TOIDUAINED JA JOOGID

Tervislik toitumine on praegu tarbijate jaoks esmatähtis ning tarbijad soovivad saada õiget teavet ostetavate toiduainete ja jookide kohta, pöörates heale tervisele järjest suuremat tähelepanu.

Pakendile märgitavad andmed

Euroopa Kohus tuletas 2015. aastal meelde, et tarbijad peavad saama õiget, neutraalset ja objektiivset teavet. Seega, kui toote pakend jätab mulje, et toode sisaldab koostisosa, mida seal tegelikult ei ole, võib see ostjat eksitada ka siis, kui koostisosade loetelu on õige. Sellise olukorraga oli tegemist puuviljatee puhul, mille pakendil oli kasutatud vaarikate ja vanilliõite kujutist, kuid tee ei sisaldanud vanillist või vaarikatest pärit looduslikke koostisosi (kohtuotsus, 4.6.2015, Teekanne, C-195/14).

Lisaks kinnitas Euroopa Kohus, et mineraalvee pudelite pakendil märgitud naatriumisisaldus peab kajastama naatriumi absoluutkogust selle mis tahes ühendi kujul (lauasool ja söögisooda). Nimelt võidakse tarbijat eksitada, kui vett esitletakse madala soolasisaldusega veena, samas kui see sisaldab rohkelt naatriumbikarbonaati (kohtuotsus, 17.12.2015, Neptune Distribution,  C-157/14).

Tervisealased väited ja nimetused

Euroopa Kohus otsustas 2017. aastal, et komisjon keeldus õigustatult lubamast kasutada glükoosi turustamisel teatud tervisealaseid väiteid, nagu „glükoos aitab kaasa normaalsele energiaainevahetusele" või „glükoos soodustab füüsilist aktiivsust". Sellised väited julgustavad suhkrut tarbima, kuid see on vastuolus üldtunnustatud toitumis- ja tervisealaste põhimõtetega (kohtuotsus, 8.6.2017, Dextro Energy vs. komisjon, C-296/16 P).

Lisaks ei või täiesti taimseid tooteid põhimõtteliselt turustada peamiselt loomset päritolu toodetele reserveeritud nimetuste all, nagu „piim", „koor", „või", "juust" või

„jogurt". Niisiis ei või ettevõtja kasutada nimetusi „sojapiim", „tofuvõi" või „taimne juust", kuid liidu õigusaktides on ette nähtud ka teatud erandid, näiteks „crème   de riz" (kohtuotsus, 14.6.2017, TofuTown.com, C-422/16).