Erasmuse hoone

Desiderius Erasmus Roterodamus (1466–1536) oli teoloog ja filosoof, keda peetakse üheks renessansiaja suurtest humanistidest. Rikkalikus ja mitmekesises loomingus käsitles ta hulka teemasid, nagu pedagoogikat, moraali-, religiooni- ja poliitilist filosoofiat ning retoorikat, aga ka tõlkimist. Erasmuse jaoks oli reisimine eluviis ja ta reisis läbi kogu Euroopa, et täiendada oma teadmisi kreeka-rooma vaimse pärandi kohta ja ka õpetada. „Inimeseks ei sünnita,“ ütles ta, „inimeseks kujunetakse hariduse ja kultuuri kaudu.“ Aastal 1508 avaldas Erasmus satiirilise teose „Narruse kiitus“, mis andis tunnistust tema vaimsest sõltumatusest. Veendunud filantroobina kaitses ta elu lõpuni sallivuse ja rahu väärtust.

Erasmuse hoone oli Euroopa Kohtu kohtupalee esimene juurdeehitus. Erasmuse hoone koos Thomas More’i hoone ja Themise hoonega projekteerisid Luksemburgi arhitektid Paul Fritsch, Jean Herr ja Gilbert Huyberechts ning Itaalia arhitekt Bohdan Paczowski. Erasmuse hoone valmis 1988. aastal, mis võimaldas Üldkohtul seal 1989. aastal tööd alustada.

Esialgu oli Erasmuse hoone kohtupaleest eraldi ning oli kohtupaleega ühendatud vaid kaljusse raiutud 50 meetri pikkuse tunneli kaudu. Erasmuse hoone renoveeriti täielikult aastatel 2009–2013 ning on nüüd ühendatud kohtupaleega galerii ja suure trepi kaudu.

Erasmuse hoone on kaetud roosa graniidiga, mis harmoneerub täiuslikult pronksikarva kohtupaleega, ning hoonele on iseloomulikud suured sisehoovide ümber rühmitatud plokid, mida ühendavad terasest ja klaasist sillad ja üleminekud.

Praegu töötavad Erasmuse hoones Üldkohtu kohtunikud ja seal paiknevad nende kabinetid ning kolm kohtusaali (Dalsgaardi ja Pessoa kohtusaal, mis on oma nime saanud vastavalt Taani kunstniku ja Portugali luuletaja järgi, ning punane kohtusaal, mis ehitati 2022. aastal), mida kasutatakse Üldkohtu avalikeks kohtuistungiteks.