaks kontrollima. Analüüsisime seda Euroopa vahistamismääruse näitel: Euroopa Kohus on leidnud, et vastastikuse tunnustamise ja liikmesriikidevahelise vastastikuse usalduse põhimõtteid võib piirata erandlikel asjaoludel, mis tähendab, et esmajärjekorras tuleb uurida, kas teiselt riigilt isiku üleandmist nõudva riigi kohtusüsteemis on puudusi seoses kohtute sõltumatuse põhimõttega. See väga kasulik ja praktiline arutelu võimaldab liikmesriikide kohtunikel hajutada otsuste tegemisel üha sagedamini ette tulevaid kahtlusi.

Arutasime kolleegidega ka oma erialal tegutsemise tingimusi, rääkides erapooletuse kohustusest, aga ka õigusest olla kaitstud välise surve eest. Vahetasime arvamusi mitme liikmesriigi võetud seadusandlike meetmete üle, mis mõjutavad kohtunikukarjääri – näiteks distsiplinaarmenetlused või kohtunike vastutust käsitlevad eeskirjad –, kuid mis ei ole kooskõlas liidu õiguse põhimõtetega.

Lõpuks oli meil 2021. aasta konverentsil võimalus osaleda suurkoja istungil kohtuasjas, mis puudutas konkreetselt liikmesriigi kehtestatud kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglite vastavust liidu õigusele. Kõigile 2021. aasta konverentsil osalejatele pakkus see praktiline liidu õiguse õppus võimaluse näha liidu õigusemõistmise toimimist, eelkõige tänu küsimustele, mida suurkoja liikmed esitasid poolte esindajatele. Nende küsimused võimaldasid näha, millist juriidilist arutlusprotsessi tuleb järgida, et lahendada nii keerulist probleemi.

Osalemine 2021. aasta konverentsil oli väga rikastav. Saadud teadmised muudavad selgemaks erinevad õigusmõisted, mis on väga kasulikud minu igapäevatöös, kus ma märkan Euroopa Kohtu kohtupraktika tähtsuse suurenemist. Lahkusin 2021. aasta konverentsilt suure rahulolutundega, sest kuulun Euroopa Liitu, mis annab meile õigusnormid, mis võimaldavad erinevate inimeste ja riikide rahumeelset kooseksisteerimist, ning olen saanud töötada koos liidu kohtuinstitutsiooniga, kes õiguse tõlgendamise ja kohaldamise kaudu aitab meil sisustada liidu kodakondsuse ideed.

Tänu suurepärasele korraldusele andis 2021. aasta konverents võimaluse kohtuda kohtuvaldkonna spetsialistidega ja vahetada mõtteid ning tänavusel üritusel sain kogeda suurt lähedust ja sõbralikkust osalejate ja institutsiooni liikmete vahel, kes nägid palju vaeva, et tagada selle ürituse õnnestumine.

2020. ja 2021. aasta tervishoiukriis ajendas kohut Euroopa Liidu kodanikele kehtestatud reisipiirangute tõttu oma teavitustegevust tõhustama. Kriis oli seega määravaks teguriks uute kommunikatsioonivormide kasutuselevõtmisel ja kiirendas enne pandeemia puhkemist algatatud projektide lõpuleviimist. Kohus järgib kodanike suhtes avatuse poliitikat, et nad saaksid institutsiooni kahe kohtu kohtupraktika abil rohkem teadmisi oma õigustest. Seda poliitikat on tõhustatud nii traditsiooniliste sidevahendite kasutamise kui ka uute avalikkusele suunatud pakkumiste tutvustamise kaudu.

Euroopa õigusemõistmise tegevuse järjepidevuse tagamiseks hakati 2020. aastal pidama kohtuistungeid videokonverentsi teel ning see on uuendus, mille eest sai institutsioon 2021. aastal Euroopa ombudsmani hea halduse auhinna innovatsiooni eest. 2021. aastal kasutati Üldkohtus ja Euroopa Kohtus 131 kohtuistungil videokonverentsi. Veel üks samm sellel teel on lähitulevikus kohtuistungite ülekandmine.

2021. aastal suurenes märkimisväärselt nende pressiteadete arv, millega reaalajas teavitatakse ajakirjanikke ja praktikuid Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustest kohe pärast nende kuulutamist, et üldsus oleks neist teadlik. 2021. aastal avaldati 231 pressiteadet, mis kõiki veebilehel kättesaadavaid ja ajakirjanikele edastatud keeleversioone arvesse võttes teeb kokku 3206 pressiteadet.

Kommunikatsiooni direktoraadi pressiesindajad pühendasid oma jõupingutused ja teadmised kohtuotsuste, kohtumääruste ja kohtujuristi ettepanekute ning pooleliolevate kohtuasjade selgitamisele, tihendades samal ajal kontakte liikmesriikide ajakirjanikega, et anda neile vahetut teavet, parandada nende teadlikkust olulistest kohtuasjadest ja selgitada, kuidas kohtud on kohtuasjades tõstatatud õigusküsimused lahendanud. Pressiesindajad saatsid välja 601 uudiskirja, peamiselt ajakirjanikele, kuid ka õigusvaldkonna spetsialistidele, ning 630 kiirülevaadet kohtuasjade kohta, mida pressiteated ei kajastanud. Lisaks saadi 2021. aastal 12 538 e‑kirja ja 7182 telefonikõnet, milles paluti konkreetset teavet institutsiooni toimimise ja kohtuasjade kohta, ning vastati neile (iga pöörduja keeles), samuti võimaldas kohus 110 taotluse raames tutvuda oma haldusdokumentidega ja ajalooarhiiviga vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele.

Kohus, kes on tegutsenud Twitteris alates 2013. aastast, jätkas selle platvormi kasutamist üldsuse teavitamiseks kahe konto (prantsus- ja ingliskeelne konto) kaudu, millel on kokku 127 700 jälgijat. Saadeti 962 säutsu, peamiselt Euroopa Kohtu ja Üldkohtu olulisemate otsuste ning institutsiooni elu peamiste sündmuste kohta. Institutsioon on esindatud ka platvormil LinkedIn ja on seal postitanud 365 sõnumit oma 132 000 jälgijale.

Õigusvaldkonna spetsialistidel on omakorda juurdepääs „Temaatilistele ülevaadetele“ ning „Kohtupraktika kuukirjadele“, mis sisaldavad kokkuvõtteid käsitletavate juriidiliste küsimuste tõttu erilist tähelepanu väärivatest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu lahenditest. Need vahendid, mida pakub analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraat, võimaldavad õigusvaldkonna spetsialistidel saada kiire ülevaade üldisest kohtupraktikast või kohtupraktikast teatavas Euroopa Liidu õiguse valdkonnas.

Kohus katsetas ja kasutas kõige võimsamaid tehnoloogilisi vahendeid, et jõuda võimalikult laia üldsuseni. Liidu kohtuinstitutsioon on mitmekordistanud üldsusele suunatud algatusi, olgu selleks siis aastaaruande/aastaülevaate HTML-vormingus avaldamine, uute teabeotsinguvahendite pakkumine raamatukogu direktoraadi poolt või Euroopa Kohtu virtuaalsete külastuste ettevalmistamine keskkooliõpilaste rühmade jaoks.

Külastuste korraldamine on kohtu jaoks oluline tegevus avatuse poliitika raames ning teadmiste levitamiseks mitte ainult õigusvaldkonna spetsialistidele ja õigusteaduse üliõpilastele, vaid ka Euroopa kodanikele. Kuigi tervishoiu olukord ei ole 2021. aastal nii pingeline kui 2020. aastal, on see siiski piiranud külastusi ja külastajate vastuvõttu. Kohus on aga oma uksed uuesti avanud nii palju kui võimalik ja kohtu hoonetes on käinud 1843 külastajat. Jätkati ja tugevdati virtuaalsete külastuste arendamist vastavalt traditsioonilisele kohapealse külastuse mudelile ning korraldati 87 külastusprogrammi digiplatvormidel, mis võimaldasid vastu võtta 3210 inimest.