Põhisisu juurde



Montesquieu torn

Charles-Louis de Secondat de la Brède, Baron de Montesquieu (1689–1755) oli advokaat, kohtunik ja kirjanik. Tuntuks sai ta teosega „Seaduste vaimust“, mis avaldati aastal 1748, pärast seda, kui ta oli mitu aastat Euroopas reisinud ning uurinud külastatud riikide poliitilist ja majandussüsteemi, kliimat, ajalugu ja kombeid. Seetõttu peetakse teda üheks esimeseks võrdleva õigusteaduse rajajaks, aga ka nüüdisaegse sotsioloogia eelkäijaks. Montesquieu esitas uue teooria riigivõimu jaotuse kohta, mille aluseks on nii võimude lahusus kui ka nende vastastikune sõltuvus, et tagada võimude tasakaal. Sellega pani ta aluse võimude lahususe põhimõttele, mida peetakse tänapäevani demokraatia alustalaks.

Montesquieu torn on osa neljandast kohtupalee laiendusest.

Torni kuldne värvus tuleneb anodeeritud alumiiniumvõrgust, mis varjab ühtlasi päikese eest. Seda kasutatakse arhitektuurilise ühtsuse saavutamiseks ka ülejäänud hoonetel. Metallvõrk annab oma ruudustiku rütmi, tekstuuri sära ja voltide reljeefsuse kaudu hoonele selle eripära.

Kui Montesquieu torn 2008. aasta detsembris avati, oli see koos oma kaksiku, Comeniuse torniga Luksemburgi kõrgeim hoone. Tornil on 26 korrust ja see on 103 meetrit kõrge. Rocca torn on nüüd sellest kõrgem.