Õigusemõistmisalane tegevus

Euroopa Kohus otsustas, et Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunike ja üldkohtute kohtunike suhtes kohaldatav distsiplinaarkord ei ole liidu õigusega kooskõlas. Euroopa Komisjon pöördus Euroopa Kohtu poole, paludes tuvastada, et Poola on rikkunud liidu õigust uue distsiplinaarkorra kehtestamisega, eelkõige kõrgeimas kohtus uue distsiplinaarkolleegiumi loomisega. Euroopa Kohus nõustus kõigi komisjoni etteheidetega: arvestades hiljuti Poola kohtuvõimu mõjutanud suurte reformide üldist konteksti ja selle uue kolleegiumi loomisega seotud asjaolude koostoimet, tuvastas ta muu hulgas, et kolleegium ei paku kõiki erapooletuse ja sõltumatuse tagatisi ega ole kaitstud Poola seadusandliku ja täidesaatva võimu otsese või kaudse mõjutamise vastu
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (C‑791/19)

Euroopa Kohus otsustas, et kohtuniku üleviimine teise kohtusse või sama kohtu teise kolleegiumi ilma tema nõusolekuta võib kahjustada kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtet. Lisaks tuleb määrust, millega kohtuorgan, kes lahendab asja viimase astmena ja mis koosneb ainukohtunikust, jättis rahuldamata tahtevastaselt üle viidud kohtuniku hagi, pidada õigustühiseks, kui selle ainukohtuniku ametisse nimetamisel rikuti ilmselgelt asjasse puutuva kohtusüsteemi ülesehituse ja toimimise alusnorme.
6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine) (C‑487/19)

Euroopa Kohus asus seisukohale, et kohtunike sõltumatust, erapooletust ja süütuse presumptsiooni võib kahjustada praegu Poolas kehtiv kord, mis muu hulgas võimaldab justiitsministril lähetada kohtunikke kõrgema astme kriminaalkohtutesse ja need lähetused mis tahes ajal ilma põhjenduseta lõpetada. Neid lähetusi reguleerivate kriteeriumide puudumine tekitab ohu, et kohtulahendite sisu võidakse poliitiliselt kontrollida, seda enam, et justiitsminister on ka peaprokurör.
16. novembri 2021. aasta kohtuotsus kriminaalasjad WB jt suhtes (C‑748/19 jt)

Euroopa Kohus menetles mitut kohtuasja, mis olid seotud Rumeenias toimunud õigussüsteemi reformidega korruptsioonivastase võitluse valdkonnas. Vastata tuli küsimusele, kas pettuse ja korruptsiooni valdkonna kriminaalmenetlusnorme käsitlevast Rumeenia konstitutsioonikohtu mitmest otsusest tuleneva kohtupraktika kohaldamine võib rikkuda liidu õigust. Euroopa Kohus kinnitas taaskord liidu õiguse esimusest tulenevat nõuet, et liikmesriigi kohtul peab olema pädevus jätta liidu õigusega vastuolus olev konstitutsioonikohtu otsus kohaldamata, ilma et see tooks kaasa liikmesriigi kohtunike distsiplinaarvastutust. Liidu õigusega on aga vastuolus see, kui kohaldatakse konstitutsioonikohtu praktikat, mille tõttu tühistatakse väidetavalt õigusvastaselt moodustatud kohtukoosseisude kohtuotsused, kuna niisugune tühistamine koostoimes aegumist reguleerivate liikmesriigi õiguse sätetega tekitab süsteemse ohu, et pettustena käsitatavad rasked rikkumised jäävad karistamata.
21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt (C‑357/19 jt)

Ungari kohtu esitatud eelotsusetaotluses võttis Euroopa Kohus seisukoha Ungari õigusnormide kooskõla kohta liidu direktiiviga, mis käsitleb õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses. Kuna Ungari kõrgeim kohus leidis, et niisuguse eelotsuse küsimusega Euroopa Kohtu poole pöördumine on õigusvastane, kordas Euroopa Kohus, et liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise koostöö süsteemiga on vastuolus see, kui liikmesriigi kõrgeim kohus tuvastab madalama astme kohtu esitatud eelotsusetaotluse õigusvastasuse. Samuti on liidu õigusega vastuolus liikmesriigi kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamine põhjusel, et viimane esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse: selline menetlus võib pärssida liikmesriigi kõigi kohtunike tahet esitada eelotsusetaotlusi, mis aga ohustab liidu õiguse ühetaolist kohaldamist.
23. novembri 2021. aasta kohtuotsus IS (C‑564/19)

Üldkohus jättis rahuldamata hargmaise kaablivõrgu- ja telekomiettevõtja Altice Europe hagi komisjoni otsuse peale, millega talle määrati PT Portugali omandamisega seoses trahv kokku summas 124,5 miljonit eurot. Komisjon heitis Altice Europe’ile ette esiteks koondumisest teatamise kohustuse rikkumist ning teiseks seda, et ta ei järginud keeldu viia koondumine läbi enne sellest komisjonile teatamist ja enne komisjonilt loa saamist. Üldkohus otsustas siiski vähendada trahvi 6,22 miljoni euro võrra koondumisest teatamise kohustuse rikkumist puudutavas osas.
22. septembri 2021. aasta kohtuotsus Altice Europe vs. komisjon (T‑425/18)

Üldkohus jättis muutmata komisjoni otsused, millega kiideti heaks koondumised seoses kontserni Air Berlin teatud varade omandamisega easyJeti ja Lufthansa poolt. Ta jättis rahuldamata hagi, mille esitas kahe koondumise osaliseks olnud äriühingu konkurent, lennuettevõtja Polskie Linie Lotnicze „LOT“, rõhutades eelkõige, et komisjon võis tuvastada asjaomased turud, lähtudes paari kaupa nendest lähte- ja sihtkohtade lennujaamade linnadest, millega olid seotud Air Berlini teenindusajad, selle asemel et analüüsida individuaalselt iga turgu, kus Air Berlin ning vastavalt Lufthansa ja easyJet tegutsesid.
20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsused Polskie Linie Lotnicze „LOT“ vs. komisjon (T‑240/18 ja T‑296/18)

Üldkohus jättis muutmata komisjoni otsuse, milles tuvastati turgu valitseva seisundi kuritarvitamine Google’i poolt, kes eelistas üldiste otsingutulemuste lehekülgedel enda tootevõrdlusvahendeid, paigutades ja kuvades oma tulemused soodsamalt võrreldes konkurentide võrdlusvahendite tulemustega. Üldkohus jättis muutmata ka komisjoni määratud 2,42 miljardi euro suuruse trahvisumma, millest 523,5 miljonit eurot tuli Google’il tasuda solidaarselt oma emaettevõtjaga Alphabet.
10. novembri 2021. aasta kohtuotsus Google ja Alphabet vs. komisjon (Google Shopping) (T‑612/17)

Äriühing Sumal omandas aastatel 1997–1999 kaks veoautot Mercedes Benz Trucks Españalt (edaspidi „MBTE“), kes on Daimleri kontserni tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on Daimler AG. Euroopa Komisjon tuvastas 2016. aasta otsuses, et Daimler AG oli rikkunud liidu õigusnorme keelatud kokkulepete valdkonnas, kuna ta oli sõlminud ajavahemikus 1997. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta jaanuarini neljateistkümne Euroopa veokitootjaga kokkuleppeid hindade kindlaksmääramise ja veoautode brutohinna tõstmise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Selle otsusetagajärjel esitas Sumal MBTE vastu hagi hüvitise nõudes, milles ta palus, et talle hüvitataks keelatud kokkuleppest tulenev kahju. Euroopa Kohus otsustas, et kui isikule tekitatakse kahju emaettevõtja poolt toime pandud liidu konkurentsiõiguse rikkumisega, võib ta nõuda emaettevõtja tütarettevõtjalt rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, kuid ta peab tõendama, et need kaks äriühingut moodustasid rikkumise ajal ühe majandusüksuse ja et tütarettevõtja tegutseb turul, millel rikkumine toime pandi.
6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Sumal (C‑882/19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2019. aastal vastu võetud uued eeskirjad keelasid elektrivoolu kasutava kalapüügi. Madalmaad palusid Euroopa Kohtul need normid tühistada, väites eelkõige, et liidu seadusandja ei ole tuginenud parimatele kättesaadavatele teaduslikele arvamustele selle kohta, milline on Põhjamere merikeele püügi ökoloogiline keskkonnamõju. Euroopa Kohus jättis selle hagi rahuldamata ja vaidlustatud eeskirjad kehtima – nimelt on liidu seadusandjal selles valdkonnas suur kaalutlusruum ning õigusloomes ei ole ta kohustatud oma valikute tegemisel tuginema ainult teaduslikele ja tehnilistele arvamustele.
15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament (C‑733/19)

Linnuliimiga jahi lubamise osas otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriik (käesoleval juhul Prantsusmaa) ei saa lubada sellist lindude püüdmise meetodit, sest see toob kaasa kaaspüügi, mis võib põhjustada püütud liikidele suuremat kahju. Muu rahuldava alternatiivse lahenduse otsimisest ei saa loobuda ainult põhjusel, et tegemist on traditsioonilise meetodiga. Euroopa Kohus täpsustas tingimusi, mis võimaldavad teha erandi linnudirektiivis sätestatud keelust kasutada teatavaid kaitstud lindude püüdmise meetodeid.
17. märtsi 2021. aasta kohtuotsus One Voice ja Ligue pour la protection des oiseaux (LPO) vs. Ministre de la Transition écologique et solidaire (C‑900/19)

Euroopa Kohus, kes menetles komisjoni poolt Ungari vastu esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi seoses PM₁₀-osakeste sisalduse piirtasemete süstemaatilise ja püsiva ületamisega, otsustas, et see liikmesriik on rikkunud liidu õigusnorme välisõhu kvaliteedi valdkonnas ja oma kohustust tagada kogu oma territooriumil esiteks PM₁₀-osakeste päevasest piirtasemest kinnipidamine ja teiseks, et selle piirtaseme ületamine kestaks võimalikult lühikest aega.
3. veebruari 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Ungari (C‑637/18)

Euroopa Kohus otsustas, et Saksamaa rikkus aastatel 2010–2016 õhukvaliteedi direktiivi, kuna ta ületas süstemaatiliselt ja pidevalt lämmastikdioksiidi (NO₂) piirtasemeid. Samuti rikkus Saksamaa oma kohustust võtta õigel ajal sobivad meetmed selleks, et piirtasemete ületamise aeg oleks puudutatud piirkondades võimalikult lühike.
3. juuni 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa (C‑635/18)

Euroopa Kohus tühistas nõukogu otsused, mis käsitlevad Armeeniaga 26. novembril 2017 sõlmitud ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu kohaldamist. Ta leidis, et kuigi partnerluslepingul on teatavad seosed ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, ei ole selles sisalduvad või sellele lisatud sätted või kavatsuste deklaratsioonid siiski piisavad, et moodustada lepingu eraldiseisvat osa, mis õigustaks nõukogu õigusakti vastuvõtmist kahe eraldiseisva otsusena. See kaheks jaotamine oli viinud eelkõige selleni, et ühe asjaomase akti puhul kohaldati ühehäälsuse nõuet, samal ajal kui teise puhul kohaldati kvalifitseeritud häälteenamuse nõuet.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. nõukogu (C‑180/20)

Üldkohus jättis rahuldamata Rumeenia hagi komisjoni otsuse peale, millega registreeriti kavandatud Euroopa kodanikualgatus (edaspidi „EKA“) „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“. Üldkohus otsustas esimest korda, et komisjoni vastuvõetav EKA registreerimise otsus on vaidlustatav. Vaidlusalune EKA esitati komisjonile esimest korda 2013. aastal, mil komisjon selle tagasi lükkas, kuna see jäi ilmselgelt välja tema pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks. Euroopa Kohus tühistas komisjoni otsuse, mille tagajärjel võttis komisjon 30. aprillil 2019 vastu otsuse vaidlusalune EKA registreerida
10. novembri 2021. aasta kohtuotsus Rumeenia vs. komisjon (T‑495/19)

Üldkohus võttis seisukoha küsimuses, millal hakkab kulgema Euroopa ametnike personalieeskirjade kohaldamisalasse kuuluvat isikut puudutava otsuse peale hagi esitamise tähtaeg, kui teatamine tähitud kirja teel ebaõnnestub. Üldkohus meenutas ka seoses olukorraga, kus puuduvad sätted, mis reguleeriksid hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kindlaksmääramist juhul, kui nende eeskirjade kohaldamisalasse kuuluvas vaidluses jäetakse väljastusteatega tähtkiri välja võtmata, et õiguskindlusega ja vajadusega vältida mis tahes diskrimineerimist või meelevaldset kohtlemist korrakohase õigusemõistmise käigus oleks vastuolus see, kui saaks eeldada, et teatavakstegemine loetakse toimunuks hageja elukohta saadetud tähtkirja säilitamise tähtaja möödumise kuupäeval. Lõpuks otsustas Üldkohus, et kuna otsus tehti teatavaks e-kirjaga (mille kättesaamist adressaat viivitamata kinnitas), hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema sellise teatavakstegemise kuupäeval.
3. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Barata vs. Euroopa Parlament (T‑723/18)

Moldova Vabariigi ja Ukraina äriühingu vahelises kohtuvaidluses küsiti Euroopa Kohtult, kas elektrienergia müügilepingust tulenev nõue on „investeering“ energiaharta lepingu tähenduses. Euroopa Kohus leidis, et kui energiaharta lepingu ühe osalise ettevõtja omandab elektrivarustuslepingust tuleneva nõude, mis ei ole investeeringuga seotud ja kuulus ühele selle lepingu välise riigi ettevõtjale teise lepinguosalise avaliku ettevõtja vastu, ei kujuta see endast „investeeringut“ energiaharta lepingu tähenduses. Samas ei saa lihtsast elektrienergia müügilepingust tulenevat nõuet pidada nõudeks, mis on antud energiasektoris majandustegevusega tegelemiseks. Sellest järeldub, et lihtne elektrivarustusleping – mille puhul elektrit toodavad teised ettevõtjad – on äritehing, mis ei saa iseenesest olla investeering.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Moldova vs. Komstroy (C‑741/19)

Euroopa Parlamendi taotlusel antud arvamuses märkis Euroopa Kohus, et aluslepingud ei keela nõukogul oodata ära liikmesriikide „ühine kokkulepe“ enne seda, kui ta võtab vastu otsuse, et liit sõlmib Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon), ent nõukogu ei saa muuta selle konventsiooni sõlmimise menetlust, seades selle sõlmimise tingimuseks niisuguse „ühise kokkuleppe“ eelneva saavutamise. Euroopa Kohus selgitas, milline on kavandatava lepingu esemeks oleva Istanbuli konventsiooni osa sõlmimist käsitleva nõukogu õigusakti vastuvõtmiseks sobiv materiaalõiguslik alus. Ta täpsustas ka, et lepingu sõlmimise akti võib jagada kaheks eraldiseisvaks otsuseks, kui tehakse kindlaks, et see on objektiivselt vajalik.
6. oktoobri 2021. aasta arvamus Istanbuli konventsioon, 1/19

Luksemburgi ja Amazoni esitatud hagide alusel tühistas Üldkohus komisjoni otsuse, mille kohaselt andis Luksemburg aastatel 2006–2014 Amazon EU-le – kes oli sel ajal Amazoni müügikeskus kogu Euroopa jaoks ja kes asus Luksemburgis – liidu õigusega vastuolus olevat riigiabi, võimaldades tal maksustamisalaste eelotsuste („tax rulings“) abil maksta oluliselt vähem maksu kui teised ettevõtjad. Komisjoni hinnangul tuli Luksemburgil Amazonilt tagasi nõuda põhjendamatu maksusoodustusena saadud summa, umbes 250 miljonit eurot koos intressiga. Üldkohus leidis oma otsuses, et komisjon ei ole piisavalt tõendanud, et Amazon EU on oma maksustatavat tulu kunstlikult vähendanud, hinnates üle tema poolt Amazoni kontserni ühele teisele ettevõtjale teatavate intellektuaalomandiõiguste kasutamise eest makstud litsentsitasud.
12. mai 2021. aasta kohtuotsus Luksemburg ja Amazon vs. komisjon (T‑816/17 jt)

Üldkohus jättis rahuldamata hagid, mille Luksemburg ja energiatarnija Engie esitasid otsuse peale, milles komisjon tuvastas, et Luksemburg oli andnud Engiele liidu õigusega vastuolus olevat riigiabi, võimaldades maksustamisalaste eelotsuste („tax rulings“) abil selle kontserni kahel Luksemburgis asuval äriühingul vältida maksu tasumist peaaegu kogu oma kasumilt. Komisjoni hinnangul peab Luksemburg tagasi nõudma ligikaudu 120 miljonit eurot tasumata maksu koos intressiga. Üldkohus rõhutas oma kohtuotsuses, millega komisjoni otsus muutmata jäeti, et Luksemburg oli jätnud Engie poolt õiguse kuritarvitamise tuvastamata, kuigi kõik kriteeriumid selleks olid täidetud.
12. mai 2021. aasta kohtuotsus Luksemburg jt vs. komisjon (T‑516/18 jt)

Üldkohus tunnustas huulepulgakujulise ruumilise kaubamärgi kehtivust. Nii tühistas ta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuse, millega lükati tagasi algne taotlus see tähis registreerida Euroopa Liidu kaubamärgina huulepulkade jaoks. Üldkohus leidis, et taotletav kaubamärk on eristusvõimeline, kuna see kaldub oluliselt kõrvale huulepulkade sektori normist ja tavast, kuna pulk on ümar, mitte püstine ja silinderjas.
14. juuli 2021. aasta kohtuotsus Guerlain (T‑488/20)

Üldkohus otsustas, et audiofaili heliga, mis tekib joogipurgi avamisel, millele järgneb vaikus ja siis kihisemine, ei saa Euroopa Liidu kaubamärgina peamiselt jookide jaoks registreerida, kuna sellel puudub eristusvõime. Üldkohus jagas seega EUIPO seisukohta ja tuletas meelde, et helimärgil peab olema eristusvõime selleks, et tarbija tajuks seda kaubamärgina, mitte funktsionaalse elemendina või tähisena, millel endal omadused puuduvad.
7. juuli 2021. aasta kohtuotsus Ardagh Metal Beverage Holdings (T‑668/19)

Üldkohus jättis rahuldamata äriühingu Chanel hagi äriühingu Huawei poolt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse peale, leides, et asjasse puutuvad kujutismärgid ei ole sarnased, ning otsustas, et kaubamärke tuleb võrrelda sellistena, nagu need on registreeritud või taotletud, ilma et oleks muudetud nende asetust. Üldkohus märkis, et üksnes asjaolu, et mõlemas vaidlusaluses kaubamärgis on kaks omavahel seotud elementi, ei muuda kaubamärke sarnaseks, isegi kui neil on sama asjasse puutuvaid elemente ümbritsev ringikujuline geomeetriline põhivorm.
21. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Chanel SAS (T‑44/20)

Üldkohus tegi otsuse selle kohta, kas Ühendkuningriigi advokaadil on õigus esindada poolt Üldkohtu menetluses, milles vaadatakse läbi hagi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) otsuse peale. Üldkohus tuletas meelde kahte kumulatiivset tingimust, mille täitmisel saab isik korrakohaselt pooli (välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid) liidu kohtutes esindada: esiteks peab ta olema advokaat ja teiseks peab tal olema õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus. Hagi esitati pärast 31. detsembrit 2020, mil lõppes Ühendkuningriigi liidust lõplikult väljaastumisele eelnenud üleminekuperiood, ning selle suhtes ei olnud kohaldatav ükski väljaastumislepingus ette nähtud olukord, mil advokaat, kellel on õigus esineda Ühendkuningriigi kohtutes, kuid kes ei ole tõendanud, et tal on õigus esineda liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi kohtus, võib poolt liidu kohtutes esindada. Hagi tunnistati seega vastuvõetamatuks.
7. detsembri 2021. aasta kohtumäärus Daimler vs. EUIPO (T‑422/21)

Euroopa Kohus otsustas, et kui autoriõiguse omaja on rakendanud kaudlisamist („framing“) takistavaid piiravaid meetmeid, on selle meetodi abil teose kolmanda isiku veebisaidile paigutamise korral tegemist teose uuele üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Selliseks üldsusele edastamiseks peab seega olema autoriõiguse omaja luba.
9. märtsi 2021. aasta kohtuotsus VG Bild-Kunst (C‑392/19)

Euroopa Kohus täpsustas seoses korraga, mis kehtis enne 2019. aasta uue autoriõiguse direktiivi jõustumist, millistel tingimustel võib tekkida veebiplatvormide (käesoleval juhul YouTube ja Cyando) vastutus. Ta otsustas, et selliste platvormide haldajad ei edasta üldjuhul ise üldsusele autoriõigusega kaitstud sisu, mille nende platvormide kasutajad internetis ebaseaduslikult üles panevad. Need haldajad võivad aga siiski vastutada sellise edastamise eest autoriõigust rikkudes, kui nad lisaks pelgale platvormide kasutusse andmisele aitavad kaasa sellele, et üldsus pääseks niisugusele sisule ligi.
22. juuni 2021. aasta kohtuotsus YouTube jt (C‑682/18)

Selles kohtuasjas kasutati äriühingu Telenet klientide internetiühendusi äriühingu Mircom kataloogi kuuluvate filmide jagamiseks partnervõrgus („peer-to-peer“). Euroopa Kohus otsustas, et intellektuaalomandi õiguste omaja õiguste kaitse võib õigustada seda, et kasutajate IP-aadresse süstemaatiliselt salvestatakse ning et nende kasutajate nimed ja postiaadressid edastatakse nende õiguste omajale või kolmandale isikule, et oleks võimalik esitada kahju hüvitamise hagi. Intellektuaalomandiõiguste omaja teabenõue ei tohi aga olla kuritarvitav ning see peab olema põhjendatud ja proportsionaalne.
17. juuni 2021. aasta kohtuotsus M.I.C.M. (C‑597/19)

Hispaanias kasutas tapasebaaride omanik tähist CHAMPANILLO oma ettevõtete tähistamiseks ja edendamiseks. Tema reklaamides kujutati kahte pokaali, mis olid täis vahutavat jooki. Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne (CIVC) – ühing, mis kaitseb šampanja tootjate huve, – soovis keelata sõna „champanillo“ (mis tähendab hispaania keeles „väike šampanja“) kasutamise põhjusel, et selle tähise kasutamine kujutab endast kaitstud päritolunimetuse „Champagne“ rikkumist. Euroopa Kohus täpsustas, et kaitstud päritolunimetusega hõlmatud kaupadele kehtiv kaitse laieneb nii kaupadele kui ka teenustele.
9. septembri 2021. aasta kohtuotsus Comité Interprofessionnel du Vin de Champagne (C‑783/19)

Euroopa Kohus otsustas, et kriminaalmenetluses juurdepääsu andmine hulgale elektroonilise side liiklus- või asukoha andmetele, millest võib teha kasutajate eraelu suhtes täpseid järeldusi, on lubatud vaid selleks, et võidelda raske kuritegevuse vastu, või selleks, et ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavat suurt ohtu. Liidu õigusega on vastuolus ka riigisisesed õigusnormid, mis annavad prokuratuurile pädevuse lubada kriminaaluurimise läbiviimiseks ametiasutusele juurdepääsu nendele andmetele.
2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus H. K. vs. prokuratuur (C‑746/18)

Kohtuotsuses, mis tehti isikuandmete kaitset käsitlevas kohtuasjas, milles osales äriühing Facebook Ireland, täpsustas Euroopa Kohus liikmesriigi järelevalveasutuse pädevuse teostamise tingimusi seoses andmete piiriülese töötlemisega, märkides, et teatud tingimustel võib selline asutus pöörduda liikmesriigi kohtu poole isikuandmete kaitse üldmääruse sätete mis tahes väidetava rikkumise tuvastamiseks, isegi kui ta ei ole selle andmetöötluse osas juhtiv järelevalveasutus. Euroopa Kohus leidis samuti, et kuna Facebook Ireland ei teavitanud piisavalt veebikasutajaid neid puudutava teabe kogumisest ja kasutamisest, ei olnud nende poolt andmetöötlusele antud nõusolek kehtiv.
15. juuni 2021. aasta kohtuotsus Facebook Ireland jt (C‑645/19)

Euroopa Kohus keelas lisada vetikat Lithothamnium calcareum sellise mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel nagu riisi- ja sojajoogid, mis on mõeldud kaltsiumiga rikastamiseks, ning tuletas meelde, et liidu õiguses on ette nähtud ranged normid mineraalainete, näiteks kaltsiumi lisamisele mahetoidu tootmises. Kui lubada selle vetika pulbri kasutamist põllumajandusest pärineva mittebioloogilise koostisosana, tähendaks see nimelt, et nende toiduainete tootjatel lubataks nendest normidest kõrvale hoida.
29. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Natumi GmbH vs. Land Nordrhein-Westfalen (C‑815/19)

Euroopa Kohus otsustas, et üksnes lennu ümbersuunamine esialgse sihtlennujaama lähedal asuvasse lennujaama ei anna õigust kindlasummalisele hüvitisele. Seevastu märkis ta, et lennuettevõtja peab omal algatusel pakkuma reisijale kulude kandmist sõitmiseks kas esialgsesse sihtlennujaama või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta. Selleks et vedaja vabaneks kohustusest maksta reisijatele hüvitist lennu pikaajalise hilinemise eest, võib ta tugineda erakorralisele asjaolule, mis ei puuduta hilinenud lendu, vaid varasemat lendu, mida ta opereerib sama lennukiga.
22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus WZ vs. Austrian Airlines AG (C‑826/19)

Euroopa Kohus leidis, et lennuettevõtja töötajate ametiühingu korraldatud streik, mille eesmärk on eelkõige saavutada palgatõus, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla, mis võiks vabastada lennuettevõtjat hüvitise maksmise kohustusest lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral. Nimelt, kui niisuguseks asjaoluks ei kvalifitseerita streiki, mis on korraldatud liikmesriigi õigusnormidega kehtestatud tingimusi järgides, ei kahjusta see lennuettevõtja ettevõtlusvabadust ega tema omandi- ja läbirääkimisõigusi.
23. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Airhelp Ltd vs. Scandinavian Airlines System SAS (C‑28/20)

Euroopa Kohus otsustas, et euroala liikmesriik võib kohustada oma haldusasutusi vastu võtma sularahamakseid. Ta märkis siiski, et liikmesriik võib ka seda maksevõimalust avaliku huvi kaalutlustel piirata, eelkõige juhul, kui sularahamaksete tegemine võib haldusasutustele tähendada ebamõistlikult suurt kulu maksjate väga suure arvu tõttu. Ta täpsustas veel, et paberraha vastuvõtmise kohustust võib piirata avalikust huvist tulenevatel põhjustel, kui piirangud on taotletava avaliku huvi eesmärgiga proportsionaalsed, mis tähendab eelkõige seda, et maksjatele võimaldatakse rahaliste võlgade tasumiseks muude seaduslike vahendite kasutamist.
26. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Johannes Dietrich ja Norbert Häring vs. Hessischer Rundfunk (C‑422/19 ja C‑423/19)

Euroopa Kohus otsustas, et Ungari õigusnormid, mis keelavad välisvaluutas nomineeritud laenulepingu tühistamise põhjusel, et see sisaldab ebaõiglast kursivahe tingimust, tunduvad olevat liidu õigusega kooskõlas, kui need õigusnormid võimaldavad taastada õigusliku ja faktilise olukorra, milles tarbija oleks olnud selle ebaõiglase tingimuseta, isegi kui lepingu tühistamine oleks tarbijale soodsam. Lisaks ei saa küsimuses, kas Ungari õigusnormid võimaldavad tegelikult taastada selle tarbija õigusliku ja faktilise olukorra, olla asjasse puutuva tarbija väljendatud tahe kaalukam liikmesriigi kohtu hinnangust.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus OTP Jelzálogbank jt (C‑932/19)

Kohtuasjas, milles Iirimaa mereveoettevõtja Irish Ferries pidi 2018. aastal tühistama kõik reisihooaja ülesõidud, kuna uue laeva tarnega hilinemise tõttu ei saanud ta asenduslaeva kasutusele võtta, selgitas Euroopa Kohus mitut sätet, mis käsitlevad meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi (tühistamine, hüvitis, piletihind). Ta leidis eelkõige, et marsruudi muutmise ja hüvitise maksmise kohustus, mis tekivad veoteenuste tühistamise korral, on proportsionaalsed selles valdkonnas kohaldatava määrusega taotletava eesmärgiga.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Irish Ferries (C‑570/19)

Euroopa Kohus tegi otsuse nn nulltariifiga internetiteenuse kohta. Tegemist on kaubandustavaga, mille puhul internetiühenduse pakkuja kohaldab „nulltariifi“ või soodsamat tasumäära kogu või osa andmeliikluse suhtes, mida kasutab konkreetne rakendus või rakenduste kategooria, mida pakuvad internetiühenduse pakkuja partnerid. Euroopa Kohtu hinnangul on avatud internetiühenduse määrusega vastuolus nii sellised tariifid kui ka ribalaiuse, internetiühenduse jagamise ja rändluskasutuse piiramine sellise paketi käivitamisel.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus Vodafone ja Telekom Deutschland (C‑854/19 jt)

Euroopa Kohtul tuli menetleda ka kohtuasja, milles liidu kodanikust alaealise lapse sünnitõendisse, mille oli välja andnud vastuvõttev liikmesriik, oli tema vanematena märgitud kaks samasoolist isikut. Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriik, kelle kodanik laps on, on kohustatud talle väljastama isikutunnistuse või passi, nõudmata enne seda sünnitõendi koostamist oma riigisiseste ametiasutuste poolt. Samuti on see liikmesriik kohustatud tunnustama vastuvõtva liikmesriigi väljaantud dokumenti, mis võimaldab sellel lapsel koos kummagi vanemaga kasutada õigust vabalt liikuda ja elada liidu territooriumil.
14. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Stolichna obshtina, rayon „Pancharevo“ (C‑490/20)

Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise kontekstis kehtestasid Ühendkuningriigi õigusnormid liidu kodanikele uue korra, mille kohaselt ei sõltu elamisõiguse andmine piisavate vahendite tingimusest. Seevastu jätavad need normid liidu kodanikud ilma sotsiaaltoetusest nimetusega „üldtoetus“. Euroopa Kohus leidis, et need õigusnormid on kooskõlas liidu õiguses tagatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigisisesed pädevad asutused peavad siiski kontrollima, et sotsiaalabi andmisest keeldumine ei tekita ohtu, et rikutakse liidu kodanikule ja tema lastele Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga antud õigusi, eelkõige õigust inimväärikuse austamisele.
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus The Department for Communities in Northern Ireland (C‑709/20)

Euroopa Kohus täpsustas kriteeriume, mida tuleb arvesse võtta, et hinnata, kas ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja teostab tavaliselt „sisulisi tegevusi, mitte üksnes sisemisi haldustegevusi“ selle liikmesriigi territooriumil, kus ta on asutatud. Euroopa Kohus asus seisukohale, et selleks, et oleks täidetud liikmesriigis „tavalise tegutsemise“ tingimus, peab ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja liikmesriigis teostama olulise osa renditöötajate vahendamise tegevusest nende kasutajaettevõtjate kasuks, kes asuvad ja tegutsevad sama liikmesriigi territooriumil. Renditöötajate valimise ja värbamise tegevuse läbiviimisest liikmesriigis, kus ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja on asutatud, ei piisa selleks, et teda saaks pidada ettevõtjaks, kes seal teostab „sisulisi tegevusi“.
3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Team Power Europe (C‑784/19)

Kaks kohtuasja puudutasid islamiusku töötajaid, kes otsustasid töökohal kanda usulistel põhjustel pearätti. Euroopa Kohus asus seisukohale, et tööandja kehtestatud keeld kanda töökohal poliitilisi, filosoofilisi või usulisi veendumusi väljendavaid mis tahes nähtavaid tunnuseid võib olla põhjendatud tööandja tegeliku vajadusega näidata suhetes klientidega üles neutraalsust või ennetada sotsiaalseid konflikte. Siiski võivad riigisisesed kohtud asjasse puutuvate õiguste ühitamisel võtta arvesse konkreetse liikmesriigi konteksti ja usuvabaduse kaitse osas kehtivaid soodsamaid riigisiseseid sätteid.
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus WABE ja MH Müller Handel (C‑804/18 ja C‑341/19)

Saksamaa teatas 2020. aasta aprillis komisjonile individuaalsest abist lennuettevõtjale Condor Flugdienst GmbH, mis seisnes kahes riigi tagatud laenus suurusega 550 miljonit eurot koos subsideeritud intressiga. Üldkohus tühistas ebapiisava põhjenduse tõttu komisjoni otsuse, millega see abi oli heaks kiidetud. Üldkohus peatas aga COVID-19 pandeemiast häiritud majandusliku ja sotsiaalse konteksti tõttu tühistamise tagajärjed kuni komisjoni poolt uue otsuse vastuvõtmiseni.
9. juuni 2021. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon (Condor – COVID-19) (T‑665/20)

Üldkohus leidis, et liidu õigusega on kooskõlas Rootsi kehtestatud riigiabi kava, mis seisnes Rootsi lennutegevusluba omavatele lennuettevõtjatele laenugarantii andmises, et kõrvaldada tõsine häire selle liikmesriigi majanduses COVID-19 pandeemia ajal. Kava puudutas konkreetsemalt lennuettevõtjaid, kellel oli 1. jaanuari 2020. aasta seisuga luba tegeleda lennunduse valdkonnas kaubandustegevusega, välja arvatud lennuettevõtjad, kes teevad kavandamata lendusid.
17. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ryanair DAC vs. komisjon (T‑238/20)

Üldkohus jättis kehtima Prantsusmaa kehtestatud riigiabi kava, mis seisnes Prantsuse lennutegevusloaga äriühingutele lennundusmaksu tasumise peatamises. Üldkohus pidas seda abikava – mis puudutas tsiviillennundusmaksu ja lennupiletitelt 2020. aasta märtsist detsembrini iga kuu tasumisele kuulunud solidaarsusmaksu – sobivaks meetmeks, et heastada COVID-19 pandeemiaga tekitatud majanduslik kahju, ega leidnud, et tegemist oleks liidu õigusega vastuolus oleva diskrimineerimisega.
17. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Ryanair DAC vs. komisjon (T‑259/20)

Üldkohus pidas õiguspäraseks Rootsi ja Taani poolt äriühingule SAS antud abi, milleks olid kaks uuendatavat krediidiliini, kumbki maksimaalses summas 1,5 miljardit Rootsi krooni (SEK), ning mida anti seoses kahjuga, mis oli tekkinud COVID-19 pandeemia põhjustatud reisipiirangutest tulenevatest lendude tühistamistest või lennuplaanide muutmistest. Ta leidis, et kuna SAS-il on nendes kahes liikmesriigis oma kõige lähemast konkurendist märkimisväärselt suurem turuosa, ei kujuta abi endast õigusvastast diskrimineerimist.
14. aprilli 2021. aasta kohtuotsused Ryanair DAC vs. komisjon (T‑378/20 ja T‑379/20)

Üldkohus otsustas, et liidu õigusega on kooskõlas Soome poolt lennuettevõtjale Finnair antud garantii, et teatud pensionifond annaks talle 600 miljonit eurot laenu, mida Finnairil oli vaja pärast COVID-19 pandeemiat tema käibekapitali vajaduste katmiseks. Tagatis oli vajalik Finnairi pankrotiohu tõttu, kuna tema tegevus vähenes ootamatult ja tal ei õnnestunud saada oma likviidsusvajaduse katet laenuturgudelt.
14. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Ryanair DAC vs. komisjon (T‑388/20)

Üldkohus jättis muutmata komisjoni otsuse, millega kiideti heaks Hispaania loodud toetusfond, mille eesmärk oli tagada peamiselt Hispaanias tegutsevate niisuguste ettevõtjate maksevõime, kes ei tegutse finantsvaldkonnas ja keda peetakse riigi majanduse jaoks süsteemseks või strateegiliseks ning kellel on tekkinud COVID-19 pandeemia tõttu ajutised raskused. Üldkohus rõhutas, et vaidlusalune fond – mis oli 10 miljardi euro suuruse eelarvega ja loodud rekapitaliseerimismeetmete võtmiseks – kujutab endast küll riigiabi kava, kuid on proportsionaalne ja mittediskrimineeriv.
19. mai 2021. aasta kohtuotsus Ryanair DAC vs. komisjon (T‑628/20)

Komisjon tuvastas erinevates otsustes, et vahekohtu otsus, millega määrati Kreeka alumiiniumitootjale Mytilinaios elektritariif, mida tal tuli tasuda DEI-le (Kreeka elektritootja ja -tarnija) ja mis oli väidetavalt soodustariif, ei olnud tegelikult käsitatav eelise andmisena. Üldkohus tühistas need otsused, leides, et komisjon oleks pidanud hoolikalt, piisavalt ja täielikult analüüsima, kas selle vahekohtu otsusega võidi anda Mytilinaiosele eelis, ning andma selleks keerulisi majanduslikke ja tehnilisi hinnanguid.
22. septembri 2021. aasta kohtuotsus DEI vs. komisjon (T‑639/14 jt)

Üks kalandusühistu ja laevaomanikud esitasid hagi komisjoni otsuse peale mitte esitada vastuväiteid abi kohta, mida anti Prantsusmaal seoses esimeste meretuuleparkide ehitamisega. Üldkohus tuvastas, et neil isikutel ei olnud õigust selliseid hagisid esitada, kuna esiteks ei konkureerinud nad tuuleparkide käitajatega ja teiseks ei ole nad tõendanud, et kõnealusel abil on konkreetne mõju nende olukorrale.
15. septembri 2021. aasta kohtuotsus CAPA jt vs. komisjon (T‑777/19)

Endise Sloveenia kaitsejõudude allohvitseri ja kaitseministeeriumi vahelises vaidluses seoses valveteenistuse tasuga täpsustas Euroopa Kohus, millistel juhtudel ei kohaldata tööaja korralduse direktiivi kaitseväelaste tegevuse suhtes. Selle direktiiviga ei ole vastuolus, kui valveaega, mille jooksul kaitseväelane peab viibima talle määratud kasarmus ilma seal tegelikult tööd tegemata, tasustatakse teisiti kui valveaega, mille jooksul ta täidab tegelikult tööülesandeid.
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus Ministrstvo za obrambo (C‑742/19)

Kohtuasjas, kus Luksemburgi kohus taotles eelotsust, tuli Euroopa Kohtul tõlgendada direktiivi, millega rakendatakse lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud muudetud raamkokkulepet. Euroopa Kohus märkis, et liikmesriik ei või seada õigust lapsehoolduspuhkusele sõltuvusse nõudest, et vanem oleks lapse sünni või lapsendamise ajal töötanud. Liikmesriik võib siiski nõuda, et vanem oleks katkematult töötanud vähemalt 12 kuud vahetult enne lapsehoolduspuhkuse algust.
25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus XI vs. Caisse pour l’avenir des enfants (C‑129/20)

Itaalias keelduti mitmele kolmanda riigi kodanikule, kellel oli liidu direktiivi ülevõtvate liikmesriigi õigusnormide alusel välja antud ühtne tööluba, sünni- ja lapsehooldustoetuse maksmisest põhjusel, et nendel isikutel ei olnud pikaajalise elaniku staatust. Corte costituzionale (Itaalia konstitutsioonikohus) esitatud küsimustele vastates otsustas Euroopa Kohus, et nendel kolmandate riikide kodanikel on õigus saada neid toetusi, nagu need on Itaalia õigusnormides ette nähtud.
2. septembri 2021. aasta kohtuotsus O. D. jt vs. Istituto nazionale della previdenza sociale (INPS) (C‑350/20)

Aastal 2016 andis Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) välja suunised jaepangandustoodete järelevalve- ja juhtimiskorra kohta. Autorité de contrôle prudentiel et de résolution (usaldatavusnõuete järelevalve ja kriisilahenduse amet (ACPR, Prantsusmaa) avaldas oma veebilehel teatise, milles kinnitas, et järgib neid suuniseid, muutes need kohaldatavaks kõikidele tema järelevalve all olevatele finantsasutustele. Fédération bancaire française (Prantsusmaa pangaliit (FBF)) palus seejärel Prantsuse Conseil d’État’l (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) see teatis tühistada, leides, et EBA ei ole pädev selliseid suuniseid andma. Conseil d’État esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse seoses õiguskaitsevahenditega, mida on võimalik kasutada vaidlusaluste suuniste õiguspärasuse kontrollimise tagamiseks ja seoses nende kehtivusega. Euroopa Kohus märkis, et eelotsusetaotluse menetlust võib kasutada nende suuniste kehtivuse kontrollimiseks ja et antud juhul on need ka kehtivad.
15. juuli 2021. aasta kohtuotsus FBF (C‑911/19)

Arvestades inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia olukorra halvenemist Venezuelas, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 2017. aastal vastu määruse, millega kehtestati selle riigi suhtes piiravad meetmed. Venezuela palus Üldkohtul need meetmed tühistada, kuid viimane leidis, et Venezuelal ei ole õigust sellise määruse peale hagi esitada. Apellatsioonimenetluses leidis Euroopa Kohus vastupidi, et sellel riigil on õigus esitada hagi tema suhtes piiravaid meetmeid kehtestava määruse peale, ning saatis asja tagasi Üldkohtule, et viimane teeks tühistamishagi kohta sisulise otsuse.
22. juuni 2021. aasta kohtuotsus Venezuela vs. nõukogu (C‑872/19 P)