Kodakondsuse alusel diskrimineerimine

Kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeld on Euroopa integratsiooni nurgakivi: iga liidu kodanik, kes elab seaduslikult liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, võib tugineda sellele keelule kõigis liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades. Selline diskrimineerimine võib olla otsene selles mõttes, et erinev kohtlemine on otseselt seotud kodakondsusega, või kaudne, kui kohtlemine sõltub näiteks elukohariigist. Seda teemat on Euroopa Kohus korduvalt käsitlenud.

1989. aastal leidis Euroopa Kohus, et Briti turistil, keda tundmatud isikud Pariisi metroos ründasid ja raskelt vigastasid, on samasugune õigus saada Prantsuse riigilt hüvitist nagu Prantsuse kodanikul. Nimelt peab niisugune turist saama kasutada teenuseid väljaspool oma riiki ja ta võib seetõttu tugineda kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule (2. veebruari 1989. aasta kohtuotsus Cowan, 186/87).

Kuulsas 1995. aasta kohtuotsuses Bosman leidis Euroopa Kohus muu hulgas, et kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeluga on vastuolus spordiliitude kehtestatud selliste eeskirjade kohaldamine, mille kohaselt võivad jalgpalliklubid spordiliitude korraldatavate võistluste mängudes kasutada vaid piiratud arvu teiste liikmesriikide kodanikest  elukutselisi  mängijaid (15. detsembri 1995. aasta kohtuotsus Bosman, C-415/93).

1998. aastal töötas Euroopa Kohus välja põhimõtte, et iga liikmesriigi kodanik võib tugineda liidu kodakondsusele, et kaitsta ennast olukorras, kus teine liikmesriik diskrimineerib teda tema kodakondsuse alusel. Nõnda otsustas Euroopa Kohus, et Saksamaal seaduslikult elav Hispaania kodanikust ema võib tugineda kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelule, kui talle keeldutakse maksmast Saksa lapsetoetust põhjendusel, et tal puudub elamisluba, samas kui sellist dokumenti ei nõuta Saksa kodanikelt (12. mai 1998. aasta kohtuotsus Martinez Sala, C-85/96).

Euroopa Kohus otsustas 2004. aastal, et liikmesriik diskrimineerib teiste liikmesriikide keskharidusega isikuid, kui ta ei anna neile võimalust astuda kõrgkooli samadel tingimustel kui selle  riigi  keskkooli  lõpetanutele (1. juuli 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Belgia, C-65/03).