Kohanemise ja Euroopa õigusemõistmise tegevuse jätkumise aasta

A | Kohtusekretäri sissejuhatus

Individuaalses plaanis oli 2020. aasta sellesse jälje jätnud piirangute, haiguse ja ebakindluse tõttu igaühe jaoks keeruline aasta.

Institutsiooni üksuste haldamise tasandil oli see aasta suur väljakutse, millega saadi hakkama tänu kindlameelsusele, meetodile ja kohanemisvõimele. Väga lühikese aja jooksul tuli institutsiooni töökorraldus täielikult ümber kujundada. Vajadusest kohaneda, uuendusi teha ja end taasavastada ei pääsenud ükski üksus.

Õnneks sai institutsioon tugineda kriisiolukordadeks paika pandud struktuurile ja menetlustele. See struktuur põhineb kriisiüksusel, mis on pädev võtma kogu institutsiooni tasandil vastu olulisi otsuseid seoses kriisiolukorraga ja selle arenguga. Kriisiüksus võtab vastavad üldmeetmed (kaugtöö korraldus, personalijuhtimise horisontaalmeetmed…). Need üldised otsused viiakse seejärel ellu kriisijuhtimiskeskuse tasandil, mis koosneb kõikide operatiivüksuste esindajatest, kes tagavad tegevuse jätkumise igas üksuses. Korrapäraste koosolekute käigus tagas kriisijuhtimiskeskus ka tagasiside kriisiüksusele, et võimaldada olukorda juhtida.

See kriisijuhtimine, mis kaasas tihedalt üksused ja institutsiooni mõlemad kohtud, võimaldas võtta sidusaid meetmeid, mille keskmes on kolm üheaegset ja omavahel seotud eesmärki: kindlustada töötajate ja institutsiooni ruume külastavate inimeste terviseohutus, tagada õigusemõistmisalase tegevuse jätkumine ja olla töötajatele toeks.

Selleks et kindlustada terviseohutus institutsiooni hoonetes ja kaitsta töötajaid nakatumisohu eest, otsustati 10. märtsil, et ülesandeid, mille puhul on see võimalik, täidavad isikud, kes neid täitma peavad, kodus. See kodus töötamise korraldus muudeti seejärel üldiseks ja kohustuslikuks alates esmaspäevast, 16. märtsist juba enne, kui riigi ametiasutused otsustasid liikumispiirangud kehtestada. Kohtu ruumid suleti, välja arvatud isikutele, kes täitsid esmatähtsaid ülesandeid, mida ei olnud võimalik täita distantsilt. Tänu sellele, et turvateenistus ja meditsiiniteenistus jälgisid regulaarses koostöös Luksemburgi ametiasutustega pidevalt tervishoiuolukorra ja õigusliku konteksti arengut Luksemburgis ja naaberriikides, kohandati seda korraldust eri etappides eesmärgiga saavutada tasakaal tervishoiutingimuste, ruumide külastuse määra, õigusemõistmisealase tegevuse säilitamise ja töötajate vajaduste vahel.

Samal ajal kaugtöö korraldusega oli inimeste tervise kaitse üks põhivahendeid täpsete ja rangete terviseprotokollide kehtestamine ja rakendamine. Selleks et liidu õigusemõistmine jätkuks, avas kohus taas istungisaalid alates 25. maist. Sellest tulenevalt oli – logistilisest ja terviseohutuse seisukohast – vaja, et ruumides ei viibiks iga päev kohal mitte ainult kohtuistungite korraldamiseks vajalikud töötajad, vaid ka advokaadid ja esindajad, kes tulevad kohale kogu Euroopa Liidust. Kõikide eriti rangete meetmete kohaldamine (kehatemperatuuri mõõtmine hoonetesse sisenemisel, kohustuslik maskikandmine ühisruumides ja kohtuistungitel, füüsilise distantsi hoidmine liikumisvoogude eraldamisega, sageli kasutatavate ruumide desinfitseerimine, alkoholipõhise geeli jaoturite, kaitsesirmide või märgistuse paigaldamine, teadlikkuse suurendamine mitmesuguste teadaannetega) võimaldas tagada kõikide asjasse puutuvate isikute parima võimaliku kaitse ja pakkuda neile samas rahuldavaid vastuvõtutingimusi.

Avalike kohtuistungite jätkamine oli vajalik, et tagada Euroopa õigusemõistmise tegevuse järjepidevus. Enne kohtuistungite jätkumist suudeti kohtutegevus säilitada kohtuasjade lahendamisega distantsilt, eeskätt kohandatud menetluskorra abil. Poolte esindajaid teavitati nõuetekohaselt menetluslikest tagajärgedest, mis tulenesid kriisiolukorrast ja kohtute kohtusekretäride võetud meetmetest, sellele pühendatud kohas institutsiooni veebisaidil.

Tehnilises plaanis kiirendasid institutsiooni IT-teenistused alates veebruarist kaugtööseadmetega varustamise programmi. Ribalaiust suurendati kümnekordselt esimeste liikumispiirangute kuupäevale järgnenud esimestel nädalatel ning turvaline audiosüsteem ja hiljem videokonverentside süsteem tehti väga kiiresti kättesaadavaks kõikidele teenistustele.

Nagu järgnevatel lehekülgedel on üksikasjalikult kirjeldatud, viis institutsioon sisse uuendusi, et lahendada mõne poolte esindajate reisiraskused. Teenistuste, mõlema kohtu ja nende kohtukantseleide märkimisväärse koostöö tulemusel loodi unikaalne kohtuistungitel videokonverentsi teel distantsilt osalemise süsteem, mis pakkus sünkroontõlget potentsiaalselt 24 liidu ametlikust keelest 24 liidu ametlikku keelde.

Lõpuks, ressursside tõhusaks haldamiseks suunati regulaarselt mõned töötajad, kelle tegevus tulenevalt nende täidetavate ülesannete laadist vähenes, ajutiselt teenistustesse, mille töökoormus – vastupidi – kasvas. See solidaarsus ja vastastikune oskuste ja kogemuse suurendamine oli suur pluss raskuste ületamisel ja on samuti väärtuslikud töötajate institutsiooni ruumidesse naasmise õnnestumiseks.

Viimane kriisiohje raames taotletud eesmärk oli töötajate toetamine kogu sel perioodil, mis oli täiesti uus ja millele olid iseloomulikud keerulised isiklikud olukorrad.

Erilist tähelepanu pöörati nii viirusesse nakatunutele kui ka nakatumisohus olevatele inimestele, eralduses elavatele inimestele või nendele, kes pidid koju jäänud laste eest hoolitsema. Neile osutasid abi personaliosakond, meditsiiniteenistuse arstid ja õed ning psühholoog-nõustaja. Juhul kui seda paluti, võtsid ka osakonnajuhatajad neid erilisi olukordi arvesse, et kohandada asjasse puutuvate inimeste ülesannete täitmise viisi.

Pandeemiakriis ja vajadus leida lahendusi institutsiooni korraldusele pandeemiast põhjustatud tagajärgedega tegelemiseks viisid käimas või pelgalt eos olevate muutuste muljet avaldava kiirendamiseni.

Lisaks uhkusele selle üle, et koos suudeti säilitada tegevus peaaegu samal tasemel varasemaga, jätkata käimasolevaid projekte ja tagada samal ajal terviseohutuse väga ranged tingimused, annab institutsiooni jaoks selle täiesti uute väljakutsetega perioodi haldamine aimu püsivatest ja positiivsetest muutustest töömeetodite või isegi töösuhte enda käsitluses, nagu ka virtuaalse kohaloleku võimalustest.

Alates 16. märtsist 2020 on (täielik või osaline) kaugtöö kõikide töötajate reaalsus. Asjaoludest tingituna sellise töökorralduse järkjärgulise kehtestamise käigus kerkisid uue olukorra väljakutsed iseenesest esile: otsusevoogude elektroonilistele alustele viimine ja lihtsustamine, töötajate autonoomsuse edendamine ja nende töökvaliteedi tagamine, töö- ja eraelu tasakaalu ümberhindamine, solidaarsus institutsioonisiseselt ja institutsiooniga, suhtlus institutsiooniväliste osalejatega – institutsioonide või kodanikega – tänu uute tehnoloogiate pakutavatele võimalustele.

Kui pandeemiaga seotud piirangud kaotatakse, on institutsiooni ülesanne uute ja rikastatud tingimustega tööelu juurde naasmise raames säilitada nende muutuste tulemus. Takistused, mis tuli ületada, on kogemused, mis muutsid meid individuaalselt ja kollektiivselt tugevamaks, vastutustundlikumaks ja solidaarsemaks. Institutsioon suutis niivõrd ebasoodsa olukorraga edukalt toime tulla tänu töötajate panusele ja ühtekuuluvusele ning juhtkonna pühendumusele ja hoolitsemisele. Tulevikus võib institutsioon arvestada nende omadustega, et valmistada ette töötajate naasmine ja tagada solidaarsus keskkonnas, kus selle korralduse uute parameetrite hulgas on liikuvus ja vastutus.

C | Ülevaade kohtu tegevusest pandeemia ajal

Kohtu õigusemõistmisalase tegevuse jätkamiseks pandeemia ajal võeti meetmeid, et tagada Euroopa õigusemõistmise hea toimimine, aga ka selleks, et jätkata liidu kodanike teavitamist nende õigustest ja Euroopa kohtute tegevusest. Arendades süsteemi, mis võimaldas pakkuda võimalust esineda kohtus kaugühenduse teel, pakkudes sünkroontõlke võimalust, või institutsioonisisese ja -välise teavitamistegevuse kaudu, näitas kohus üles initsiatiivi ja kohanemisvõimet. Kuna sisenemine institutsiooni hoonetesse oli võimatu ja hiljem allutatud rangetele tervishoiureeglitele, muutusid üldsuse ja kutsealainimeste tavapärane külastustegevus ning raamatukogu teostega kohapeal tutvumine vältimatult harvemaks, ent sellele leiti alternatiive.

Kokku peeti ajavahemikus 25. maist kuni 22. detsembrini 2020 252 kohtuistungit suuliste seisukohtade ärakuulamiseks (mis võisid puudutada mitut sama kohtukoosseisu menetletavat kohtuasja). Nendest olid 40 Euroopa Kohtu istungit, millel pooled (üks kuni neli) osalesid distantsilt videokonverentsi teel, ja 38 Üldkohtu istungit, millel pooled (üks kuni kolm) osalesid kaugühenduse teel.

Ka institutsiooni tegevus ja haldustegevus ei katkenud: ajavahemikus 2020. aasta märtsist detsembrini saabus institutsiooni mitu uut liiget. Uue Prantsuse kohtujuristi Jean Richard de la Touri ametisse astumisel toimus uuendus: ta andis nimelt ametivande kaugühenduse teel, ekraanide vahendusel, presidendi Lenaertsi, peakohtujuristi Szpunari ja kohtusekretäri Calot Escobari osalusel. Hiljem oli võimalik kohtus kohapeal ametivanne anda Kreeka kohtujuristil Athanasios Rantosel 10. septembril, Euroopa Kohtu Tšehhi kohtunikul Jan Passeril ning Euroopa Kohtu Läti kohtunikul Ineta Ziemelel 6. oktoobril, kohaldades alati vajalikke tervisekaitsemeetmeid.

Alates märtsist tuli institutsiooni kõikidel teenistustel kohandada sisesuhtluse viise. Meeskonnad kohtusid ja jätkasid kaugtööd videokonverentsi teel. Nii korraldati nädalas keskmiselt üle 150 video-või audiokonverentsi institutsioonisiseste ja institutsioonidevaheliste koosolekute pidamiseks.

Mis puudutab institutsioonivälist suhtlust, siis kohus viis distantsilt ellu rea meetmeid tänu sotsiaalvõrgustiku ja tehnoloogiliste vahendite kasutamisele, et jõuda nii sihtrühmade või kutsealainimesteni kui ka laia üldsuseni ning et tema lahendid nõuetekohaselt avalikustataks.

Aasta jooksul korraldas kohus ka 29 protokollilist sündmust, mis toimusid kohapeal, järgides eriti rangeid nõudeid, 5 ametlikku visiiti ja 5 pidulikku kohtuistungit. Nende ürituste raames külastas kohut 171 liikmesriigi kohtunikku. Kui suurem osa nendest külastustest toimus enne koroonaviiruse leviku vastu võitlemise tõttu juurdepääsupiirangute kehtestamist, oli kohtul aeg-ajalt võimalik korraldada teatavaid olulisi üritusi (Euroopa Prokuratuuri liikmete ametivande andmine 28. septembril, kohtunike Ineta Ziemele ja Jan Passeri ametisse astumise pidulik kohtuistung 6. oktoobril), mille läbiviimist tuli tervishoiupiiranguid arvestades kohandada.

Lõpetuseks, institutsiooni liikmed ja töötajad võivad arvestada raamatukogu kogudega, kus on 285 000 köidet (millest 155 000 teost peamiselt Euroopa Liidu õiguse kohta), üle 6300 e-raamatu, 490 paberkandjal perioodikaväljaande abonementi ning mitusada elektroonilist perioodikaväljaannet, mis on kättesaadavad andmebaaside kaudu (üle saja). Kohtupraktika avaldamise raames avaldati 2020. aastal kohtulahendite kogumikus 35 019 dokumenti. Alates 13. märtsist 2020 võttis teabelett kasutusele erinevaid vahendeid dokumentatsiooniressursside distantsilt kasutamiseks, et kompenseerida lugemissaali kasutajatele sulgemist (159 digiteerimist taotluse alusel ja 724 Biblio‑driveʼi kaudu, mis on teoste laenutamise ja tagastamise iseseisev seade, laenutatud teost).

Vastuseks liikmesriikide kehtestatud reisipiirangutele lõi institutsioon videokonverentsi süsteemi, mis võimaldab mitmekeelsust järgides poolte esindajatel, kellel ei ole võimalik Luksemburgi kohale tulla, erandkorras osaleda kohtuistungil kaugühenduse teel. Kaks selle süsteemi kasutajat jagavad oma sellekohast kogemust.

Kohtus kaugühenduse teel esinemine

„Mul on au jagada Euroopa Liidu Kohtu palvel oma kogemust videokonverentsi kasutamise kohta suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavate Euroopa Kohtu istungite raames ja jagada oma muljeid selle süsteemi kohta.

Kõigepealt tuleb toonitada, et digiüleminek sai Euroopa Liidus alguse ammu enne 2020. aastat. Sellegipoolest ei lähe see aasta ajalukku mitte ainult COVID-19 ja selle tagajärgede tõttu, vaid ka tänu pöördele digitaliseerimise valdkonnas ja videokonverentsi kasutamisele Euroopa Liidu Kohtu istungitel.

Seda seetõttu, et samas kui loetelu COVID-19 negatiivsetest tagajärgedest on pikk, lihtsustas pandeemia digioskuste omandamist ja kiirendas digilahenduste rakendamist igapäevaelus. Selleks hakkasid ettevõtjad, institutsioonid ja üksikisikud kasutama digilahendusi, et muuta paremaks oma igapäevane elu, töötada paremini ja tõhusamalt ning parandada suhtlust liikmesriigi kohtute ja Euroopa Liidu Kohtuga.

2020. aastal oli liikmesriikidel ja Euroopa Liidu Kohtus pooleliolevate menetluste pooltel võimalik osaleda Euroopa Kohtu istungitel suuliste seisukohtade ärakuulamiseks videokonverentsi teel. Tänu sellele tehnoloogiale oli liikmesriikidel ja pooltel võimalik kohtuistungitel väljendada oma seisukohta ja vastata mitte ainult Euroopa Liidu Kohtu esitatud küsimustele, vaid ka teiste poolte ja liikmesriikide küsimustele ja märkustele. Nagu ka kohapeal toimuval kohtuistungil, on videokonverentsi käigus tagatud suuline tõlge, mis on tehtud võimalikuks tänu tõlkide tohutu suurele hulgale tööle, et anda sünkroontõlke abil edasi kohtuistungitel väljendatut, et kõikidel osalejatel oleks võimalik öeldut mõista.

Suuliste seisukohtade ärakuulamiseks korraldatavate kohtuistungite toimimise viis ei ole muutunud, välja arvatud see, et liikmesriikide esindajad ja poolte esindajad võivad jääda oma riiki ja osaleda kaugühenduse teel. Sellise võimalusega kaasneb mõistagi hulk eeliseid, nagu mugavus, ohutus ja reisivajaduse äralangemisega kokkuhoitud aeg, ning hulk puudusi, nagu võimatus kogeda Euroopa Liidu Kohtu õhkkonda, mis on suurepärane kogemus, mis saadakse iga kord, kui sisenetakse Euroopa Liidu Kohtu kohtuistungite saali, et seal kohapeal kohtu ees esineda.

Olgu rõhutatud, et sellega, et Euroopa Liidu Kohus tegi võimalikuks videokonverentsi kasutamise kohtuistungite pidamiseks, näitas ta oma suutlikkust olukorraga kohaneda, ning et menetlused peavad jätkuma vaatamata tervishoiukriisile.“

Suulise kaugtõlke uued väljakutsed

Kohtuistungite pidamine, millel mõned pooled osalesid kaugühenduse teel, avaldas olulist mõju tõlkide tööle.

Kohtus regulaarselt töötav vabakutseline tõlk hispaania kabiinist selgitab, mida tähendas tõlgina töötamine Euroopa institutsioonides ja täpsemalt kohtus 2020. aastal.

„2020 oli kõigi jaoks ebatavaline. Tõlkidele tõi pandeemia kõigepealt kaasa tegevuse täieliku seiskumise eelkõige rahvusvaheliste koosolekute tühistamise tõttu. Tegevuse jätkudes olid töötingimused täiesti teistsugused. Vabakutselistel tõlkidel tekitas see uus „normaalsus“ palju küsimusi: kuidas reisipiiranguid arvestades reisida ja kuidas töötada heades tervishoiu- ja tehnilistes tingimustes? Videokonverents, mis võimaldas nüüd korraldada veebikoosolekuid, tekitas palju mureküsimusi seoses kaugühenduste usaldusväärsuse ja helikvaliteediga, mis sageli ei ole saali omaga samaväärne. Kõnelejatest arusaamiseks on vaja pingutada kaks korda rohkem ja väsimus tuleb kiiremini kui varem.

Leian siiski, et kohtus on kaugühendus kohtuistungite käigus üldiselt hea kvaliteediga. Igal ajal optimaalse kvaliteedi tagamine on küll võimatu, kuid minu arvates on kõik tehtud selle saavutamiseks, näiteks tänu tõlkidega eelnevalt tehtud testidele. Lisaks on suurepärane teavitustöö, mis tehakse poolte ja tõlkide uue töökorraldusega seotud muutustest ja vajalikest ettevalmistustest eelnevalt teavitamiseks. Vabakutselisi tõlke teavitatakse nendest selgelt juba lepingu sõlmimisel.

Institutsioon on teinud märkimisväärseid pingutusi, et tagada võimalikult heade töötingimuste säilimine. Mulle avaldas muljet tervishoiumeetmete tõsidus ja rangus: lisaks tavapärastele meetmetele ei jaga tõlgid asju (sülearvutid, kuularid) ega ruume.

Me ei jaga isegi enam kabiini ning nüüd on palju keerulisem oma kolleegidega suhelda või lihtsalt kuulda nende tõlget. See võib olla takistuseks meie kasutatava terminoloogia ühtsusele. Peame omavahel enne kokku leppima. Mõne raskusega (terminoloogiaküsimus, tehniline probleem jne) silmitsi seistes on keerulisem tõlkimise ajal üksteist aidata. Teatud küsimuste puhul suhtleme žestidega, teiste puhul mobiiltelefoni või kiirsõnumite teel.

Seda konteksti arvestades on kohtuistungi ettevalmistamine äärmiselt oluline ning kohus on muide ainus institutsioon, kus konverentsitõlgid pühendavad sellele terve tööpäeva, nagu ka koosseisulised tõlgid. Selles suhtes ei märganud ma alates pandeemia algusest peaaegu mingit erinevust. Meie kolleegid on ikka sama kättesaadavad, isegi kui e-kirju ja SMSe kasutatakse võib-olla rohkem ja mitteametlikke koridorivestlusi enam ei ole.

Usun, et algul tekkis paljudel hirm, kui nad prognoosisid tagajärgi, mida pandeemia võib meie kutsealale tekitada. Ent kui esimese hetke ehmatusest oli üle saadud, otsiti lahendusi ning me kohanesime, et raskest olukorrast välja tulla.“

Dialoog õigusteadlaste ja üldsusega jätkus 2020. aastal. Samal ajal kui tavapäraste kanalite kasutus jätkus, hoogustus virtuaalne dialoog eelkõige tänu videokonverentsi teenustele ja sotsiaalvõrgustiku platvormidele.

Kommunikatsiooni direktoraat kasutas endiselt traditsioonilisi suhtlusvahendeid, kuid rõhku pandi sotsiaalmeedia suuremale kasutamisele. Ajavahemikus 16. märtsist kuni 22. detsembrini 2020 avaldati 142 pressiteadet. Kohtu Twitteri ja LinkedIni (prantsus- ja ingliskeelseid) kontosid kasutati kohtu uudistest teavitamiseks: jälgijate teavitamiseks saadeti Twitteri kaudu 668 sõnumit. Need sõnumid saadeti eeskätt selleks, et juhtida tähelepanu järgmisel nädalal käsitletavatele peamistele kohtuasjadele, ning teiseks pressiteadetest teadaandmiseks.

Külastuste korraldamine on kohtu jaoks oluline tegevus avatuse ja teadmiste levitamise poliitika raames mitte ainult õigusvaldkonna spetsialistidele ja õigusteaduse üliõpilastele, vaid ka Euroopa kodanikele. 2020. aasta märtsis kehtestatud tervishoiumeetmed takistasid külastuste korraldamist ja külastajate vastuvõtmist. Kuigi üldarvud – 127 gruppi ja kokku 3729 külastajat – on tahes-tahtmata eelnevate aastate tulemustest väiksemad (18 099 inimest 2019. aastal), leidis kohus veel kord uusi viise oma hoonete ja tegevuse tutvustamiseks distantsilt. Näiteks pakkus ta digiplatvormidel kohtumisi kohtu töötajatega, mille tulemusel oli võimalik kohtupalee hoonekompleksi virtuaalne külastus, ning kaks päeva kestnud individualiseeritud veebinare, millel osalesid kohtu liikmed, õigusnõunikud ja ametnikud. Need veebinarid võimaldasid 21 virtuaalse külastuse käigus 798 inimesel esitlustest osa saada.

Kohus edastas kommunikatsiooni direktoraadi vahendusel 173 pressiteadet (kokku 2292 keeleversiooni), et teavitada kutsealainimesi ja üldsust (meililistides registreerunud 3366 adressaati) oma lahenditest, kuid ka institutsiooniga seotud märkimisväärsetest sündmustest. Veebilehte curia.europa.eu külastati enam kui 6,6 miljonit korda ja tutvuti üle infotunde27 miljoni leheküljega.

Institutsioon on endiselt aktiivne sotsiaalvõrgustikes, kus ta edastas 702 säutsu Twitteris oma kahe konto kaudu – üks prantsuskeelne ja teine ingliskeelne. 273 sõnumit avaldati ka LinkedInis.

Arvestades, et selliseid kohapeal toimuvaid kohtumisi nagu iga-aastased lahtiste uste päevad ei olnud võimalik korraldada, otsustati kasutada sotsiaalmeedia pakutavaid võimalusi, et tutvustada kohtu toimimist publikule üle maailma. Selleks korraldati kolm virtuaalset üritust ainult sotsiaalmeedias, et tähistada Euroopa päeva (9. mai), Euroopa õigusemõistmise päeva (24. oktoober) ja Euroopa Kohtu asutamise aastapäeva (4. detsember): kohtuotsuste esitlused, animatsioonid kohtupraktika teatavate teemade kohta, küsimused-vastused. Muu hulgas tänu nendele üritustele kasvas kohtu jälgijate arv aasta jooksul pidevalt, ületades 90 000 jälgijat LinkedInis ja 100 000 jälgijat Twitteris. Nendel kolmel üritusel oli Twitteris kokku 1 713 000 vaatamist (st mitu korda kasutajad säutsu nägid) ja LinkedInis 258 000.

Samal ajal korraldati ajakirjanikele veebipõhiseid infotunde, mis on pühendatud menetlustega seotud uudistele. 11 infotundi tõid kokku 94 ajakirjanikku.

Vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele võimaldas kohus 103 taotluse raames tutvuda oma haldusdokumentidega ja ajalooarhiiviga. Kohus vastas ka kodanikelt saadud 17 174 teabenõudele pooleliolevate kohtuasjade või kohtupraktika, kohtu töö või pädevuse kohta.

Lõpetuseks, 2017. aasta märtsis Rooma lepingute 60. aastapäeva puhul loodud Euroopa Liidu kohtute võrgustik, mis ühendab liikmesriikide konstitutsioonikohtuid ja kõrgeimaid kohtuid, kohtus mitu korda videokonverentsi teel kahes temaatilises rühmas „Innovatsioon“ ja „Õigusterminoloogia“. Need kohtumised andsid võimaluse vahetada teavet uute tehnoloogiate kasutamise kohta kohtutegevuse toetamiseks ning jagada tõlkeressursse, mida liikmesriigi kohtud võivad kasutada.

Mitmekeelsus on Euroopa Liidu Kohtu menetluste toimimisel keskse tähtsusega. Kui see nii ei oleks, ei oleks kodanikul juurdepääsu Euroopa õigusemõistmisele ega kohtupraktikale, mis ometi tekitab õigusi ja kohustusi. Tervishoiukriisi järsu tekkimise olukorras pidi mitmekeelsuse peadirektoraat seega täitma talle usaldatud ülesandeid, tagades töötajate ohutuse.

Konkreetselt, kuigi pandeemia arenes, kulgesid aasta esimesed kuud probleemideta. Veebruari lõpus käivitas mitmekeelsuse peadirektoraat oma kriisiüksuse tegevuse ning kavandas tegevuse järjepidevuse kavade rakendamist tihedas koostöös kohtu teiste osakondade ning kohtunike ja kohtujuristide kabinettidega.

13. märtsil ehk kolm päeva enne üleriigiliste liikumispiirangute kehtestamist teavitati kogu personali sellest, et neid kohtu hoonetesse ei lubata. Esmatähtsaks sai kolleegide tervise kaitse ja viiruse leviku tõkestamine. Pärast nende kahe eesmärgi saavutamist keskendus mitmekeelsuse peadirektoraat oma tegevuses teenuse järjepidevusele. Algul tuli olla osav ja loominguline, et hallata kriisi spetsiifilisi aspekte, hiljem tuli olla vastupidav, arvestades kriisi ettenägematut ja siiani veel teadmata kestust.

Mis puudutab konkreetselt kirjalikku õigustõlget, siis võeti liikumispiirangute esimeses etapis ja kui olukord seda põhjendas nii ühiste kui ka individuaalsete eesmärkide puhul arvesse peadirektoraadi töötajate isiklikku olukorda (eraldatus, lapsed kodus jne). Üldise kriisi kontekstis kompenseeris võimsuse ajutise languse tõlkenõudluse vähenemine. Hiljem võimaldasid korralduslikud meetmed ja igaühe pühendumus koos järjepidevast uutesse tehnoloogiatesse ja optimaalsesse hankesse investeerimisest saadud kasuga taastada tootmisvõimsuse, mistõttu teenuste järjepidevus kunagi ohtu ei sattunud.

Suulise tõlke puhul tõusis järjepidevuse küsimus teisiti. Nimelt tuli kohtuistungid tühistada või edasi lükata 25. maist hilisemale ajale. Ajavahemikku 13. märtsist kuni 25. maini kasutati seega, et luua kohtuistungeid käsitlev protokoll, mis tagaks kõikide osaliste terviseohutuse, näiteks lubades tõlkekabiinis korraga viibida ainult ühel tõlgil. Kuna poolte esindajatel olid jätkuvalt reisimisraskused, loodi süsteem, mille kohaselt oli kohtuistungitel võimalik osaleda kaugühenduse teel ja mis võimaldas vältida istungite edasilükkamist. See uuendus oli suur tehniline, kognitiivne ja korralduslik väljakutse, millega edukalt hakkama saadi. Lõpuks, suulise tõlke teenistus kohanes ka kohtuistungite katkestamisega, pühendudes mitmesugustele ülesannetele, mis on seotud kutsealase koolituse ja täiendõppega (keelekursused, suulise tõlke harjutamine ja keeleõppega seotud vahetus veebis), ning tõlgi elukutse edendamisele õiguse valdkonnas (veebinarid ja keelemoodulid).

Mitmekeelsuse peadirektoraat tugines kirjaliku ja suulise tõlke teenuste järjepidevuse tagamiseks seega oma töötajate pühendumusele ja vastutustundele, vastastikusele abistamisele ja uute tehnoloogiate otsustavale panusele.

Lõpuks, mitmekeelsuse peadirektoraadi kohanemisvõimet ilmestas dokumendivoogude elektroonilistele alustele viimine, veebikoolituste ja -koosolekute korraldamine, muu hulgas selleks, et säilitada teatav sõbralik õhustik ja sotsiaalne side, mis on kõigi heaoluks hädavajalik, ning peadirektori e-kirjade või infolehtede abil regulaarse teavitamise poliitika.

Tulemus on tehtud pingutuste vääriline. Nimelt sai 2020. aastal tänu kõikide asjaosaliste pingutusele suuline tõlge kavandatud kohtuistungitel tagatud ja vajalik kirjalik tõlge tehtud; täielik mitmekeelsus nii õigussubjektide kui ka kodanike huvides sai meie kõigi jaoks erakorraliselt keerulisel aastal tagatud peaaegu tavapärasel viisil.

2020. aasta jääb infotehnoloogia direktoraadi jaoks reaktiivsuse ja erakorralise kohanemise aastaks, mis teeb sellest ajaloolise aasta.

Üldise kaugtöö rakendamisest alates sai põhiprioriteediks võimaldada kohtu osakondadel piirangute kontekstist hoolimata jätkata töötamist nii tõhusalt kui võimalik.

Enne seda, kui institutsioon andis 13. märtsil 2020 korralduse kodus töötada, olime juba varustanud oma tugimeeskonnad selleks, et nad saaksid vastata kõnedele kodust. Ennetavalt mitu päeva enne üldise kaugtöö otsuse vastuvõtmist kohtu kõigi töötajate jaoks töötas pool kasutajatoest juba kodus ning see võimaldas meil kontrollida, et tugiteenust oli võimalik nõuetekohaselt osutada kaugtöö vormis, ning oli valmis pakkuma tuge kasutajatele, kes pidid ootamatult töökohta muutma. Selleks et kohtu igal töötajal oleks tööjaam, mis võimaldab tal töötada kodus nagu kontoris, kiirendasime alates veebruarist käimas olnud mobiilsusprogrammi ning varustasime kõik need, kellel ei olnud veel vajalikke seadmeid.

Mõni päev pärast liikumispiirangute algust kümnekordistasime oma internetiliinide võimet, et tulla toime kohtu ja välisilma vahelise ühenduse vajaduste hüppelise kasvuga. Sellega saadi hakkama tänu asjaomaste osakondade mobiliseerimisele, kes tegid kõik selleks, et see saaks tehtud äärmiselt lühikese aja jooksul.

COVID-19 kriisi ajal on meie tegevuse võtmesõnadeks olnud teabevahetus ja koostöö nii õigusemõistmisalase kui ka haldustöö puhul ning seda nii institutsiooni siseselt kui ka väljaspool institutsiooni. Kõige selgemad saavutused on uue turvalise videokonverentsiteenuse kasutuselevõtt, mis võimaldas korraldada nõupidamisi ja kodade nõupidamisi (15 nädalas) ning institutsiooni direktoraatide koosolekuid (150 nädalas). Samuti võimaldas see Euroopa Kohtul ja Üldkohtul pidada 77 kohtuistungit, millel osaleti kaugühenduse teel.

COVID-19 kriis esitas väljakutseid, kuid andis ka võimaluse kiirendada institutsioonis käimasolevat digiüleminekut. Niisiis pärast seda, kui esimeses faasis koondati meie vahendid IT-teenuste ja telekommunikatsiooni teenuste stabiilsuse tagamiseks kriisi kontekstis, jätkasime oma muid tegevusi ja projekte tavarütmis, kohandades need samas reageerimaks kriisist põhjustatud uutele vajadustele, näiteks kasutajate autonoomia suurendamine kaugtöö vahendite kasutamisel. Samuti jätkasime kriisist hoolimata oma digiülemineku tegevuskava, eelkõige kohtuasjade ühtse haldussüsteemi projekti elluviimise raames, ja tegevuse stabiilsuse programme.

2020. aasta ei olnud seega infotehnoloogia direktoraadi jaoks status quo säilitamise aasta, vaid kohanemise ja arengu aasta.